Sisekaitse reserv

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Lemet »

Kõiki kindustusjuhtumeid ei pea politseis registreerima. Ülima tõenäosusega käivad need arvud eri asjade kohta.
Ei, aga see ei tee ju olematuks vahet ametlikult näidatava ja väidetava ning tegelikuse vahel.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga igapäevane politseitöö väljub teemast. Reserv selleks ongi RESERV, et seda ei rakendata igapäevaselt, vaid erakorralistel juhtudel.
Lihtsalt minu ülimalt mitterepresentatiivne tähelepanek elust - meil ei teeks KA sugugi paha, kui seda politseivormi ja -autot rohkem igapäevaelus näha oleks. Ja parim reserv on ikka see, mis püssirohtu nuusutanud ikka on (vähemalt mõne päti kinni püüdnud ka). Seega võiks ju selle reservi väljaõppe hulka kuuluda ka mõningane aeg praktilist politsei/piiriteenistust. Noh, kasvõi selleks, et lapselastele oleks midagi rääkida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kriku »

Lemet kirjutas:
Kõiki kindustusjuhtumeid ei pea politseis registreerima. Ülima tõenäosusega käivad need arvud eri asjade kohta.
Ei, aga see ei tee ju olematuks vahet ametlikult näidatava ja väidetava ning tegelikuse vahel.
Kas keegi on väitnud, et see väiksem arv hõlmab iga kriimu ja plekimõlki?

Aga üldiselt, naaseme teema juurde.
Kapten Trumm kirjutas:Seega võiks ju selle reservi väljaõppe hulka kuuluda ka mõningane aeg praktilist politsei/piiriteenistust.
Selle vastu ei vaidle.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas tommy »

Need SM reservi jutud on IMHO(ja erinevad plaanid) liikunud juba mitmeid aastaid.
Ise kirjutasin foorumis juba 3 aastat tagasi...
Hallil ajal on Sisemin. igal juhul esimene reageerija ja neile tekkinud vajadus teatava "sandarmeeria-tüüpi" üksuse järele võib olla igati adekvaatne. Loomulikult mitte nii, nagu kunagi ajateenistuse baasil
Tuumikuks pidi saama formeeritav PV eriüksus, koos sellele loodava reserviga.
Uuem poliitiline juhtkond on IMHO vanad plaanid lihtsalt ümber nimetanud, rohkem profiiti endale..
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas taara »

Mis see PV eriüksus teie jaoks tähendab? Pidevalt on see asi teemaks.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas tommy »

Mis see PV eriüksus teie jaoks tähendab?
See küsimus oli mulle või??

Ega mul midagi lisada pole.
Panin kirja, nagu mulle asi hetkel tundub.
Eks näeb, mis sealt reaalsuses välja tuleb.

Küll aga vajab see SM-reserv(mida iganes ka selle all hetkel ei mõeldaks)toimimiseks mingit-laadset proffessionaalset skeletti.
Kas luuakse seega midagi uut või kasutatakse mõnda juba olemasolevat.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

tommy kirjutas:Uuem poliitiline juhtkond on IMHO vanad plaanid lihtsalt ümber nimetanud, rohkem profiiti endale..
..see, kes vanad (ja pikalt hallitanud aga vajalikud) projektid lõpuks ellu viib - see profiiti teenibki :twisted:

Lihtne - ja aus ka :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas aht0 »

