Tsiteeri:
Mina ei näe, et paadistik oleks oluliselt võitlusvõimelisem. Tõenäoliselt peaks mõni paat kauem vastu nagu viimased Saksa allveelaevad, aga rõõmu oli sellest ainult neil allveelaevnikel, kes Lõuna-Ameerikasse välja jõudsid.
Raketikaatrite divisjon hävitatakse sul H kuni H+48 tunni vahemikus ja sul pole erilisi võimalusi seda vältida. Oma osa annab siin valge elevandi (propa) efekt - vastane pöörab neile palju tähelepanu ja nende kogu kasu võibki olla see, et maavägi või elutähtis infra saab vähem pomme (mis neile kulub). Asju muudaks mõnevõrra vargtüüpi aluste kasutamine, aga neid pole realistlikult isegi rikaste riikide kasutusse jõundud ja need Visbyd-Haminad on vaid vähendatud signatuuriga, täiesti radariga vaadeldavad alused.
Paadistiku efekt (võtame eeldusel, et mõlemad laevastikud mobiliseeritakse õigeaegselt) seisneb selles, et soovides neid hävitada, peab vastane tegema kordades suuremat tööd, sest kui meil õnnestub lahendada ka nende kuivamaa treilerdamine, siis tuleb neid ka otsima hakata metsateedelt. Puudub käegakatsutav sihtmärk (mis suurte aluste puhul on olemas).
Realistlikult oli U-bootide saavutus selles, et kui need 3500 kaubalaeva jäänuks uputamata (ma ei suuda näha, et saksa pealveelaevastik oleks suutnud Atlandil liitlastele eriti üle 1942. a vastupanu osutada - suuri laevu oli vähe ja nende juurdeehitamine aeganõudev - laias laastus oleksid nad pidanud palju suurema koalitsiooni vastu sõdima alustega, mis neil 1940 seisuga juba olemas olid), siis võinuks D-day leida aset näiteks 1943. a suvel ja Hitleri sahh-matt oleks veel kiirem olnud.
Olen jätkuvalt seda meelt, et 5-10 korda suurema vastasega analoogsete aluste ja relvadega sarvi kokku pannes meid edu ei saada. Siin sobib Atlandi näide vägagi hästi. Ka sakslasi ei saatnud edu pealveesõjas palju suurema Briti laevastikuga. Kui su vastasel on ikka igat laeva kümme korda rohkem, on su häving vaid aja küsimus. Lisaks kuulunuks õhuruum merel kindlalt liitlastele (sama juhtub iseseisva kaitse kontekstis ka meiega - õhuruum kuulub vastasele). Vastasel on liiga palju eeliseid ja taoliste meetoditega ei nulli me neid ka eriti. Lisaks ei ole ka meie rannaprofiil kuigivõrd "asümmeetriline" (erinevalt Skandinaaviast), suhteliselt madalate kalda-aladega lagedavõitu merealad, kus peituda pole kuskile ja kust üllatada on keerukas. Eriti kui me räägime alustest, mil pikkust 50+ m ja süvist 2+ m. Vastane leiab taolised sihtmärgid ruttu, koondab nende vastu oma (ülekaaluka) tulejõu ja hävitab need, jättes meile vaid väikse heameele sellest, et me tulistasime sisse lennanud 25 tiibraketist 12 alla, enne kui ise põhja läksime.
Allveelaevade kasutamise me võime aga enamvähem välistada juba nende veel kallima hinna tõttu (uus diiselelektriline alus algab 500 miljonist eurost).