Avatar kirjutas:No näiteks seda seletust, miks too rootslane tolle poldi üle parda viskas ma üsna uskusin. Et võimles tiba üle oma aktiivse sorteerimisega-filtreerimisega. Esinemisärevus-juhimisvajadus. Käsi käis kiiremini kui mõte. Allvee -fotodel on näha, et see polt ju terve. Seda vast oleks saanud jah kontrollida, et kas polt oli valest materialist võrreldes joonistel nõutuga. Aga kuna ta oli suht kahjustusteta, siis see polt ei saanud olla põhjus visiiri avanemisele.
Olen aru saanud, et asjad käisid nii.
Oli uurimislaev kust teostati tuukrisukeldumisi Estonia vrakile.
Sukeldumisoperatsiooni juhtis Johan Franson (rootslane).
Uurimislaeval oli ainukese ühendkomisjoni esindajana kohal Börje Stenström (rootslane).
Tuukrite tööd jälgiti Lives sellel uurimislaeval (seesama üritus kus katkeva pildiga monitori ees Arne Valgma "magas maha" võtmekaadrid uuringutest... Arne Valgma, kellele ennast "Tuomo Karppinen" ina esitles keegi rootslane, kelle isikut ei suudetudki selgeks teha vaatamata ametlikele pöördumistele Rootsi politsei ja ühendkomisjoni Rootsi liikmete poole.
Laevalt juhendati tuukrite tööd ja jagati juhiseid erinevateks tegevusteks.
Ilmselt oli üheks juhendajaks Börje Stenström. Kuna sukeldumised kestsid ca 64 tundi, siis ilmselgelt oli neid juhendajaid mitu, kuid nad kuulusid ühte sukeldumisi juhtivasse meeskonda. Arne Valgma ei olnud selles tuukritöid juhtivas meeskonnas ega ühendkomisjoni liige, vaid oli lihtsalt Eesti poolne spetsialistist vaatleja.
See sama sukeldumisoperatsioon, kus otsiti (või kogemata leiti ilma otsimata) hr. Voronini kohvrit, mille tuukrid kaasa võtsid (ja ilmselt ka üles saatsid).
See sama operatsioon, kus tuukrid sisenesid komandosillale, kuid ei uurinud seal ühendkomisjoni osade liikmete arvates praktiliselt midagi tähtsat.
See sama operatsioon, kus tuukrid lõikasid laeva keresse auke, et saaks siseneda laeva erinevatele tekkidele.
Seesama operatsioon, kus laeval polnud ühtegi soomlast.
jne.
Nüüd kujutame ette, et tuuker on jõudnud mingi kohani vraki juures või vraki sees. Juhendajad näevad kuhu tegelikult tuukrid üldse juurde pääsevad, näevad seda kuhu tuuker on jõudnud, otsustavad mingite edasiste tegevuste vajaduse üle ("nüüd läheme sinna või tänna", "nüüd lõikame augu siia ja sinna" jms), otsustavad leitud detailide tähtsuse või mittetähtsuse üle ja annavad käsu midagi alt üles saata või mitte saata. nad ei ütle tuukritele, et "korjake kõik mis ripakil ja saadaval kokku ja saatke üles". Sukeldumisvideotelt (nendelt juppidelt, mis avalikult saada on ... osad on ka SinuTuubis saadaval) on näha, et enne kui midagi kästakse võtta ja üles saata keerutab tuuker kaamera ees (lahtiste esemete puhul) esemeid, või suunab kaamera huvipakkuvale detailile ja kommenteerib leitut. Juhendaja kordab tuukri jutu üle, või palub korrata kui ei saanud aru mida tuuker ütles ja kui see jutt on õigesti aru saadud, siis saab tuukrilt kinnituse ja kinnitab ka ise veelkord üle, et on aru saanud.
Sealjuures saavad kõik ju aru, et tuukrid töötavad n.ö. eriolukorras (et mitte ütelda ekstreemsetes tingimustes), kusagile pääsemine on erikeeruline, lõikamistööd jms on väga ohtlikud ja iga liigutuse vajalikkus opeab olema põhjalikult kaalutletud ning põhjendatud.
Sellises olukorras siis antakse tuukritele korraldus lahti keevitada (lõigata) see õnnetu atlandi luku polt ja see üles saata, mida ka tehakse.
Ja siis kui see polt jõuab üles, siis selle sama sukeldumisi juhtiva ja koordineeriva meeskonna üks võtmeisik ja juht hakkab üles toodud esemeid ükshaaval tagasi üle parda loopima. See polt polnud ju ainus. Mida nad seal veel tagasi üle parda viskasid keegi täpselt ei tea (või ei ütle). Keegi vist ei tea isegi seda täpselt (või jällegi - lihtsalt ei räägi), millised üles tõstetud esemed Rootsi jõudsid.
Ja kui Börje Stenström`ilt küsitakse, et miks sa seda küll tegid, siis ta ütleb, et see polt (ca 50 cm pikk ja 8cm läbimõõduga) on liiga raske (või suur), et seda helikopteriga ära viia.... meil oli tähtsamaid asju mida helikopteriga tuli ära viia ja see polt lihtsalt ei mahtunud enam.
