Kirjutanud siis vähemalt jätkusõja asemel talveõda. Ei saa küll väita, et Soome jätkusõjas Nõukogude Liidu vastu üksi seisis. See kipubki olema Su (ajalooliste) näidete häda: esitad väite, mis võib isegi õige olla (2 laevaga 20 samaväärsega rind rinna vastu kokku minna on tobe), aga tood selle õigustuseks mängu asjasse mitte puutuvad või vigased näited.Kapten Trumm kirjutas:Soome iseseisvus Jätkusõja järel säilis (peale poliitilise toetuse eelkõige USA-st) eelkõige tänu sellele, et nad pidasid piisavalt kaua vastu ja Stalinil lõppes aeg otsa - liitlased olid maabunud Prantsusmaal ja käis tähtis võidujooks sõjajärgse Euroopa mõjusfääride nimel. Selles valguses polnud venelastel võimalik veel paar-kolm kuud Soomega jahmerdada. Seega võit võib olla ka see, et sind jäetakse rahule mingi tähtsama asja nimel ja see võit saadakse küll ainult visa vastupanuga lahinguväljal.
Mis puutub kolmandate riikide mõjusse ja võimalusse kaotust seni edasi lükata, kuni ründaja ära väsib, siis soovitan lugeda Sam J. Tangredi raamatut "Anti-Access Warfare. Countering A2/AD Strategies". Lühem versioon on siin: https://digital-commons.usnwc.edu/cgi/v ... nwc-review. Ta nimetab sellist nähtust extrinsic events.
Mina ei näe, et paadistik oleks oluliselt võitlusvõimelisem. Tõenäoliselt peaks mõni paat kauem vastu nagu viimased Saksa allveelaevad, aga rõõmu oli sellest ainult neil allveelaevnikel, kes Lõuna-Ameerikasse välja jõudsid.Kapten Trumm kirjutas: Mina näiteks ei näe, et raketikaatrite divisjon Eestis oleks võitlusvõimeline iseseisva kaitsevõime kontekstis, sest vastase poolel on liiga palju eeliseid (näiteks õhuruum). Eriti kriitiliselt peab selliste nishiasjade loomisel olema just siis, kui selleks hakkab kuluma märkimisväärne osa eelarvest.
Mitu lennukit on õhuvõitlusvõimeline õhukomponent? Mitu eurot? Kas pärast seda merekomponendile midagi üle jääb? Aga maakomponendile?Kapten Trumm kirjutas:Mina isiklikult arvan, et Eestis tuleb õhuvõitlusvõimeline õhukomponent luua enne kui võitlusvõimeline merekomponent.