taara kirjutas:Mis see PV eriüksus teie jaoks tähendab? Pidevalt on see asi teemaks.
Kiirreageerijaid?
tommy kirjutas:
Hallil ajal on Sisemin. igal juhul esimene reageerija ja neile tekkinud vajadus teatava "sandarmeeria-tüüpi" üksuse järele võib olla igati adekvaatne. Loomulikult mitte nii, nagu kunagi ajateenistuse baasil
Nemad ongi ju suht sandarmeeria-tüüpi nähtus, kergejalaväe ja politsei vahepeal, formeeritud allüksustes.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Liikluses toimuv on üks hea näide, kuidas eduraportöörlus tegelikult toimib. Ametliku statistika järgi on Eestis iga aasta ca 1500 liiklusõnnetust.
Statistika siit: https://www.stat.ee/34658
Tegelik õnnetuste arv on poolaastas ca 18000 ja võetud siit: https://www.err.ee/971296/lkf-liikluson ... n-kasvamas
Kühvel on selles, et ametlikus statistikas kajastuvad politsei fikseeritud õnnetused, liikluskindlustuses peaaegu kõik. Täna fikseerib politsei ehk 5% õnnetustest. Tänapäeva autos, meie teehoolduse juures jne on vigastada saamise oht üsna pisike. Ka surma saamise oht. Liiklussurmade arv ei ole kuskile paranenud, püsides seal 70-100 vahemikus viimase kümnendi, autod on oluliselt paranenud, teed on paranenud, milles probleem? Sama jutt ka vigastuste kohta. Küll aga näitab taoline õnnetuste arv lihtsalt üldist kultuuri - laseme kuidas tahame, ega vahele ei jää ikkagi.
Ehk austatud moderaator tõstab alljärgneva postituse koos teiste liiklusohutust puudutavatega eraldi teemaks, aga kuna see jutt väidetavalt kohutavast olukorrast liikluses pidevalt kerkib seoses sisekaitsereservi ja/või PPA ajateenistusega, siis kirjutan praegu siia oma eduraportöörliku hosianna.


Esiteks, statistikast ja numbritest. Keegi ei ole kuskil väitnudki, et number ’1500’ kajastab kõikide liiklusõnnetuste koguarvu aasta jooksul. Tehakse vahet vigastatutega liiklusõnnetustel ning varakahjudega liiklusõnnetustel – bürokraatide keelepruugis tuntud ka kui „liikluskindlustusjuhtum“, rahvakeeli „plekimõlkimine“. Ja neid viimaseid registreerivad ja avalikustavad liikluskindlustusfondid vägagi kohusetundlikult. Kas PPA üldse peab nende registreerimise ja menetlemisega tegelema, selles kahtlen ma sügavalt. Kui keegi kahtleb, et kas PPA neist plekimõlkimistest üldse rääkida ja märgata tahab, siis soovitan lugeda Maanteeameti ja PPA ühist iga-aastast sellekohast aruannet, seal ka palju muud huvitavat. Nt anomaalselt „hea“ 2017. aasta kohta siin: https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... _-_1_0.pdf


Vigastatutega liiklusõnnetuste arv on läbi viimase kümnendi olnud stabiilselt suurusjärgus 1500, neis viga saanud inimeste arv on üldjuhul mõnevõrra suurem, kuna ühes õnnetuses võib viga saada rohkem kui üks inimene. Liiklusõnnetustes hukkunute arv on viimase kümne aasta jooksul keskeltläbi 60-80 inimest aastas, v.a. anomaalselt hea 2017. aasta (kusjuures PPA nendib, see on ajutine anomaalia, mitte nende või kellegi teise hea töö tulemus). Ja just neid liiklussurmasid peakski esmajoones hindama ja tõe kriteeriumiks pidada, sest PPA (ja mitte ainult nende) töö peamine eesmärk peabki ju esmajoones olema inimeste reaalne turvalisus ja inimelude säästmine, mitte aga ostukeskuse parklas hooletul tagurdamisel tekkiv plekimõlkimine (või paneme igasse parklasse kah kordniku valvama, et kõik ikka ekstra ettevaatlikult manööverdaksid ja seeläbi „ilustatud eduraportöörlik statistika“ paremini reaalsusele vastaks?).

Kas 60-80 liiklussurma aastas on palju või vähe? Kas olukord Eesti teedel on katastroofiliselt halb? Kui võrrelda nt Euroopa „liiklusohutumate“ riikidega ehk Skandinaavia ja UK-ga, siis on seda palju. Riigi ametlik eesmärk, muide, ongi jõuda kuskile 40 hukkununi miljoni elaniku kohta, nii et nii palju siis sellest, justkui oleks PPA või keegi teine tohutult rahul tänase seisuga.

Kui võrrelda Euroopa keskmisega, siis on see juba suht-koht Euroopa keskmise lähedal. Kui siia kõrvale panna veel faktid, et Eesti on üks autostunumaid Euroopa riike, elanikkonnatihedus on üks madalamaid (st sõitmist ja sõitjaid on ebaproportsionaalselt palju), et suur osa aastast on hämar, pime, libe ja märg; et neljarealisi ja seetõttu suhteliselt turvalisi teid on vähe; et üldisel liikluskultuuril on veel arenemisruumi jne, siis see 60-80 hukkunut minu arvates väga halb tulemus ei ole.

