Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Radari väljundvõimsus sõltub eelkõige
1. tegevusraadiusest
2. avastatava objekti suurusest (täpsemalt tagasi peegeldunud energiast).
Ei ole mõtet kasutada mereseireradarit, mille võimsus on suurem kui radari silmapiirini "nägemiseks" vaja. Teisest küljest peaks merseseireradarit kasutama maksimaalsel kaugusel. Võimsust maha keerates muutuvad nähtamatuks kõigepealt väikesed ja stealth alused. Väljundvõimsust saab ka "kohapeal" reguleerida.
Kummaline, samas mereväe tegelased räägivad väeliikide ülestest huvidest ja interoperatiivsusest.
Kui me kasutaksime rannikumere seireks näiteks Giraffe või EADS keskmaaradarit (kaugus kuni 120 km), siis suudaks me ju seirata (lisaks laevadele) ka oma piirialasid low-level lennuaparaatide vastu nagu tiibraketid, madalalt tulevad kopterid jne jne, mis täna jäävad suuresti allapoole kolme kaugmaa radari vaatevälja. Seejuures on see oluline ka radarite ohutuse mõttes - me suudaks ka avastada käimasolevat õhurünnakut ja sisselendavaid radaritõrje rakette.
Kui sellega ka mõne minuti säästaks, siis jõuab veel oma asja kokku panna ja vähemalt paarsada meetrit eemale sõita, et mitte tabamuse alale jääda.

Minuarust antud radarid peaks selgelt olema 3D, kasutatavad nii mere kui õhuseireks ja tõenäoliselt keskmaaradari tüüpi ja saadav info peaks olema joint-tüüpi, kasutatav kõikides väeliikides.
Vastus on demagoogiline, sest hukukindlust mõjutavad ainult punktid 2 ja 4. Lisaküsimus: kuivõrd erineb hukukindlus merd sõitva või lendava radari puhul? (Vihjeks: radari kiirgus on avastatav umbes kaks korda kaugemalt kui ta ise näitab või mittekiirgav obekt avastatav oleks.) Kindlasti on kaldaradaritel väiksem ja eelkõige ennustatav katmikala.
Ei mingit demagoogiat - punktid 1 ja 3 on hukukindluse kohalt samatähtsad, sest kõige lihtsam on hävitada umbe lastud radarit ja võime avastada lendavaid (sh väiksemõõtmelisi objekte) võimaldab ennetada radarivastast rünnakut. Kõik radarivastased rünnakud ei lähtu ohutust kaugusest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Kummaline, samas mereväe tegelased räägivad väeliikide ülestest huvidest ja interoperatiivsusest. ...
See oli konkreetne vastus Viiekümne konkreetsele postitiusele. Sinu oma on kaudselt ka: kui mereseireradar peab olema samaaegselt ka (keskmaa) õhuseireradar, tuleb kasutada suuremaid võimsusi ja radar on kaugemalt avastatav. Mis tõstatab 3D radarite otstarbekuse küsimuse. Samuti võiks küsida, kas mereseireradarite asukoht (rannikul ja poolsaarte otstes) on optimaalne õhuseireks ja kas õhuseireks on vaja (veel) 20 radarit. Ja nüüd vaatame maksumust.
Kapten Trumm kirjutas:Ei mingit demagoogiat - punktid 1 ja 3 on hukukindluse kohalt samatähtsad, sest kõige lihtsam on hävitada umbe lastud radarit ja võime avastada lendavaid (sh väiksemõõtmelisi objekte) võimaldab ennetada radarivastast rünnakut. Kõik radarivastased rünnakud ei lähtu ohutust kaugusest.
Kui 3. punkti õnnestub tõesti kuidagi hukukindluse alla väänata, siis 1. punkti küll mitte. Vähemalt seni, kuni jutt käib mereseireradaritest.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vene ajal oli meie rannik täis pikitud taolisi (madalakõrguselisi) radareid, mis nägid nii merd kui taevast. Sellise radariga avastati ka omal ajal Mattias Rust.
Samuti pole Eesti õhuseire sõjaoludes praktiliselt korraldatav vaid kolme vähemobiilse kaugmaaradari, paari brigaadi Giraffe ja ühe Veraga. Lisaks kui küsimus on pataljoni-suuruse elektroonilise jälgimise üksuse loomises, oleks kole nüri neile monofunktsionaalsed radarid osta. Kokkuhoid saabuks sellest, et me tõstame radari piisavalt kõrgele ja seeläbi omame vähem komplekte (ja ka neid teenindavaid üksusi). Kui sellesse rannakaitselahingusse sekkub nt liitlaste õhukomponent, siis kuidas MeV mõtleb oma vastutusalas nendega koostööd teha? Merelahing pole ammu juba kahemõõtmeline, vaid alates WWII perioodist mängivad seal väga olulist (et mitte öelda lausa kriitilist) rolli lennuvahendid. Kuna neid radareid on vältimatu kaitsta vähemalt VSHORAD-i juurdeandmisega, siis neil peaks ka mingi eelhoiatus olema (mõlemat 2D siiski ei paku).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Õhutõrjest ma suurt ei tea, aga eeldan, et õhuväel oli mingi põhjus, miks nad oma radarid just sinna paigutasid, kuhu nad paigutasid. PPAl kindlasti oli: radarite asukohad on optimeeritud selliselt, et
1. katta Eesti merepiiri,
2. avastada merehädalisi Eesti territoriaalvetes.
Hukukindlusele pole ilmselgelt mõeldud, aga ma ei suuda uskuda, et vähem võimsamaid radareid oleks hukukindlam kui rohkem vähem võimsaid. (NB! Ma ei väida, et radarid ei võiks olla liikuvad. Võiksid olla küll.)
Sõjalisest vaatepunktist tahaks näha võimalikult kaugele, ka silmapiiri taha, aga selleks oleks lendavad või merd mööda sõitvad radarid eelistatumad kui need, mis kaldal pika varre otsas on. Muide, ma pole küll kõiki külastanud, aga PPA radarid kipuvad ka praegu masti otsas olema.
Väikese paadi avastamine Väinameres pole sõjalises perspektiivis võibolla nii oluline, aga mine tea. Tuvastatud merepildile mõjub see kindlasti hästi. Ja keegi peab ju ka merehädalistega tegelema. Seega on ka neid Väinamere radareid tarvis ja kinni maksab need ikka sama riik, isegi kui teine ministeerium.
Kokkuvõttes vajab väide, et X * (3D radarit + Pekkaniskad) + Y * õhuseireradarit maismal on parem või odavam lahendus kui praegune 20 * 2D + 5 * õhuväe radarid + 3 * õhutõrjeradarid, pisut põhjalikumat argumentatsiooni. Teisest küljest ei saa muidugi kindlalt väita, et see plaan on kehvem.
Huvitav on ka see, et kui veesõidukite puhul toetub Kapten Trumm printsiibile "rohkem ja odavaid", siis radarite (ja vist ka soomukite) puhul printsiibile "vähem ja mitmeotstarbelisi".
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Soomukite puhul mitte.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Õhutõrjest ma suurt ei tea, aga eeldan, et õhuväel oli mingi põhjus, miks nad oma radarid just sinna paigutasid, kuhu nad paigutasid. PPAl kindlasti oli: radarite asukohad on optimeeritud selliselt, et
1. katta Eesti merepiiri,
2. avastada merehädalisi Eesti territoriaalvetes.
Kes veel ei tea, siis PPA radarivõrgustikus on ka mõningad 3D õhuseirevõimelised radarid. Isegi netis olevatel radariposte kujutavatel fotodel on need selgesti ära tuntavad. Üks asub näiteks Ruhnu saarel. Niiet PPA näeb ka õhus toimuvat.
Kokkuvõttes vajab väide, et X * (3D radarit + Pekkaniskad) + Y * õhuseireradarit maismal on parem või odavam lahendus kui praegune 20 * 2D + 5 * õhuväe radarid + 3 * õhutõrjeradarid, pisut põhjalikumat argumentatsiooni. Teisest küljest ei saa muidugi kindlalt väita, et see plaan on kehvem.
Olemasolevate ÕV (ja ka PPA õhuseire) kaugmaaradarite täiendamine madalal kõrgusel paremate omadustega kesk- (ja isegi lühimaa-) radaritega saabki olla vaid "parem" kui tänane olukord on, sest nendel suurtel radaritel on ka väga suured pimedad alad. Teiseks ei toeta monofunktsionaalsete süsteemide kasutamine kuigivõrd seda joint-sõjapidamist, mida me ise sõnades vajalikuks peame. Kas ka odavam - arvan küll, esiteks on vaja vähem radareid, teiseks vähem üksusi (mille elutsükli tagamine üks kallis asi on). Selleks, et pakkuda elementaarset lähikaitset ca 20 radaripostile, on vaja juba tervet jalaväepataljoni ja selle loomise kulud on kolmekohaline arv miljonites.

Mis puudutab neid ÕV radareid, siis siin pole midagi keerulist - leidke need Maa-ameti kaardilt, leidke sealt maapinna absoluutkõrgus, otsige radaripostide fotod ja leidke sealt radari antenni kõrgus maapinnast, sisestage andmed kalkulaatorisse. Üllatute isegi. Kui sul Vaindloo saare juures on minimaalne avastamiskõrgus juba 50 m kõrgemal, tähendab see, et sealse strateegiliselt ülitähtsa radariposti pärast peetava lahingu jälgimine on maismaalt seotud probleemidega, kui nt vastane kasutab Suursaarelt tulekuks koptereid, mis lendavad 15 m kõrgusel.
Õhutõrjest ma suurt ei tea, aga eeldan, et õhuväel oli mingi põhjus, miks nad oma radarid just sinna paigutasid, kuhu nad paigutasid.
Radarid on paigutatud nii, et asukoht tagaks võimalikult suure vaatevälja. Eelkõige kõrgetesse kohtadesse. Ja isegi see annab küllalt suured piirangud horisondi suhtes - Vaindloo näide pole mul sugugi pastakast imetud, vaid kontrollisin enne kirjeldatud viisil fakte.
aga PPA radarid kipuvad ka praegu masti otsas olema.
Seepärast, et radari vaateväli allub analoogsetele reeglitele kui silmapiir. Mida kõrgemal, seda kaugemale näeb. Paraku on need PPA postid statsionaarsed ja sealt pole võimalik ära kolida isegi teoorias. Mis veel hullem - osad postid kasutavad mobiilimastidega analoogseid, trosside abil püsti seisvaid poste, mille pikali kukutamiseks piisab valveta objekti korral akurellakast, millega 2-3 kriitilist trossi läbi lõigata, tuul teeb ülejäänu.

Et lahendada merevaatluse küsimus jõukohase (st mitte eriti suure) arvu radaritega, on ka mobiilsed radarid vaja teha kõrgele tõstetavana. Ja mitte 13 m nagu pakuvad EADS ja SAAB oma valmistoodetele, vaid 50+ m. Usun, et sõjalisi statsionaarseid radareid me siin lahkama ei hakka - nende hukukindlus on allapoole arvestust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kapten Trumm kirjutas:Kes veel ei tea, siis PPA radarivõrgustikus on ka mõningad 3D õhuseirevõimelised radarid. Isegi netis olevatel radariposte kujutavatel fotodel on need selgesti ära tuntavad.
Jeerum. Foto järgi on väga keeruline öelda, milleks radar suuteline on ja mida tegelikult teeb. PPA radarid ei ole õhuseire- ega 3D radarid, vaid tavalised I-band Terma Scanter pealveeseire radarid (https://www.terma.com/surveillance-miss ... veillance/). Ja nagu kõikide I-band pealveeseire radaritega, saab nende abil seirata ka madalat (no kuni ca 300 jalga) õhuruumi. Laevadel kasutatakse neid peale navigatsiooni ka helokontrolliks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ametlik teadaanne siiski ütleb:
The system is based on twenty radar sites, including ten Short Range Radars (SRR) with sea target detection and signal processing capability and ten Long Range Radars (LRR) with sea & air target detection and processing capabilities.
http://www.defense-aerospace.com/articl ... r-14).html
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Jah, seda ma just ütlesingi.
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas paalberg »

Kapten Trumm kirjutas:Kes veel ei tea, siis PPA radarivõrgustikus on ka mõningad 3D õhuseirevõimelised radarid. Isegi netis olevatel radariposte kujutavatel fotodel on need selgesti ära tuntavad. Üks asub näiteks Ruhnu saarel. Niiet PPA näeb ka õhus toimuvat.
Ruhnus, Kihnus, Naissaarel, Jumindas, Vaindlool, Valastel ja veel mõnes kohas peaksid olema tsiviilotstarbelised Easat EA2526 tüüpi tsiviillaevaliikluse jälgimiseks mõeldud VTS-i radarid. Mäletamist mööda osteti Easatilt toona kümmekond taolist radarit, oled sa ikka kindel, et need Easat EA2526 tüüpi radarid on 3D õhuseirevõimelised radarid?
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

paalberg kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Kes veel ei tea, siis PPA radarivõrgustikus on ka mõningad 3D õhuseirevõimelised radarid. Isegi netis olevatel radariposte kujutavatel fotodel on need selgesti ära tuntavad. Üks asub näiteks Ruhnu saarel. Niiet PPA näeb ka õhus toimuvat.
Ruhnus, Kihnus, Naissaarel, Jumindas, Vaindlool, Valastel ja veel mõnes kohas peaksid olema tsiviilotstarbelised Easat EA2526 tüüpi tsiviillaevaliikluse jälgimiseks mõeldud VTS-i radarid. Mäletamist mööda osteti Easatilt toona kümmekond taolist radarit, oled sa ikka kindel, et need Easat EA2526 tüüpi radarid on 3D õhuseirevõimelised radarid?
Nende kõikidega näeb madalalt lendavaid objekte, aga see ei tee neist veel 3D radareid. 3D tähendab, et aparaat suudab ka kontakti kõrguse mõõta. Selleks on nii analoog- kui digitaaltehnoloogiaid, vt http://www.radartutorial.eu/02.basics/2 ... ar.en.html Kui tahta navigatsiooniradariga (s.o. kõik PPA ja VA kaldapealsed radarid, I-band) õhku seirama hakata, tuleb ainus kiir üles poole tõsta ja siis hakkab vähenema veepinnal olevate kaugete kontaktide avastustõenäosus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Õhuvaatluse radarit eristab merevaatluse radarist peamiselt suurem nurk, mille all radar kiirgab (kuna vaja on kiirata ka kõrgele). Seega PPA kaugmaaradarite õhuseire võime sõltub peamiselt sellest nurgast. Igal juhul need EASATi omad ei kiirga ühes tasapinnas, vaid antenn on paraboolne ka vertikaalsuunas.
Easat EA2526 tüüpi radarid on 3D õhuseirevõimelised radarid?
Hetkel tundub, et olen ise valesti aru saanud, nende radarite võime seirata kõrgusesse on kaunis piiratud ja piirdub ilmselt madallennul olevate lennuvahenditega.

Need radarid, mis puhtalt merepinda skännivad, on tavaliselt pulgakujulise pöördantenniga. Mis näevad ka õhku, on paraboolse antenniga.

Kas siin oleks ühte head arvutis joonistajat, kes suudaks Eesti kaardile joonistada need ÕV radarite radarihorisondid nt 3 eri kõrgusel? Antud teemal (kas merevaatlus või merevaatlus+õhuvaatlus rannikule) oleks väga silmiavav ehk. Arvan, et vastav joonis on idanaabri staabiohvitseride poolt juba ammu tehtud ja pimedad koridorid välja selgitatud. Ma võiks otsida välja nende radarite koordinaadid ja arvutada välja horisondi kõrgused.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Viskan siia radariteema juurde hakatuseks veel pangetäie bensiini. Selleks, et säilitada olukorrateadlikkust, ei pääse me mööda teatud saarte valdamisest.
Vaindlo, Keri, Ruhnu, aga ka "suured" saared on heaks kohaks sensoritele ja vaatlusele. Saarte, eriti väikesaarte valdamisel ei pääse me mööda merepaiskevõimest. Kui me sõja-ajaks ette nähtud radarid koos tanki kaalus Pekkaniska saame ehk eelpositsioneerida juba rahuajal, siis inimesed, tugevdused, logistika tuleb sinna tekitada juba üle mere. Kui suhteliselt kitsa Muhu väina ületab ehk praamiga kiiresti, siis Ruhnule või Vaindlole on meresõitu juba omajagu.

Üks võimalus on muidugi sinna SA rolli mitte ette näha (ongi seal ainult PPA radar, mille vastane hävitab või vallutab) ja piirduda mandri rannikuga. Samas siin me kaotame koledasti oma radarivälja suuruses ja vastane siiberdab eemal merel ikka meie teadmata. Tänase vastava "merepaiske" võimega me neid ülesandeid kindlasti täita ei suuda. Alused selleks lihtsalt ei sobi.

Antud küsimus aga vajab vastust aluste valimisel. Mina jääksin "madratsite" juurde. Kuidas seda ülesannet Hamina või Braunschweigiga täita, kui alusele mahub suure toppimisega rühmajagu rahvast?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas: Kuidas seda ülesannet Hamina või Braunschweigiga täita, kui alusele mahub suure toppimisega rühmajagu rahvast?
Käivad mitu otsa. :wink:
Selleks, et punt inimesi saarele saada, pole tarvis eridisainiga madratseid. Kuidagi saavad ju saareelanikud ka täna mandrile ja tagasi. Kui just kõik jahtkaptenid ja paadiomanikud ühekorraga Rootsi ei page, leidu Eesti sadamates igasuguse suurusega inimeste veoks sobivaid paate.
Probleem on hoopis inimestes. Ei saa avalikus foorumis detailidesse minna, aga neid rühmasid ja kompaniisid, mis iga saart ja laidu kaitseks, väga ei jagu.
Kokkuvõttes võiks see radar laeva või lennukiga ringi sõita: näeks kaugemale, ei oleks ühe koha peal, ei vajaks eraldi transporti ega kaitsesalka.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Madrats pole eridisainiga, vaid lihtsalt modulaarse relva/transpordiruumiga, kuhu saab panna veose või raketid sõltuvalt ülesandest. Või nt 2 meremiini. Arvan muide analoogselt MeV visionääridega, et me pole piisavalt rikkad, et monofunktsionaalseid aluseid osta. Igat saart ja laidu pole kaitsta vaja, aga vajalikud on kindlasti need saared, kus juba täna PPA radarid on (mille loogika on täpselt sama - kaugemale merele nihutatud radar näeb rohkme) - Ruhnu, Keri/Prangli, Vaindlo ja minimaalselt Sõrve poolsaar, mingid poolsaared Saaremaa läänerannikul, Kõpu ja Ristna poolsaared. 10 km merre tähendab, et ka horisont nihkub 10 km edasi. Ja lahinguteks Narva-Kunda ruumis on idanaabril ülivõimas trump Suursaare näol (saar 160 m kõrge). Nemad näevad sealt Viru rannani, kui meie oleme Viru rannas, siis ei näe kuigi kaugele.
Kokkuvõttes võiks see radar laeva või lennukiga ringi sõita: näeks kaugemale, ei oleks ühe koha peal
Lennuki peal - jah. Samas meie jaoks on see teostatav üksnes liitlaste kohaoleku (ja vähemalt õhupariteedi) tingimustes. Õhuväe An-26, radar küljes, on Soome lahe kohal lihtsalt üks aeglane sihtmärk vene hävitajatele ja maapealsele õhutõrjele (mis nt Suursaarele kindlasti pannakse). Laevaga - oleme juba läbi käinud selle teema, enamasti on laeva kõrgus liiga pisike, et mingi arvestatavat vaatevälja sealt saada+vastane hakkab seda ka ründama. Näiteks Hamina mastis asuv EADS 3D radar asub ca 10 m kõrgusel - mis on vähevõitu. Joonista 20 km raadiusega ring Soome lahele - no väga pisike on see olukorrateadlikkus ikka.

Isiklikult arvan, et meie radarivaatlus peaks olema 90% kuival maal, seal on meil suurimad võimalused ellu jääda. Laevaga olukorrateadlikkust looma minna on vastase ülekaalu juures (mitte ainult merel, vaid ka õhus) kahtlase perspektiiviga tegevus, sest millegi nägemiseks (radarihorisont lähedal) peab minema vastasele põhimõtteliselt nina alla. Suuremal sõjalaeval on ka eelis, kuna tema mastid on lihtsalt kõrgemad. Õhus - juba rääkisin. Igat võimet peaks kaaluma ka kasutatavuse/hukukindluse seisukohast iseseisva kaitsevõime tingimustes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist