Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Lemet]

Mis nüüd mina oma nõdra arvamisega...võtab ja loeb riigikontrolli aruannet. Mille kohta ma viite üles panin. Ja mille avalikustet osa suuresti kattub sellega, mida "mõjuagendid" siinselgi foorumil arvanud on.

[Kriku]

Võimalik, et keegi on öelnud, võimalik, et keegi selle peale kräunus, võimalik, et keegi kedagi selle käigus "mõjuagendiks" nimetas - aga võimalik ka, et mitte.

Üks on aga kindel - ilma niisuguste "Militaarnetile kui sellisele" viitavate targutamisteta oleks teemades risu vähem.

---

Eeskuju näitamiseks siis lõpuks artiklist ka teemakohane osa:

Riigiasutused pole hädaolukordade lahendamiseks valmis, hoiatab riigikontroll ülikriitilises auditis, mis seab kahtluse alla ka selle, kas ja mil määral suudavad haiglad kriitilisel hetkel abi pakkuda.

Kui avalikkusele avaldas riigikontroll auditi tulemustest aasta tagasi vaid kokkuvõtte ja dokumendi sisulisele osale seati 2023. aastani juurdepääsupiirang, siis Postimehe käsutuses on dokumendi täistekst.

Muu hulgas selgub sellest, et kui Eestit peaks tabama ulatuslik elektrikatkestus, milleks piisab ka tavalisest sügistormist, puudub paljudel haiglatel võimekus iseseisvalt hakkama saada.

«Pikemateks katkestusteks üldjuhul valmis ei olda, kuna see vajaks investeeringuid, ent selleks riigieelarvest tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel eraldi raha ette nähtud ei ole. Samuti ei arvestata nende kuludega Eesti Haigekassa finantsmudelis,» kirjutatakse auditis.

Auditist selgub, et autonoomse elektritoitega on varustatud üksnes üksikute haiglate korpused või osakonnad ja sedagi vaid kuni 12 tunniks. Kui palju selliseid haiglaid on, auditis ei täpsustata. Igal juhul on see valgusaastate kaugusel sellest, mida nõutakse sotsiaalministeeriumi määruses, mille järgi peaksid suuremad haiglad olema suutelised teenust osutama vähemalt 72, väiksemad 16 tundi.

Isegi kui haiglal on varugeneraator, ei vasta võimsus tegelikult vajadusele. See tähendab, et töös saab hoida vaid kõige kriitilisemad masinad ja tööliinid – erakorraliselt võetakse patsiente ikka vastu, kirurgid opereerivad edasi ja inimeste elushoidmiseks vajalikud masinad vooluta ei jää.

Valitsus ei leidnud raha

«Aga selge on see, et haigla tavapärane võimekus selles olukorras kukub oluliselt,» tunnistab terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. Sama tõdes riigikontroll oma auditis: «Ulatusliku elektrikatkestuse korral on juba päev hiljem arstiabiteenuse tase oluliselt kehvem ning piirama tuleb hakata patsientide vastuvõttu.»

Sellisteks puhkudeks on Elektrilevil taskus prioriteetsete objektide nimekiri. Sinna hulka kuuluvad ka haiglad, kus taastatakse elektririkke korral ühendus esimesena.

«Seejuures on kõigil elutähtsa teenuse tagajatel ka endal oluline riske hinnata, kui reaalses kriisiolukorras võib elektrivarustus pikemaks ajaks katkeda,» ütleb Elektrilevi juhatuse liige Andres Tõnissaar. «Tõenäosus, et elutähtis teenus jääb pikaks ajaks vooluta, on väike, aga kui kaalul on inimeste elu, tuleb valmistuda ka väikse tõenäosusega juhtumiteks.»

Teema eest vastutav terviseamet on välja rehkendanud, palju vajaksid haiglad raha, et suuta abivajajatele keerulistes tingimustes vältimatut abi pakkuda. 21 miljoni euro suuruse hinnalipikuga ettepaneku esitas terviseamet ka valitsusele, kes selleks esmases riigieelarvestrateegias raha ei leidnud.

«Arvestades riigieelarve seisu, oli tegelikult üldse küsitav, kas taotlust esitada,» nendib Kadai. «Aga me esitame [taotluse uuesti] ja jääme esitama, sest vajadus ju ei muutu. Me ei saa leppida sellega, et kui väiksel haiglal pole voolu, siis pole ka teenust.»

Sama leidis aasta tagasi riigikontroll. Veel enam: need, kes peaksid vastutama, pole auditi autorite arvates seda sugugi teinud.

«See, et elutähtsa teenuse pakkujad ei suuda iseseisvalt oma toimepidevust tagada, on olnud teada nii sotsiaalministeeriumile, terviseametile, siseministeeriumile kui ka teistele elutähtsa teenuse korraldajatele. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et sotsiaalministeerium peab probleemi lahendama 2020. aastaks, kuid puudub selgus, kuidas seda rahastada või kulusid jaotada.»

[Kapten Trumm]

Isegi kui haiglal on varugeneraator, ei vasta võimsus tegelikult vajadusele. See tähendab, et töös saab hoida vaid kõige kriitilisemad masinad ja tööliinid – erakorraliselt võetakse patsiente ikka vastu, kirurgid opereerivad edasi ja inimeste elushoidmiseks vajalikud masinad vooluta ei jää.

Nt Magdaleena haigla varugeneraator asub haigla üldläbikäidavas hoovis, kõigile ligipääsetavas väikses aiakeses. Üks molotovi kolkteil viienda kolonni poolt ja saabub pimedus. Lisaks on seal vajalik õigeaegne talvise kütuse panek, sest see asub ju välistemperatuuril.

[Walter2]

Päikesepaneelid + akudeblokk? Katusepinda haiglatel ju peaks jaguma. Saaks veel vahest ka eurorahadega ära finantseerida?

[mart2]

… Nt Magdaleena haigla varugeneraator asub haigla üldläbikäidavas hoovis, kõigile ligipääsetavas väikses aiakeses. Üks molotovi kolkteil viienda kolonni poolt ja saabub pimedus. Lisaks on seal vajalik õigeaegne talvise kütuse panek, sest see asub ju välistemperatuuril.

Kütuse vahetamine iseenesest ei ole suur traagika, peaasi et seda ära ei unustata.
Kas viies kolonn läheb haiglate generaatoreid torkima, seda ei oska ennustada, sest eks seal ole sees piisavalt palju "omasid" ja mõningase madina järel võib neil endil isegi suurem vajadus tekkida selle asutuse elektriga varustamise järele...

[AMvA]

Lisaks on seal vajalik õigeaegne talvise kütuse panek, sest see asub ju välistemperatuuril.

Võib-olla on seal permanentselt talvekütus. Ma ei ole kuulnud et talvediisli suvel kasutamisega mingeid probleeme oleks.

[Kapten Trumm]

Ja kui kevadest sügiseni on kütust lisatud, siis otsiti seitsme maa ja mere tagant talvekütus välja? Praktikas pannakse seda, mida tanklast saab ja paagis külma tulekuga juhtub olema see, mis juhtub. On ka sõjaväe autode paaki metsas lõkke kohal soojendatud.

Sellist geneka paigalduse "loogikat" võib näha ka KV-s, näiteks Scoutspataljonis, kus genekas on lausa maantee pealt näha. Mis "loogika" seda juhib, jääb mulle segaseks - selline asi peab olema hästi kaitstud kohas.

[Leo]

Need varugeneraatorid, mida oma silmaga Soomes näinud olen, on lukustatud ruumides haigla majandustiivas, samas kandis on näiteks ka haigla hapnikuvarud. Viienda kolonni teadlikkusele ja oskusele kriitilistest objektidest eemale hoida ei tasu loota. Pigem oleks haigla torpedeerimine rünnatavate objektide esikümnes, sest tekitab palju probleeme ning kindluse mõttes (et kahetsus ülesande täitmist ei segaks), antakse selline ülesanne pigem kaugemalt kohalesaadetud proffidele, mitte ei loodeta kohalikele aktivistidele. Hea näide on ju Ukrainas toimuv, kas teil on kunagi tekkinud mulje, et venelased on mures kohalike etniliste venelaste heaolu pärast, minu arvates on neil tsiviilelanike kannatused täiesti ükskõik.

[Kapten Trumm]

Soomes on nähtud ka sellist lahendust, et need generaatorid asuvad hoone all nendes kenades üle betoneeritud graniidist tunnelites, mis peavad 6 bar ülesurvet kannatama (lähedal lõhkevast vesinikupommist) ja mis peavad selle objekti kasutamisel ka tagama valgustuse, ventilatsiooni ja muu vajaliku käigus hoidmise. Kuna need genekad töötavad vähe, siis pole otstarbekas osta varjendi tarbeks eraldi ja hoone rahuaegse vajaduse jaoks eraldi. Kuna aga meil teadupärast varjendeid ei ehitata (ning haiglate all neid ka polnud NSVL ajal), siis on see vaid akadeemiline targutus.

[OnuHeino]

Tõsi. Kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu saab kasutada enda propagandas "näe, vaadake, mis loomad need fašistid on - tapavad oma inimesi!"
Ja kes ei usu, või kellel on vastupidiseid tõendeid, see karjutakse lihtsalt valeinformatsiooni hunnikuga üle ja lause lõpetuseks üteldakse "fašist!"

Millisest tsiviilkaitsest me üldse Eestis räägime? Millised tsiviilkaitse komponendid meil praegu kaetud on?
Haiglatele energia tagamine on ilmselgelt planeeritud selleks juhtumiks, mil keegi kogemata kraavi kaevates vale juhtme läbi lõikab või äärmisel juhul, kui linnas suuremad elektrikatkestused on, MITTE suurema kriisi võimalusega arvestades. Sellest tulenevalt ei olegi meie haiglad loodud suurema kriisi korral toime tulema. Taaskord - milline tsiviilkaitse?

Positiivse märgina on naiskodukaitse üllitanud tsiviilkaitselise eesmärgiga äpi. Hea lugemine.

[Kapten Trumm]

Tsiviilkaitset kui sellist Eestis pole tänaseni, on vaid mõned fragmendid ja lootmine improviseerimisele, kui jama käes on.
Soomlased nt improviseerimisele eriti lootusi ei pane.

Lisaks naiskodukaitse äpile on olemas ka Päästeameti üllitatud lasteraamatu laadne broshüür kodanikukaitse põhilistest olukordadest ja üksikisiku ettevalmistustest. Ilmus vist eelmisel aastal, olen käes hoidnud.

Kogu see generaatorimajandus on pooltõde, sest ainuke, kes mingeid kütuse varusid omab, on Kaitsevägi. Muu värk sõltub bensiinijaamadest ja kütuse jaotusveost, mis omakorda sõltub raskelt elektrist. Harjumaa piires pole näiteks ühtegi bensiinijaama, kust on võimalik tankida ilma võrguelektrita. Küsimus pole mitte ainult kütuse kättesaamises maa-alt, vaid ka selles, et kütuse saamine püstolist on arvutiseeritud ja kuskil pole mingit punast nuppu, millega saab niisama. Samuti pole kütuse varud bensiinijaamades eriti suured - ilmselt mõned päevad intensiivset prioriteetsete teenistuste autode liiklust ja võite oma elektrit vändaga generaatoriga teha.

Kogu probleemihunniku põhjuseks on äpardunud juhtimise süsteem - sellist asja on efektiivselt teha võimalik ainult ühe juhi meetodil (kes ka vastutab). Kui täna saata laiali asjaomastele ministeeriumitele selgutustaotlused, kes vastutab selle lolluse eest, et bensiinijaamadest ei saa kütet, kui pole elektrit, sa seda teada ei saa - kõik näitavad üksteisele ja laiutavad käsi. Kuni aga keegi ei vastuta, siis ei liigu ka asjad kuskile, vaid toimub lõputu "töögruppide" loomine ja paberite veeretamine suurema tulemuseta. Kogu sõjaväelist laadi üritus saab olla vaid sõjaväelist laadi organiseerimisega - vastutav isik käsib ja ülejäänud täidavad. Soomes muide nii on - valmisolekuvaldkondades on määratud juhtivministeeriumid (enamasti on selleks Soome kamin) ja teistel ministeeriumitel tuleb täita.

[Lemet]

Selmet peedistada kinnisvara omanikke ning neid 6400 eurose trahviga ähvardada, võiks riik tegeleda tanklate kasutuslubadesse vastavate täienduste tegemisega. Kütusest veel- aegu tagasi raporteeriti suure töövõiduna, et meie strateegilist kütusevaru hoitakse Rootsis. On see ka täna nii?

[A4]

Selmet peedistada kinnisvara omanikke ning neid 6400 eurose trahviga ähvardada, võiks riik tegeleda tanklate kasutuslubadesse vastavate täienduste tegemisega. Kütusest veel- aegu tagasi raporteeriti suure töövõiduna, et meie strateegilist kütusevaru hoitakse Rootsis. On see ka täna nii?

Kui vaadata kütusevarude teemaga tegeleva Riigi Vedelkütusevaru Agentuuri viimast avalikustatud, 2017. aasta majandusaasta aruannet, siis sealt nähtub, et kaks aastat tagasi paiknes 50% enamikest kütuseliikide varudest Eestis, ning teine pool peamiselt Soomes ja Rootsis. Kui vaadata sealt edasi nt agentuuri pressiteateid uute lepingute sõlmimisest, siis on suurem osa järgnevatest uutest lepingutest sõlmitud justnimelt Eestis ladustamiseks, sh selles „tuumapommikindlas“ Miiduranna kompleksis. Aga tuleb sekka ka hankeid välismaal hoiustamiseks.

Tegelikult pole see kütusevaru välismaal hoiustamine kunagi sisuliselt probleemiks või riskiks olnud. Põhjus, miks 2000. aastatel sõlmiti enamus lepinguid välismaal hoiustamiseks, tulenes tollasest väga suurest ja aktiivsest transiiditurust: enamus ladustamisfirmasid tegelesid ülitulusa transiidiäriga ega polnud huvitatud suhteliselt vähekasumlikel riigihangetel osalemisest. Transiidituru kokkukuivamisega on see olukord viimase 10 aasta jooksul muidugi kõvasti muutunud. Aga põhiline oli (ja ilmselt on osaliselt veel ka täna see), et Eestit transiidina läbinud kütusevood kümned, kui mitte sada korda suuremad, kui vajalik 90 päevane varu. Sisuliselt oli toona kogu riigis olemasolev mahutipark ja raudteed täis vedelkütust. Mille väljavedu kriisi korral oleks kui mitte täielikult peatunud, siis vähemalt tunduvalt aeglustunud, mistõttu oleks riik kriisi korral suheteliselt lihtsalt saanud Eestis vajamineva vedelkütuse transiidifirmadelt kas välja osta või lihtsalt rekvireerida, andes vastu vastava koguse välismaal ladustatud kütust (või müües välismaal oleva kütuse kellelegi kolmandale osapoolele maha, ja tasudes saadud tuludest Eesti transiidifirmadele arveid vms).

Leidsin ühe Vedelkütuse Agentuuri algusaegadest pärineva artikli, kus on need kogused, seotus transiidiäriga, välismaal ladustamise loogika ja kulud suhteliselt hästi lahti seletatud: https://www.aripaev.ee/uudised/2005/01/ ... -mere-taga

Aga nõus Trummiga, et probleem pole mitte vajaliku kütuse olemasolus Eesti pinnal, vaid selles, kuidas seda suuremat sorti ja kauem kestva elektrikatkestuse korral mahutitest kätte saada.

[Kapten Trumm]

Selle Eesti pinnal pidevalt asuva firmade kütuse käibevaru häda on selles, et suuremale kriisile võivad eelneda mingid majandusteemad, mille käigus idast tulev naftatransiit lõpeb, importi ei tule, eksport käib edasi, terminaalid tühjenevad ja täna tunduv küllus muutub kiiresti nappuseks. Tean paari nimest, kes töötavad tanklakettides, neil küll mingeid juhiseid pole, kui hommikul pole elektrit, netti, taevas mürisevad mingid võõrad lennukid ja hulk vihast rahvast ootab ukse taga, et andke kütust - kellele anda, kui palju ja kellele mitte, no see segadus saab jube olema.

Ja muidugi, suur armastus nuti-tuti süsteemide järgi (mis kõik sõltuvad netist, elektrist ja mobiilsidest) võib 1-2 teenuse kadumisel olla arvatust suurem probleem. Hetkel tundub siiski, et neti kadumine veel kütuse väljastamist ei sega, küll aga lõpeb kohe kütusekaartide kasutatavus, sest kütusekaartide päringud käivad läbi keskserverite (limiidid, võlg, aproval jne), mis eeldab toimivat netti. Mida aeg edasi, seda rohkem - et mitte hoida liigseid varusid (ettevõtja huvi on võimalikud väike varu), tuleb IT abil oma logistikat optimeerida, vedada sinna, kuhu vaja ja nii, et mahutites ülearust kütust poleks (et keskmine käibevälde ei ületaks x päeva).

[Fucs]

Hetkel tundub siiski, et neti kadumine veel kütuse väljastamist ei sega, küll aga lõpeb kohe kütusekaartide kasutatavus, sest kütusekaartide päringud käivad läbi keskserverite (limiidid, võlg, aproval jne), mis eeldab toimivat netti.

Esimene jama neti või GPRS (oleneb makseterminalist) kadumisel tekib kaardimaksetega, kui sularaha ei ole. Ja väga paljudel tänasel päeval enam suuremaid, keskmisi ja isegi väiksemaid sularahakoguseid taskus-sahtlis-madratsivahel ei ole.
Pole seda sula ka kusagilt seina seest võtta, kui terminalid ei tööta. jne