Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Üldiselt igasugu "what if" lahendused sätestatakse ehitus/projekteerimisnormidega (annab välja MKM) või päästeasutuse praktikaga/tehniliste tingimuste/kooskõlastustega.

Siin võib näha (oman aastatepikkust praktikat) sellist omapärast asja, et nii öelda rahuaja kontekstis on taolised ehitusasjad enamvähem ok - kruvi tuletõrjevee, vesikute, voolikute, ATS-i, sprinkleri ja evakuatsiooniteedega tõuseb pidevalt ja asjad on vähemalt rahuldaval tasemel. Arendajad/kinnisvaraomanikud kiunuvad, aga teevad sunniraha ähvardusel ära.

Aga selles, mis puudutab valmisolekut sõjaoludeks, ei tule piiksugi. Ei tea, kas kinnisvaraarendajate raha räägib parteikassas või on lihtsalt tegu küündimatuse/rumalusega. Kujutage ette, sellisel väga elutähtsal asjal nagu joogiveevarustus ei nõua täna keegi reservgeneraatoreid. Jah, kuulsite õigesti.
Samadest torudest tuleb suuremas asulas ka ka tuletõrjevesi - ühesõnaga, kui peale pommitamist majad lõõmavad ja elekter on maas, siis ei saa ka tuld kustutada! Tuletõrjeautos on vett sees enamasti 2-3 kanti - mis kulub umbes sama arvu minutitega, kui ühest joatorust lasta. Ja pole ka vastavaid ehitusnorme - mitte ainult generaatori, vaid ka hoonete vastupidavuse, keemia/saastakindluse jne kohta. Igaüks teeb nagu südametunnistus/rahakott lubab. Kinnisvaraarendajad teevad joogiveepumplate hooneid tuima näoga puitkarkassist ja kipsist, mille võib viies kolonn hea tahtmise korral tavalise sõiduautoga maatasa sõita.

[Kjen1]

. Kujutage ette, sellisel väga elutähtsal asjal nagu joogiveevarustus ei nõua täna keegi reservgeneraatoreid. Jah, kuulsite õigesti.
Samadest torudest tuleb suuremas asulas ka ka tuletõrjevesi - ühesõnaga, kui peale pommitamist majad lõõmavad ja elekter on maas, siis ei saa ka tuld kustutada! Tuletõrjeautos on vett sees enamasti 2-3 kanti - mis kulub umbes sama arvu minutitega, kui ühest joatorust lasta. Ja pole ka vastavaid ehitusnorme - mitte ainult generaatori, vaid ka hoonete vastupidavuse, keemia/saastakindluse jne kohta. Igaüks teeb nagu südametunnistus/rahakott lubab. Kinnisvaraarendajad teevad joogiveepumplate hooneid tuima näoga puitkarkassist ja kipsist, mille võib viies kolonn hea tahtmise korral tavalise sõiduautoga maatasa sõita.

Tundub, et Te olete aastapikkuselt juba ränkade planeerimisvigadega pidanud kokku puutuma.

Asulas PEAB olema tuletõrjeveevarustus ja selle pumpla kohta on olemas selline nõue

EVS 812-6 2012 Tuletõrje veevarustus
6.5 Ühisvärgi pumpla
6..5.1 Pumplale peab olema kindlustatud katkematu elektrivoolu andmine kahest sõltumatust energiaallikast
- üldelektrivõrgust aut ümberlülitusega (peaks tähendama kahest eri alajaamast ühendsut)
- üldelektrivõrgust ja diiselgeneraatorist aut käivitus ja ümberlülitusrežiimiga

Kui ei ole, siis pole Ametnik oma tööd koralikult teinud.

Tulekahju veevajadus on hoone otstarbest ja suurusest sõltuvalt 10...30l/s. Kui hoones on sisemine tt-veevärk, siis ka need vajavad täiendavat vett (logistikakeskus näiteks >100l/s)
Ehk siis hüdrandid või veevõtu koht (võib olla ka looduslik tiik) peab suutma sellise vooluhulga tagada 3h vältel ehk siis vett on vaja 18...54m3.
Puurkaevust ei saa sellist veehulka kätt ja tuleb rajada vee-reservuaar - betoonist. Seda ei lõhu ka veoautoga ära.

