www.militaar.net

Vastuseks Urmase eelmises teemas esitatud küsimusele tuleb siit uus teema.

Järgmiseks karbiks lauale on saanud Minimaailmalt soetatud Tamiya StuG III Ausf.B. Kavas on sellest teha 1941 aastal Tallinnassegi jõudnud Stug. Abt. 185 üksuse masin. Kuigi StuG'ide erinevate mudelite osas on valik lai, siis Ausf.B'ga on jälle kitsas käes - valida on iidvana Dragoni karbi ja omajagu uuema maailma kõige parema mudelitootja, Tamiya, karbi vahel. Valisin neist viimase ning sinna juurde Aberi etsid ja toru. Valitud üksuse StuG tahtis saada ka aftermarket-dekaale, sest karbist neid valida polnud.

Esialgu, koostamise neljandal päeval peab tõdema, et tööd on arvatust oluliselt rohkem, aga sellest allpool. Piltidelt võib näha, et kõik ei ole mitte Tamiya tumehall plast, aga et kuna olen mõningaid Dragoni Panzer III perekonna mudeleid kokku pannud, siis olen jõudumööda asendanud osa detaile varudest võetud Dragoni omadega. Hetkel on seis alljärgnev:










Tamiya võib küll mõne arvates konkurentsitult kõige parem mudelitootja olla (maismaamilitaari vallas, siin ja edaspidi), kuid karbist vastu vaatavad kantideta poldipead, puuduvad keevised ning laialt loksuvad detailide kokkusobivused on nohu selle kõrval, mis on selle komplekti põhiprobleem - nimelt kere alusvanni ja pealisosa laiuse erinevus (lisaks pikkuserinevusele) on kuni millimeeter. Saan aru, et tootja poolt on ette nähtud alusvann ja pealisosa asetus koos porilaudade ja kõige muuga sinna peale, ning siis ei paista probleem väga välja, kuid eraldades porilauad, et need plekiga asendada saab laiuse erinevus ühtäkki ilmsiks ja teeb kohe päris nõutuks. Fotol on näha esimese soomusplaadi laius võrreldes alusvanniga.




Samas on närbile plastile vaheldust pakkumas etsikomplektide peenem näputöö. Siin tuleseinal käiv laskemoonakapp koos granaadihoidjatega. Ning jah - kapi kaas on kenasti avatav-suletav.




Roomikuteks olen valinud seekord MasterClub'i metallroomikud, mis käivad resinist tiftidega kokku. Ja need on puhas kuld - lülid vajavad vaid kerget puhastamist ja sobivad valatult kokku - väga ilusad asjad.




Järgmine kord jälle,
Kristjan

väga põnev subjekt. olen isegi nillinud kolmanda seeria liikurkahureid. üks on suisa karbis ootamaski... ka asenduspastlaid. ja master club on just ka minu lemmik juba mõnde aega.

kurb on natuke kogu selle tema juures, et pead maailma parima tootja detaile asendama keskpärase okei-mudelite tootja omadega...

samas, ärme heida meelt ning jõudu tööle!

_________________


https://www.facebook.com/panzerwerke

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !

See metallkarp on muljetavaldav, et mitte öelda päris hull ettevõtmine. Joodetud?

Maailma parima tootja Tamiya tooteid tuleb teha otse karbist , siis ei ole ühtegi probleemi. Kurb et sa nii ilusat asja pleki ja muu sellisega rikud...

Tänud kaasaelajatele. Eks ta piinlik ole nii head mudelit pleki ja Dragoni juppidega rikkuda jah.

Etside koostamise juures tuleb oma lahinguid ikka valida. Põhiosas läks ta kokku jootmise abil, seejärel peenemad detailid liimiga peale. Ei olnud tegelikult väga kontimurdev, kui välja arvata granaadihoidjate karbikestesse vaheseinte liimimist - see oli küll väljakutse.


Aga töövõitudest väärib märkimist, et mul õnnestus kere pealisosa siiski õigesse laiusesse koolitada. Koolitusprogrammis mängisid olulist osa kuum vesi, jõuvõtted ja pinge all liimimine. Tamiya on pealisosa vertikaalsed küljed kerge kalde alla vorminud - ilmselt selleks, et rest plastivormist hõlpsamini välja kukuks - mistõttu katuse osas on pealisosa korrektse laiusega, alt aga liiga lai. Mul oli laias laastus nende külgedega siis kaks valikut - raspeldada nad sirgeks, või püüda painutada ning kuna painutamine tundus üpris paljulubav, siis alustasin peaaegu keeva veega, mille abil painutasin küljed enamvähem sobivaks. Seejärel liimisin järkjärgult - algul keskelt, seejärel kumbki serv pinge all - parajaks raspeldatud esiplaadi sinna ette et korpuse kuju õiges laiuses fikseerida. Ülemise soomuskorpuse küljed on nüüd vertikaalsed ja korpus ise mahub kenasti etsitud nurkraudade vahele.