Aga eriti hea on see tulemus aastakümnete lõikes. Nt vaadake selle artikli https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=84684549 lõpus olevat graafikut. Ilmneb, et üldiselt on liiklussurmade (e paljuski kogu liiklusohutuse) olukord KÕIGI AEGADE MADALAIMAL TASEMEL. Ja seda olukorras, kus autosid on riigis mitte 10 000, vaid 700 000; ning kus politseinikke on teenistuses (ja maanteedel) vähem, kui kunagi varem.

Kui siit nüüd otsaga jõuda välja sinna, et kas PPA sagedasem liikluses olek, reidid jne olukorda parandaksin, siis kipun arvama, et tänaseks on liiklussurmadega jõutud olukorda, kus PPA jõupingutusi liiklusjärelevalve ajal võiks (kui see oleks võimalik) mitmekordistada ilma, et see märkimisväärselt olukorda enam parandaks. Vaadake nt korra selles samas Maanteameti ja PPA aruandes toodud põhjust liiklusõnnetuste ja -surmade liikide ja põhjuste kohta. Jah, seal on oma selge osakaal roll joobes juhtidel, kellede hulka (või nende julgust täis peaga rooli istuda) saaks PPA ehk vähendada, kui veel tihemini puhumisreisde korraldaks. Aga siis on veel näiteks turvavöö mittekasutamine ja nutiseadmete roolis kasutamine, mida on PPA-l üsna keeruline tuvastada ja karistada. On ilma helkurita maanteel kakerdavad inimesed või purjus peaga tänavat ületavad jalakäijad, kellest kõigini PPA kunagi ei jõua. On autoroolis ootamatu terviserikke saanud inimesed ehk force majeur. On Darwini auhinna kandidaadid, kes allalastud tõkkepuude vahelt ikka raudteeülesõidukoha peale sõidavad (kas peaks panema politseiniku iga ülesõidu juurde või?). On katastroofiga lõppenud möödasõidud, mille vastu on parim rohi kolme- või neljarealised maanteed ja inimeste endi vastutustundlik käitumine, mis ei peaks sõltuma sellest, kas politsei varitseb parajasti tee ääres või mitte. Ühesõnaga – kui tahame seda liiklussurmade arvu allapoole saada, siis ilmselt on efektiivsem lahendus mitte (ainult) efektiivsem liiklusjärelevalve, vaid ka paremad teed ja inimeste parem liikluskultuur, mida saab parandada ka ennetustöö ja teavituskampaaniatega, mitte aga saavutamatu eesmärgiga panna võimalikulg palju politseinikke igale poole seisma ja patrullima.

Selle kinnituseks veel üks huvitav fakt: 2017. aastal oli liikluses hukkunute arv aastakümne keskmisega võrreldes anomaalselt madal – vaid 47 hukkunut. Võiks justkui eeldada, ju siis PPA saatis sel aastal eriti palju patrulle liiklusesse korda looma, puhumisreide tegema ning kohalolekut näitama. Tegelikult tegi PPA sel aastal liiklusjärelevalvet hoopiski tavapärasest tunduvalt vähem, sest pool aastat olid suured jõud (mh liiklusjärelevalve arvelt) seotud EL-i eesistumise julgestamisega Tallinna kesklinnas. Nii et kui vaadata 2017. aastat, aga ka üldiselt politseinike pidevat vähenemist läbi aastakümnete, GAI kahjurlikku likvideerimist jne (autode arv on seejuures mitmekordistunud), siis tundub tõe kriteeriumiks olev praktika hoopis selline, et mida vähem politseinikke liikluses, seda turvalisem liiklus!

Ja lõpetuseks – kui sa Trumm ikkagi ise tuled tagasi selle 1. või 2. septembril ülekäiguradade juures absoluutselt puudunud politseinike juurde, siis küsin uuesti – kui mitu koolilast neil päevil auto alla jäi või hukkus kokkuvõttes?
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas alari »

Kapten Trumm kirjutas:Liiklussurmade arv ei ole kuskile paranenud, püsides seal 70-100 vahemikus viimase kümnendi, autod on oluliselt paranenud, teed on paranenud, milles probleem?
Autosid on liikluses kõvasti rohkem kui 10 aastat tagsi, mil oli masu. Selle kümnendi alguses oli liiklus palju hõredam, aga majanduskasvuga on inimestel rohkem raha ning liikluses on rohkem autosid.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Illike »

Me räägime siin autodest, kuid unustame ära jalgratturid. Nendega toimunud õnnetused on reeglina kannatanuga lõppevad ja hommikuti raadiot kuulates ei ole mitte vähe, kui tuleb:"Politsei liiklusinfo andmetel sõitis seni tuvastamata alaealine jalgrattur otsa jalakäijale, 79-aastasele naisele, kes kukkus. Kiirabi toimetas ...", "Jalgratturid põrkasid kõnniteel kokku", "Tallinnas juhtus liiklusõnnetus, kus kokku põrkasid jalgrattur ja rulluisutaja", "... mees sõitis jalgrattaga, kuid ratas kaotas juhitavuse ning ...". Sellised õnnetused kajastuvad liiklusstatistikas ja selletüübilisi õnnetusi tekib aina rohkem.
Meil ei ole võimalik panna igale jalgratturile politseinikut kõrvale.
Walter2
Liige
Postitusi: 3978
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Walter2 »

Kergemad jalgratturite õnnetused jäävadki statistikast välja - no ei hakka jalgrattur ja jalakäija teineteisele politseid üldjuhul kutsuma kui mõlemad püsti saavad ja edasi kulgevad.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kriku »

A4 kirjutas:Ehk austatud moderaator tõstab alljärgneva postituse koos teiste liiklusohutust puudutavatega eraldi teemaks
Minu arvates on see foorumi temaatikaga liiga lõdvalt seotud, et sellest eraldi lõnga teha. Mistap palun veelkord liiklusohutusega nüüd lõpetada.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Olles piirivalve eriüksustega kokku puutunud, on see lihtsalt kabinetivaikuses väljamõeldud fancy nimetus piirivalve kiirreageerimisgruppidele, mis tähendab parema väljaõppe ja relvadega patrulle, kes reageerivad ohuolukordadele piirialas. Ainuke õige PPA eriüksus on K-komando, kelle peamine teema ongi erioperatsioonid, nendeks valmistumine ja teiste treenimine.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühel hetkel üritasin vastust saada, milline on PV arvukus idapiiril. Suureks abiks oli presidendi kantselei fotoalbum, kus president külastas idapiiri ja fotografeeris kordonite isikkoosseisuga. Sealt fotodelt võiks järeldada, et kordoni täis koosseis on jämedalt rühma suurune ja kordoni vastutada võib olla 20-50 km piiri (järve äärset kallast on harilikult rohkem). Ilmselt GRU on need fotod ammu leidnud ja samad arvutused teinud. Sealt edasi võib järeldada, et kordonis on pidevalt rahuaja rutiinis teenistuses umbes jaojagu võitlejaid.

Kes natuke taktikast hablab, siis on selge, et kui piir satub sõjalise surve alla, siis taolise inimjõuga on taolisi vastutusalasid võimalik kuidagimoodi kontrollida üksnes väheintensiivse piiriületuse (nagu täna ja iga päeva käib) olukorras. Lihtsalt vastutusala on inimjõu kohta liiga suur. Kes ütleb, et aga siis mobiliseerime KV ja saadame peale - mõelge veel korra, mis juhtub siis, kui idanaaber otsustab hakata midagi tsiviilkonflikti taolist etendama ning Eesti saadab sõjaväe peale. Lihtsalt see "sisekaitsereserv" ei saa olla mingi PV eriüksus mõningaste arvu reserviga, vaid Eesti piiri kinni panek eeldab inimjõudu tuhandetes.

Seepärast tasub nüüd mängu jälgida - et see kõva fanfaaripuhumisega alanud "sisekaitsereserv" poleks päeva lõpuks kaks 30 mehelist "eriüksust" kumbki 100 mehelise reserviga. Seda ei saa tekitada (ilma KV/KL sidumata) muudmoodi kui sisekaitseteemalise ajateenistuse sisseseadmise ja sealt süsteemse reservi tootmisega. Vastasel juhul oleks tegu samasuguse fafaaga kui 1-2 kutselise pataljoni suurune "palgaarmee" Eestis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist