Kriku kirjutas:Akf Borja tõstatas huvitava küsimuse
Tõesti huvitav küsimus...näiteks "mis on õnn?" on ka huvitav küsimus...
Sama lolli küsimust annab ikka mõtelda välja. Eks vastamiseks tuleks kõigepealt defineerida ära "sõjaväeteemast jagamise". Ja muidugi ka "literaadi" ja "haritlase".
EW aegu oli ohvitser ka haritlane. Kas tänapäeval EKJ-s ka, ei tea. Insener on ka haritlane. Seega on haritlane üldiselt kõrgharitud (laias laastus igasuguste tänapäevaste piiride laiendustega) ja üldislet oma erialal tegev inimene, kes on vähemalt suuteline tootma oma eriala (tarbe)tekste. Meil siis foorumiski on on üldiselt haritlasi palju (kas ka enamus, ei tea),
Literaat on veelgi üldisem mõiste, aga üldiselt mõeldakse Eestis sellega inimest, kes elatab ennast vabatekstidest või on saavutanud suure tuntuse eelkõige vabatekstidega. Väga lai ala...näiteks kopiraiter ilmselt pole literaat ...ametlikult samatähenduslik "kirjamees" on tavakasutuses veelgi laiema tähendusega...
Kui nüüd Peeglit peetakse viimaseks eesti keeles sõjast ilukirjandusliku hõnguga kirjutajaks, kes ka "sõjaväeteemast jagas", siis on tegu küll häbiväärselt kehva eesti kirjasõna tundmisega. Teise maailmasõja kohta on ju hunnik kirjandust igast poolest. N-ö hilisematest Nõukogude autoritest tuleb kohe pähe Enn Vaino, Ameerika poolelt Jüri Toomepuu ja Jüri Estam, Austraalia poolelt Leo Jaago jne.
Ennast loen ka haritlaseks (pole küll ohvitser, literaat, insener ega ka kopiraiter), kes küll "sõjaväeteemast jagab" paraku üsnagi kitsas valdkonnas. Aga vaadates Borja postitust, ennast ta oma ohvitseriharidusele vaatamata vist haritlaseks ei pea, kuidas muidu nii mõtlematu sõnakasutus...
Meie missioonide lood ootavad vist veel kirjasõnasse jäädvustamist? Ma ei tea, kui kaua kestavad seal mingid vaikimis- vms nõuded?