Ka seda peaks kontrollima Ametnik juba uusarenduse planeerimisprotsessi ajal.

[Zwyx]

Soomes on nähtud ka sellist lahendust, et need generaatorid asuvad hoone all nendes kenades üle betoneeritud graniidist tunnelites, mis peavad 6 bar ülesurvet kannatama (lähedal lõhkevast vesinikupommist) ja mis peavad selle objekti kasutamisel ka tagama valgustuse, ventilatsiooni ja muu vajaliku käigus hoidmise. Kuna need genekad töötavad vähe, siis pole otstarbekas osta varjendi tarbeks eraldi ja hoone rahuaegse vajaduse jaoks eraldi.

Diiselgeneraatori paigutamise kitsaskohaks on selle õhuvajadus - näiteks 70 kW generaator annab andmelehe järgi heitgaasiga ära 54 kW, ümbritsevasse ruumi 8 kW ja jahutussüsteemi 35 kW ja vajab värsket õhku 66 l/s. Selle kompenseerimiseks peab generaator olema suure ventilaatori ja õhurestidega ruumis, ruumi rajamine aga maksab jälle 1000+.- €/m2. Seetõttu kipubki kohalikes tingimustes kõigil olema suur kiusatus seade hoopis kusagile õue sokutada. See omakorda jälle tekitab nõuded generaatori ilmastikukindlusele, seade peab pidevalt elektriga soojas ja tekivad hädas suve- ja talvekütusega. Aga tüüpselt marukiire projekteerimis- ja ehitusprotsessi käigus ei ole hea nii kaugele mõelda, seade õue betoonplaadi peale, juhtmed külge ja asi korras kõigi jaoks esialgu.

[Leo]

Tsiviilkaitse korraldamine eeldab kõigepealt n.ö. rahvuslikku kokkulepet, et see on vajalik ja mida selleks tehakse. Soomes ollakse sellega harjunud, et peavad olema varjendid ja tähtsamate objektide juures generaatorid koos kütusevaruga. Muidugi on keeruline ja kallis, kuid kui seadus nõuab ja nii on harjutud tegema, siis ongi normaalne. Veevarustus on teine kriitiline asi peale elektrit, puhas vesi peab sisse tulema ja reovesi minema ning seda peab ka kuidagi puhastama. Kolmas on kaugkütte toimimine, näiteks talvel hakkavad inimesed mõne päevaga oma korterites surnuks külmuma, kui radikad külmaks lähevad. Neljas asi on side, Soome ametkonnad kasutavad autonoomsed Virve raadiosüsteemi, mida saab kasutada ka ametnike omavahelise algelise mobiilsidevõrguna, need tugijaamad on generaatorite ja kütusevarudega. Neljas on teavitus, YLE jääb tööle ja edastab kriitilist infot, mida inimesed saavad näiteks autoraadiotest kuulata, kui mobiilside jääb püsti, siis läbi selle saadetakse ka olulist infot. Bensiinivarustus on tähtis, sest ilma selleta jääb transport seisma, nii et kuidas kütus mahutidest kätte saada? Kui pangakaardid kokku kukuvad, siis tuleb korraldada sularahavedu ja jagamine ning arvepidamine. Tänapäeval on tavaline, et täiskasvanul pole sentigi sularaha käepärast, mõistlik oleks vähemalt 1 nädala toidurahale vastav summa sulas käepärast hoida. Pikema kriisi korral tuleb tagada lisaks toiduvarustusele ka näiteks ravimitega varustamine. Kroonilistel haigetel soovitatakse vähemalt 1 kuu varu käepärast hoida, kuid paljud on nii vaesed, et heal juhul 1 nädala varu on olemas. Jne, jne. Neid asju, mis siis toimuma hakkab, kui elektrivarustus ja internetiühendus kokku kukuvad, on väga palju. Kui paljudel on näiteks käepärast küünlad või ülilambid ja kütus näiteks 2 nädalaks, kui oleks vaja iga õhtu 5-6 tundi valgust teha?

