Sõja eest välismaale.

[Kapten Trumm]

Nende Kasse (väike)paatide puhul võib probleemiks saada seesama sõidu-ulatus, enne ostmist tasuks arvutada. Taolisteks trippideks osutuvad enamasti valituks pealt kinnised, reisipaat tüüpi alused, mille kütusekulu on näiteks 2 liitrit tunnis ja see liigutab paati nt 12 km/h. Seal on võimalik üsna lihtsalt mahutada 300+ km merereisiks vajalik küttekogus ilma ujuvuse või mahutavusega kompromisse tegemata. Või see kütus hankida siis, kui fekaal juba ventilaatoris on ja igas bensujaamas seisab kaitseliitlane automaadiga ja ütleb, et ainult KV ja operatiivsõidukid saavad. Selles keskkonnas hankida keskmise suurusega (bensiini)kaatrile 200-500 liitrit bensiini keskmisest keerukam väljakutse.

[Some]

Tavaliselt pageb sellisel puhul see ühiskonna ärksam osa, kes satuks repressioonide all

Hmmm... Ärksad vennad tahavad jalga lasta ja lumpen jääb Eestit kaitsma? Solvad või?
Aga mingit põgenike poolseid aktsioone vaevalt Venemaa kardab. Sõja korral NATO-ga on suht ükskõik, mitu eksiilvalitsust kuskil kükitab. Lihtsam Eesti "ärksatest" tühjaks joosta, saab märksa mugavamalt territooriumi üle võtta. Padrunikulu väiksem

[Kriku]

Ma arvan ka. Kui NSVL hoidis piire kinni ning üritas põgenikke tagasi nõuda (mõnikord kahetsusväärselt edukalt), siis tänapäeva Venemaa ametlik hoiak näibki olevat selline, et mingegi, tõhud ja reeturid, oma Geiroopasse eksiili ja unistage elu lõpuni emakesest Venemaast...

Mitteametlikult on nende endi võsukesed muidugi samas kohas eksiilis.

[Lemet]

Kapten Trumm kirjutas:

Tavaliselt pageb sellisel puhul see ühiskonna ärksam osa, kes satuks repressioonide all

Tavatsetakse mõelda, et Eestist lahkus valdavalt eliit ja loominguline intelligents. Tegelikus on mõnevõrra teine- sotsioloogilised uurimused kinnitavad, et võõrsile sattunute sotsiaalne koosseis kopeeris võrdlemisi täpselt kohale jäänute oma.

[Kriku]

Ma ei tea ühtegi sotsioloogilist uuringut II ms Eestist lahkunute kohta. Palun jälle viidet.

[Lemet]

Kaja Kumer-Haukanõmm on võtmesõna. Helista ja küsi...

[Kriku]

Kumer-Haukanõmm 2012 siis arvatavasti: https://www.researchgate.net/publicatio ... ine_saatus

Seda tema Taani jõudnute statistikat võib mitut moodi tõlgendada. Kui ta leiab, et kõrgharidusega ei olnud rohkem kui ühiskonnas tervikuna, siis samal ajal ametite järgi üle 40% olid spetsialistid, ametnikud või üliõpilased (joonis 3, lk. 497-498). Seda jällegi on kahtlaselt palju.

[Fucs]

Siin samas lehel esimeses postis on viide Haukanõmme artiklile seoses Rootsi ja mujale põgenenutega.

[Manurhin]

Kapten Trumm kirjutas:

Tavaliselt pageb sellisel puhul see ühiskonna ärksam osa, kes satuks repressioonide all

Tavatsetakse mõelda, et Eestist lahkus valdavalt eliit ja loominguline intelligents. Tegelikus on mõnevõrra teine- sotsioloogilised uurimused kinnitavad, et võõrsile sattunute sotsiaalne koosseis kopeeris võrdlemisi täpselt kohale jäänute oma.

'44. aastal lahkusid ikka vaid jõukamad inimesed. Esiteks muidugi paadiomanikud ise ja nende lähikondsed, teiseks need, kes omale paadis koha jaksasid osta. Niisama aitäh-eest ei viidud kedagi üle. No võibolla mõni ehk viidi ka, aga niipalju, kui igasuguseid memuaare lugeda, siis igal pool on juttu sellest, et enamasti maksti paadiomanikule kullas-hõbedas, sageli tsaari kuldrubladega. Eesti kroonidega, kel neid veel käes oli, polnud enam mitte midagi teha, Kolmanda Reichi markade või Nõukogude rubladega polnud samuti Rootsis midagi peale hakata. Mõni sai koha paadis ka nt. selle eest, et aitas hankida reisiks vajamineva kütuse (mille saamine nondel aegadel ka just lihtne polnud). Kes oli tavaline lihtne tööline, kel suurt midagi hinge taga polnud, seda keegi oma paati ei tahtnud. Küllap oleks tänagi kõik täpselt samamoodi.

[Lemet]

'44. aastal lahkusid ikka vaid jõukamad inimesed. 

Jutt käib siinkohal (vähemalt minu postituses) kõigist võõrsile sattunutest. Mitte ainult paadipõgenikest. Lahkuti ju ka koos saksa vägedega või nende koosseisus, põgeneti kand ja varvas meetodil, vankritega...nii et väide, et lahkunute sotsiaalne ja majanduslik koosseis kopeeris laias laastus jääjate oma on igati tõene.

[Manurhin]

'44. aastal lahkusid ikka vaid jõukamad inimesed. 

Jutt käib siinkohal (vähemalt minu postituses) kõigist võõrsile sattunutest. Mitte ainult paadipõgenikest. Lahkuti ju ka koos saksa vägedega või nende koosseisus, põgeneti kand ja varvas meetodil, vankritega...nii et väide, et lahkunute sotsiaalne ja majanduslik koosseis kopeeris laias laastus jääjate oma on igati tõene.

No kui pead silmas ka Saksa mundris sõdinud mehi, kes lõpuks end Saksamaa pinnal 1945.a. lääneliitlastele vangi andsid ja sealtkaudu edasi USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse jne. liikusid, siis küll.

[metssiga]

suuresti ka aeru ja tuule jõul lahkus 1944 Eestist umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%.

Kuna me ei tea, kui palju aerupaate läks ning kui suur osa neist hukkus, pole sel jutul suuremat mõtet.

Rahvusarhiivi galeriis Tallinnas (Maneeži 2) jääb kuni augusti lõpuni avatuks näitus „Paadipõgenikud 1944. Nelja paadi lood“. Näitus keskendub paatide „Karin“, „Enge“, „Venus“ ja „Helena“ saabumisele Rootsi, kuhu nad jõudsid erinevaid veeteid pidi, lastiks paljude inimeste elud ja edasine saatus. Väljapaneku koostajad on kogunud hulgaliselt mälestusi, fotosid, ajaleheväljalõikeid ja teinud kümneid intervjuusid eesti ja rootsi keeles. Näitus avati esmakordselt 2014. aastal, selle koostasid Rootsi Eestlaste Liit, Mai Raud-Pähn, Evelin Tamm ja Taavo Kask.

PS lisaks mootorpaatidele (mootoriga kalapaatidele) oli tollal Eestis ka terve hulk mitmesuguseid väiksemat sorti laevu.

[Kapten Trumm]

Probleem on lihtsalt selles, et minu (ise hakanud paadikapteni ) silmade läbi on see paadipõgenemise teema mõnevõrra lihtsustatud. Kui tänase ilmaga puhub Väinamere ääres tuul 15 m/sek (selline ilm on sügisel tavaline) ja meri on valgeid laineharju täis, siis olen üsna kindel, et harju keskmise kuni 5 m päramootoriga pealt lahtise paadi (mis moodustab tänastest alustest enamuse) peale väga palju tahtjaid ei leidu.

Noorpõlves, kui vetelpäästes sai rentida aerupaati (Pella), sai käidud suhteliselt varjatud ja madalaveelises lahes sellega sõudmas. Olin siis kehalistelt võimetelt ikka üle keskmise mees, väikse lainega tund aega üle lahe (4 km) ja tagasi oli enamvähem võimete piir. Ja Pella on ikka väga kerge ja hästi liikuv sõudepaat võrreldes toonaste raskete puidust rontidega. Võibolla olid siis laevad puust ja mehed rauast - aga enda sõudmiskogemuse põhjal ma Rootsi aerutamist väga uskuma ei kipu.

[paadikapten]

Pella künasid oli vist 2 sorti, Pella ja Pella Fjord? Tartus olid Anne kanali paadilaenutuses Pellad. Teismelisena meeldis mulle seal sõitmas käia. Mäletan - tuul, mis kanali juba vahule ajas, tegi üksinda sõitmise keeruliseks. See tuul kippus paati "oma sihile" pöörama sellise jõuga, et pool sõudja energiast kulus suuna hoidmisele. Kuid tahtmine vee peal tiirutada jäi alles ja siis oli mugavam võtta vesijalgratas. See madal "plastvann" liikus, nagu poleks tuult olemaski.

[Kapten Trumm]

Selle Pellaga, eriti päramotoriseeritutega, on Eestis mehi küllalt Neptuni riiki sattunud, kuigi teoorias uppumatu, siis 8 hj Veterok sabas (paremaid toona polnud) ja täismees ahtripingil istumas tähendas, et see asi liikus umbes 20-30 kraani nina püsti ja ahter pea pardani vees, sellise asja juhitavus oli kahtlane ja ega sealt sõidusuunas väga näinudki. Peipsil olen selliseid veel hiljuti näinud võrke välja võtmas.