Sellistel keerulistel juhtudel oleneb tulemus väga palju asjagavtl kirjutas:Hädakaitset tohid teha suvalise kättesattunud esemega (*). On selleks siis lauajupp, toolijalg või KL registris olev püstol. See ongi HÄDA kaitse.jannor kirjutas:Mul on selline küsimus pädevamatele spetsidele, et kui kodanik A-l on kodus püstol mis on KLi registris ja ta kasutab seda enda kaitsmiseks hädakaitse eesmärgil, kas ta üldse tohib seda teha?
Aga hiljem pead ikkagi vastama küsimustele, kuidas see KL püstol sulle kätte sattus. Kui Sind tuldi kodus röövima ja võtsid kapist relva, siis on ilmselt kõik korrektne. Kui tegu oli aga relvakandmisnõuete rikkumisega, siis vastutad selle eest eraldi.
Kui see hädakaitseolukorras kättesattunud relv kuulus kellelegi teisele, siis vastutab relvaomanik või -kandja relva lohaka hoidmise eest. Näiteks naine on üksinda kodus, keegi tungib sisse, naine võtab mehe relva ja kasutab seda kallaletungija neutraliseerimiseks. Kui hädakaitse oli õigustatud, siis naine mõistetakse õigeks, aga mees jääb suure tõenäosusega oma relvaloast ilma, kuna hoidis relva nii, et see sattus kolmanda isiku (naise) kätte.
Loo moraal - naisel peaks olema oma relv või siis vähemalt paraleelrelvaluba kapis olevale relvale.
*) Ületamata sealjuures hädakaitse piire bla bla nagu ikka.
tegelevate ametnike südame tunnistusest ja oskusest. Politseist, prokurörist, kohtunikust.