Millised olid need "tähtsamad esemed" mida oli vaja eeskätt Rootsi viia? Miks kõiki esemeid pidi just kohe ja helikopteriga viima? Miks seda polti ei võinud jätta siis uurimislaevale? Ka sinna ei mahtunud või oleks see liigne raskus uurimislaeva põhja ajanud?
Et ese mille kättesaamiseks on nii palju riskitud ja vaeva nähtud visatakse lihtsalt merre tagasi on täiesti absurdne.
Need samad isikud kes andsid korralduse see lahti lõigata ja üles saata viskavad üles saadetud eseme tuldud teed tagasi ja see on tavaline praktika, või lihtsalt "halb juhus"?
Ma ei usu mitte, et sellisel härral käis "käsi kiiremini kui mõte liikus".
Siin on härra Börje Stenström CV
http://estonia.kajen.com/Boerje_Stenstroem_CV.PDF
Kas sellistele ametipostidele saavad inimesed, kes sedaviisi käituvad?
Kas Estonia hukk oli mingi selline lihtsam ja teisejärgulisem teema, kus vahel võiski juhtuda, et sellise kaliibriga isikud selliseid asju tegid?
Hea küll, polt poldiks.
Aga sealt tõsteti üles veel terve rida esemeid.
Nende esemete kohta ei koostatud teadaolevalt mitte ühtegi nimekirja. Ühendkomisjonil endal puudus ülevaade esemetest mida alt üles tuua lasti ja mis ka ära viidi Rootsi.
Rääkimata esemetest mis tagasi visati.
Parvlaevalt Estonia 1994. aasta detsembris üles toodud vöörivisiiri tähtsad hüdraulikaosad visati tagasi merre, ütles tollal operatsioonil osalenud tuuker Gustav Hanuliak ajalehele Svenska Dagbladet.
Estonia sukeldumisoperatsioonil osalenud Hanuliaki hinnangul toodi Estonia vraki juurest üles kokku paarkümmend eset, kuid mitte kõike ei viidud maale edasisteks uuringuteks.
“Niipaju kui mina tean, jäeti registreerimata kolm-neljandikku kõigist üles toodud esemetest. Need visati tagasi merre. Ainsaks põhjuseks oli see, et need olid liiga suured ja ei mahtunud transportlaadungisse, mis toimetati Rootsi helikopteril,” lausus Hanuliak. Nii visati merre tagasi pool meetrit pikk nn atlandi lukk, sest see oli kopteriga transportimiseks liiga raske.
Kokku kuus nädalat Estonia õnnetuspaigas viibinud Hanuliaki sõnul tegi veidra valiku uurimiskomisjoni esindaja Börje Stenström.
https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-toen ... d=50800094
Gustav Hanuliak`i tunnistused rootsi keeles
http://www.estoniasamlingen.se/intervie ... uliak.aspx
Gustav Hanuliak on töötanud süvaveetuukrina. Rootsi merendusamet võttis ta tööle 1994. aasta sügisel ja juhtis seejärel sukeldumisi. Hanuliak oli Rootsi mereameti poolt seotud ka hiljem katkestatud vraki katmistööde ja M / S Eestonialt nafta väljapumpamistega. Teda küsitles 20. aprillil 1998 Lars Tomth, kes töötas analüüsirühma sekretariaadis Eestonia katastroofi ja selle tagajärgede uurimisel.
Gustav Hanuliak usub, et palgatud sukeldujad on väga professionaalsed. Ta tundis ka paari sukeldujat varem. Hanuliak kirjeldab seda sukeldumismissiooni kui midagi väga erilist. Kõik, kes sukeldumistel osalesid või neid jälgisid, olid väga mures.
Hanuliak ütleb, et neile oli antud uppunud laeva asukohaks vale asukoht, nii et enne laeva leidmist pidime otsima 10 tundi. Ta kordab oma kriitikat võimude tegevuse üle Eestonia kontekstis.
Tema arvates oli töö platvormil halvasti korraldatud ja ilma tegevuskavata. Samuti ei saanud nad aru, kui suure mahuga see töö oli. Tema mulje on, et platvormil viibinud erinevad ametkonnad esindasid erinevaid erihuve ja meeskonnatöö puudus.
Hanuliak ütleb, et koguti palju teavet - muu hulgas lõikasime laeva küljest detaile ära, kuid fotosid ega materjale ei dokumenteeritud.
Hanuliaki sõnul oli töö kontroll väga puudulik. Ta ütleb, et suur osa sellest, mis kokku koguti, lamas tekil nagu vanarauahunnik. Õnnetuste volinik viis midagi kaldale. Ülejäänud visati tagasi merre.
Hanuliak ütles, et Estonialt toodud metallitükkidel võis näha lühemaid keevisõmblusi. Nad olid ainult paiguti keevitatud ja siis üle värvitud.
Sukeldumise juhtijad jälgisid tööd spetsiaalsest ruumist koos Johan Fransoniga Rootsi Veeteede Ametist. Teised said kõrvalolevast ruumist jälgida kõike, mis juhtus. Seal olid lisaks Hanuliakile ka Rootsi politsei, Eesti Mereinspektsiooni ja Briti Päästeühingu esindajad. Kaasas oli ka Rootsi õnnetuste uurimise komisjoni tehniline ekspert, samuti Nordström & Thulini esindaja.
Andi Meister 1996 kirjutas:Laevalt on üles toodud kinnitussõlmede tükke, põhjaluku polt, CBS-navigaator, millega määrati laeva koordinaate ning muud säärast.
Ja üks kiri.
«Kirja omaniku nime - Susanne Pundi - ei saanud välja mõelda ei tuuker, vaatleja ega keegi muu. See inimene oli tõepoolest laeval. Mind huvitab see kiri. Ma ei tea, kus ta on,» ütleb Meister.
Vrakilt üles toodud esemed pitseeriti kastidesse ning allveefirma Rockwater andis need üle tellijale - Rootsi meresõiduametile. Andi Meister pole Rockwaterit rääkima saanud ja loodab, et üles tõstetud esemete nimekiri leiab avaldamist lõpparuande ühe lisana.
«Kui oleksime teadnud, et kellelgi on plaanis midagi varjata, oleksime igast üles toodud asjast teinud foto. Aga kuidas me selle peale tulla saime, suur komisjon ju uuris asja... Meie poolt oli vaid vaatleja. Meil pole kunagi olnud põhjust ühtegi osapoolt umbusaldada.»
Uno Laur 1996 kirjutas:Vrakist tõstetud esemetest Lauri sõnul komisjon seekord ei rääkinud. Ta avaldas usku, et esemete nimekiri lisatakse ka lõpparuandesse.
«Estonialt väidetavalt leitud kirja kohta ütles Rootsi pool, et see ei olevat mingi kiri, ainult üks paberitükk ühe nimega,» märkis Uno Laur.
https://www.postimees.ee/2487635/estoni ... -olof-fors
Enno Tammer 2000 kirjutas:Miks varjati Estonialt leitud esemeid? Nii Andi Meister kui uurija Väino Karmi on väitnud, et laevast tõsteti üles terve hulk esemeid, kuid komisjoniliikmed ja uurijad pole näinud isegi esemete nimekirja.
"Võib-olla pole minul kui uurijal nende esemetega mingit praktilist seost. Samas ei saa ma seni, kuni ma ei tea, mida üles tõsteti, kindlalt öelda, kas esemetel on tähtsust või ei," rääkis uurija kaks aastat tagasi.
Kui uskuda sama uurija koostatud kriminaalasja toimikute materjale, siis uurija Karmi ei näinudki seda nimekirja. Sest kriminaalasja toimikutest ei leidnud ma ühtegi viidet, mis kinnitaks vastupidist.
Meister teab, et vrakilt üles toodud esemed pitseeriti kastidesse ning allveefirma Rockwater andis need üle tellijale – Rootsi meresõiduametile. Enne rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpp-aruande valmimist nendib Meister, et tema pole Rockwaterit ülestõstetud esemetest rääkima saanud ja loodab, et üles tõstetud esemete nimekiri leiab avaldamist lõpparuande ühe lisana.
Lõpparuandes neid ei ole. Lõpparuande lisasid aga ei ole minu andmetel üldsegi laiemale avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Nii et küsimus on endiselt vastuseta.
Selgub, et tuukrid leidsid laeva 8. tekilt kirja, mille oli kirjutanud laeval viibinud Estlinei esindajana Estonial olnud Rootsi kodanik Susanne Pundi. Uurimiskomisjonini see kiri ei jõudnud.
Vähemalt mõni aasta tagasi, kui esimehe kohalt lahkunud Meister kurdab: "See võis olla mingisugune hüvastijätukiri, mille inimene kirjutas siis, kui nägi, et ta enam välja ei pääse – lootuses, et keegi selle kunagi leiab. Kiri võis sisaldada mingit informatsiooni, näiteks kellaaegade kohta."
"Meil ei ole mingeid muid pretensioone, kui näha neid originaallinte / lõigatud videovõtteid. – E.T. / ja saada kätte dokument selle kohta, mis on alt üles tõstetud. Kui ikka on tegemist mingi kirjaga ja mingisuguste asitõenditega, siis peab eeluurimine nendest teadlik olema. Muidu jääb kõik ainult jutu tasandile," sekundeerib uurija Karmi Meistrile.
https://epl.delfi.ee/eesti/uppumatud-ku ... d=50791144
Rootslased keelasid komisjoni liikmeil Estonia vrakki uurinud tuukritega rääkimise. Et kõigil sukeldujatel on kohustus vaikida, pöördus komisjon Rootsi riigi esindajana lepingule alla kirjutanud Johan Fransoni poole palvega saada kirjalik dokument, mis lubaks komisjoni esimehel tuukreid küsitleda ilma, et nad oleks seotud vaikimiskohustusega. Johan Franson keeldus sellist luba andmast.
https://www.ohtuleht.ee/194815/esimene- ... t-laheneda
Ehk, et "mingi ühe poldi" küsimus on ainult väike osa kogu sellest alateemast.