[Kapten Trumm]

Asulas PEAB olema tuletõrjeveevarustus ja selle pumpla kohta on olemas selline nõue

EVS 812-6 2012 Tuletõrje veevarustus
6.5 Ühisvärgi pumpla
6..5.1 Pumplale peab olema kindlustatud katkematu elektrivoolu andmine kahest sõltumatust energiaallikast
- üldelektrivõrgust aut ümberlülitusega (peaks tähendama kahest eri alajaamast ühendsut)
- üldelektrivõrgust ja diiselgeneraatorist aut käivitus ja ümberlülitusrežiimiga

Selles konks ongi, et see "kahepoolne" toide on enamikes asulates olemas ja seda lihtsalt kasutatakse ära, et sellest tülikast genekast vabaneda.
Jutumärgid pole siin aga niisama, vaid see "kahepoolne toide" eri alajaamadest on meil enamasti ikka ühe kõrgepinge fiidri taga ja kui põhivõrk pimedaks teha, võib sul olla kasvõi kümnepoolne toide, ikka oled vooluta. Seega praktikas see genekas kohustuslik pole. Odavam on tellida teine liitumine, mingi 63A ampritasuga on 2-3 korda genekast odavam.

Mul lihtsalt on praktikas selline objekt olnud, mille "kahepoolne toide" tähendab ikkagi seda, et isegi sügava rahuaja loodusjõududest tingitud elektrikatkestusega juhtus tihti seda, et ikka asjad seisid, sest vähemalt pooled riketest toimuvad kõrgepingega. Alajaamu ja madalpinge kaableid saad jah vedada eri kohtadest, aga üldiselt on nende kõrgepinge fiidrite arv piiratud.

[Kapten Trumm]

Soomes on nähtud ka sellist lahendust, et need generaatorid asuvad hoone all nendes kenades üle betoneeritud graniidist tunnelites, mis peavad 6 bar ülesurvet kannatama (lähedal lõhkevast vesinikupommist) ja mis peavad selle objekti kasutamisel ka tagama valgustuse, ventilatsiooni ja muu vajaliku käigus hoidmise. Kuna need genekad töötavad vähe, siis pole otstarbekas osta varjendi tarbeks eraldi ja hoone rahuaegse vajaduse jaoks eraldi.

Diiselgeneraatori paigutamise kitsaskohaks on selle õhuvajadus - näiteks 70 kW generaator annab andmelehe järgi heitgaasiga ära 54 kW, ümbritsevasse ruumi 8 kW ja jahutussüsteemi 35 kW ja vajab värsket õhku 66 l/s. Selle kompenseerimiseks peab generaator olema suure ventilaatori ja õhurestidega ruumis, ruumi rajamine aga maksab jälle 1000+.- €/m2. Seetõttu kipubki kohalikes tingimustes kõigil olema suur kiusatus seade hoopis kusagile õue sokutada. See omakorda jälle tekitab nõuded generaatori ilmastikukindlusele, seade peab pidevalt elektriga soojas ja tekivad hädas suve- ja talvekütusega. Aga tüüpselt marukiire projekteerimis- ja ehitusprotsessi käigus ei ole hea nii kaugele mõelda, seade õue betoonplaadi peale, juhtmed külge ja asi korras kõigi jaoks esialgu.

Praktikas tähendab see generaator umbes 1x1 meetrist automaatselt avanevat zaluziid hoone seinas (kustkaudu käib jahutusradika õhk) ja väljalasketoru viimist läbi hoone seina õue. Ja mingit väiksemat õhu sissepääsu veel. Kes on käinud seal Lätis Ligatne parteivarjendis, siis seal on neid genekaid lausa mitu ja kuidagi nad seal 5 m betooni all töötasid. Samuti oli ka rõhuv enamus Tallinna varjenditest diiselgeneraatoriga varustatud.

[Kriku]

Valitsusele tuleb elektrikatkestuse õppus: https://www.err.ee/988702/valitsus-valm ... tkestuseks

Sõna "lauaõppus" tekitas selles kontekstis mul millegipärast seose laua alla pugemisega.

[Leo]

Lauaõppus peaks tähendama seda, et laua taga mängitakse läbi erinevaid tegutsemismalle eri probleemidega toimetulekuks, reaalset elektrikatkestust ju ei ole. Samas oleks päris huvitav näiteks mõnel väiksemal asulal või linnaosal nädalase etteteatamisajaga ööpäevaks elekter ära võtta, kindlasti tuleb palju ettenägematuid jamasid.

[sadist]

Ei tea, kas maksab jamada:

https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/07/12 ... ose-kahju/

Ja see oli lühike elektrikatkestus öisel ajal!

Teine oli Kuressaares tänavu aasta alguses:

https://www.err.ee/896815/kuressaare-ol ... -elektrita

" Kui vaadata nüüd elutähtsaid teenuseid - vesi, kanalisatsioon, soojus ja Kuressaare haigla -, siis teglikult tundub, et need organisatsioonid on oma asjadega kenasti valmis ja vastavad generaatorid on olemas. kui läheb elekter ära ja mitte viieks tunniks ja mitte soojal päeval nagu täna võib talve kohta ikkagi öelda, siis see on koht, mis pani täna taaskord mõtlema, kuidas olla selliseks olukorraks valmis kümne tunni vältel ja näiteks -20 kraadiga," rääkis Saaremaa vallavanem Madis Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Saaremaa Piimatööstuse juhi Ülo Kivise sõnul läheb ettevõttel umbes neli-viis tonni juustu praaki. Suurem probleem on aga süsteemide taaskäivitamisega.

"Hullem lugu on süsteemidega. Kui nüüd on küll vool tagasi, siis hakkame vaatama, kas meie süsteemid uuesti rakenduvad ja millist abi oleks vaja, et maja saaks uuesti rütmi tagasi," selgitas ta.

Kuressare poed ei saanud elektrooniliste maksekanalite kaudu toiminguid teha ja kuna ka pangaautomaadid ei töötanud, siis oli kauplemine tugevasti häiritud. "Ja loomulikult lisaks ei tööta ka kõik toitlustuskohad, mille ahjusid ja muid elektriga käivaid seadmeid ei saa kasutada," rääkis Kallas.

[Kriku]

Lauaõppus peaks tähendama seda, et laua taga mängitakse läbi erinevaid tegutsemismalle eri probleemidega toimetulekuks, reaalset elektrikatkestust ju ei ole.

Jah, ma üritasin ironiseerida. Ei tulnud välja.

[Leo]

Saad andeks, me siinkandis tõsistel teemadel nalja ei mõista, vajadusel lastakse mingi Orimattila pimedaks ja ongi õppus

[sinisinine]

tegelikul oli suurimaid saari hõlmav "black out" 30.11.1999. aastal
7- tunnine katkestus jättis elektrita kogu Saare- ja Hiiumaa, enamuse Läänemaast ja osa Pärnumaast.

Tagantjärgi peame õnne tänama, et ilm ei olnud miinuskraadides ja polnud lumetormi või tont teab mida, mis oleks olukorra ikka väga hulluks teinud.

[Kapten Trumm]

Selle Saaremaa piimatööstuse jne nutulaulu kohta öeldi vanasti, et "Moskva pisaraid ei usu".
Imede ime - rajatakse tööstusi, kus sisseseade maksab miljonites ja jäetakse 20 tuhande eurone reservgeneraator paigaldamata.....? Kus on teie mõistus, härrased? Esimese katkestusega läheb geneka hinna eest toodangut prügimäele....?

Need generaatorseadmed maksavad üllatavalt vähe võrreldes hoonete ja sisseseadetega. Samas ehitusel tuleb nendega algusest peale arvestada, et oleks selleks spetsiaalne ruum (vajalik välisõhu ligipääs jahutuseks) ja elektrisüsteem arvestaks sellega (geneka toitele jäävad ainult eluliselt tähtsad asjad - see võimaldab säästa geneka suuruselt (st hinnalt). Genekate õue panekut nagu on tehtud mitmel pool (ilmselt ruumi puudusel), nt haiglates ja KVs, tuleks pidada ühemõtteliselt jamaks. Et garanteerida selle käivitumine iga ilmaga, peab see asuma siiski köetavas ruumis. Tuletõrjeautot me ju ka ei hoia talvel lumehanges, vaid ikka soojas garaažis, et vajadusel kohe sõita saaks. See kergendab käivitumist ja elimineerib igasugu "suvist kütet ei jõutud vahetada" riskid.

Päästeamet ja SM: ammu oleks aeg need asjad ehitusnormides kohustuslikuks teha. Sest meil ehitatakse punktipealt niipalju, kui normid käsevad ja edasi ei mõtle keegi.

[kraal]

Selle Saaremaa piimatööstuse jne nutulaulu kohta öeldi vanasti, et "Moskva pisaraid ei usu".
Imede ime - rajatakse tööstusi, kus sisseseade maksab miljonites ja jäetakse 20 tuhande eurone reservgeneraator paigaldamata.....? Kus on teie mõistus, härrased? Esimese katkestusega läheb geneka hinna eest toodangut prügimäele....?

Need generaatorseadmed maksavad üllatavalt vähe võrreldes hoonete ja sisseseadetega. Samas ehitusel tuleb nendega algusest peale arvestada, et oleks selleks spetsiaalne ruum (vajalik välisõhu ligipääs jahutuseks) ja elektrisüsteem arvestaks sellega (geneka toitele jäävad ainult eluliselt tähtsad asjad - see võimaldab säästa geneka suuruselt (st hinnalt). Genekate õue panekut nagu on tehtud mitmel pool (ilmselt ruumi puudusel), nt haiglates ja KVs, tuleks pidada ühemõtteliselt jamaks. Et garanteerida selle käivitumine iga ilmaga, peab see asuma siiski köetavas ruumis. Tuletõrjeautot me ju ka ei hoia talvel lumehanges, vaid ikka soojas garaažis, et vajadusel kohe sõita saaks. See kergendab käivitumist ja elimineerib igasugu "suvist kütet ei jõutud vahetada" riskid.

Trumm, kas sa ikka tead ka palju piimatööstus elektrit tarbib ja mis on piimatööstuse olulised tarbijad? Ma olen kindel, et sul pole tegelikult õrna aimugi. 20000 euroga ei saa saa küll sellisele tehasele generaatorit.
Pealegi miks väline generaator on jama? Väline generaator paigaldatakse konteinerisse, kus on kõik vajalik olemas ettenähtud ajal käivitumiseks.

Ma ei tea, kust tuleb sinult selline "tarkus" aga olles elektriprojekteerija pean ma ennast küll sinust palju pädevamaks.

[Kapten Trumm]

Generaatoriga ei peagi tehases tavapärane elu säilima, vaid jääma töösse ainult kriitilised asjad, mis on vajalikud. Näiteks külmkambrite kompressorid. Mingid tehnoloogilised seadmed, mis ei saa seisma jääda. Hädapärane valgustus. Läbipääsusüsteemid jne.

Ma ei tea, kust tuleb sinult selline "tarkus" aga olles elektriprojekteerija pean ma ennast küll sinust palju pädevamaks.

Sul pole paigutuse teemal halli aimugi, on resümee. 20 miljonit maksval tehasel pole ka suuremat vahet, kas genekas on 25 või 250 tuhat. Maa olen ca 20 generaatorseadme igapäevane kasutaja kogemata ja see "tarkus" põhineb umbes 10 aastal praktikal taoliste asjadega. Kujutan väga elavalt ette, mis toimub siis, kui ülejala projekteeritud/"lahendatud" asjad ükspäev tõrkuma hakkavad. Ka mulle on projekteerijad taolist kelbast ajanud "konteinerist" ja "garanteeritust". Aga noh, projekteerija vastutab meil tänapäeval samapalju kui ehituse garantiiaeg läbi saab, kasutaja peab sellega veel 20 või 50 aastat elama.

Võiksin siia veel lisada, mis hakkab juhtuma generaatoritega, kui sinna meie riigi suurepärast leiutist - rapsiõliga solgitud biodiislit sisse panna, aga see väljub juba teemast.