Samuti koostasin ära roomikud ja keerasin need aparaadile ümber. Võrreldes Dragoni StuG G'ga tundub Tamiya StuG B istuvat kuskil millimeetri jagu kõrgemal ja ei ole nii palju ettepoole kummargil. Samas oli Ausf.B Ausf.G'st ka nelja tonni jagu kergem, nõnda, et ehk nii peabki olema. Vähemasti on selles valguses mingi põhjendus sama veermiku pisut erinevale olemusele.










Kristjan

Vau! Äge!
Aga..aga, no nagu tavaliselt ikka - see painutamise moment koos jõuvõtetega liimimise ajal paneb veidi kukalt sügama - kas sellist hirmu ei teki, et jääkvärtusena jääb pinget üksjagu sisse ja see võib mingil ajal "pilli lõhki ajada"?
Aga praegu on küll hea vaadta, eriti seda, kus mõlemad kõrvuti seisavad. See kaaluerinevuse jutt on täiesti loogiline ja "noogutamise" põhjuseks võis ilmselt olla uuema StuG-i kahuri pikem väljaulatus, lühike stummel on hilisema pauguraua kõrval täiesti olematu tegija.

No tänud



Eks sellepärast saigi algust tehtud kuuma veega, mille abil painutasin ta enamvähem õigesse mõõtu ära - üle ei julgenud painutada. Viimane pool millimeetrit läks pinge all, aga pinge ei olnud üleliia suur. Ma rohkem loodan, et plastik mingil hetkel akumuleerib selle uue vormi. Samas mudelil jäävad neid külgi ka etsitud nurkrauad kummaltki poolt toetama ja neid omakorda toetavad porilaudade kandurid. Ei tohiks nagu midagi juhtuda.

Samas kui juhtubki, siis internet ütleb, et ka teisejärguline mudelitootja Dragon on just kohe korraliku StuG III Ausf.B-ga välja tulemas (Dragon 6919). Saab siis sellest uue ja parema ehitada. (oleks seda muidugi varem teadnud, poleks seda Tamiya käkki üldse soetama hakanudki)

Ahah jah, eks siis tuleb teisejärgulise mudelitootjaga maadelda... Mäletan et kunagi võttis sõnapaar "Dragoni mudel" peaaegu iga mudeliehitaja põlve värisema....

Tegelikult ootan järge kah, aga küll ta tuleb...

näita palun veel pilte

No tänan huvi tundmast.

Selle mudeliga on tegelikult see lugu, et panin ta väikesele pausile. Nimelt otsustasin et hobi peaks olema siiski tore ja meeldiv ajaviide selmet maailma parima mudelitootja karbi sisuga lõputult vaevelda. Ootan ära Dragoni uue StuG III Ausf.B (6919) mis on lubatud välja tulema septembris, ning alustan sellega otsast peale. Olemasolevalt saan üle kanda roomikud, sellele ostetud toru, dekaalid ning interjööri ja detailide etsisetid.

Mis viimaseks piisaks karikasse sai, olid esimesed puksiiraasad, mis ei sobinud kohe üldse. Iseenesest ei olnud tegu ületamatu takistusega, kuid hakkasin mõtlema, et kui iga pealtnäha lihtsa detailiga selline eksistentsiaalne vaevlemine tuleb, siis on targem juba uus ja parem karp soetada.

Pooleli jäi ta sellises seisus - kaotus pole suur, pildil on kõigest umbes 10 päeva töö.




Kristjan

Mis sa arcad jordi rubio 75mm stug iii kahurist, on ta hea

Ja, see on väga hea. Eriti maasikamoosi ja vahukoorega süües.

hea Kristjan, ära ole nüüd nii kidakleene: kas tõesti ei saanud sa aru juba, et Suurel Meistril ( tuntud ka kui kadunud peade ja teate tulemise eridoktor ning Eesti FT-17 guru) on ilmselt käsil uus suurprojekt koodnimega Järjekordne Surnud Hobune. pigem ära ole torssis oma saamatuse ning minnalaskmise üle ja müü hea hinnaga poolik maailma parima mudelitootja toorik jõululõunate estraaditähele maha. usun et sellest saab imeline projekt, mille nautimisest paljud foorumiliikmed und võivad näha... ma igatahes ostsin plaksumaisi ära ning jään erutusest värisedes edasisi arenguid ootama!

_________________


https://www.facebook.com/panzerwerke

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !

Või äkki pigem vaseliiniga?

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

see mida ma teen ja kui teen on MINU ASI MITTE mingi hertsogi suguse jorsi asi. Kui ma tahan teha siis ma teen ja kui siis ei , nii et tõmba tagasi

Maha lasta mitte armu anda.

_________________
Võtke teed ja tulge homme jälle..