Et siis millisele pundile?Health kirjutas:Vähemalt jõuab sellele pundile lõpuks kohale et keelt on vaja. Samas mingi haridusmin-i toetus iga aasta kohta iga sellise ajateenija kohta kes seda vajab omaks küll huvitavat mekki.
Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
Mõtlesin ikka seda punti kellele keeleõppe mõeldud oli.Mudakoon kirjutas:Et siis millisele pundile?
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
Esimese jalaväebrigaadi juhid seisavad kaljukindlalt ajateenijate vabaduse eest
Septembris kirjutas Pärnu Postimees, et ajateenistuses tuleb peagi märkimisväärne teenistuskorralduslik muutus: kui seni on sõduritel lubatud väeosast lahkuda vaid nädalavahetustel, siis edaspidi võimalusel igal õhtul.
https://parnu.postimees.ee/6900366/esim ... aduse-eest
Septembris kirjutas Pärnu Postimees, et ajateenistuses tuleb peagi märkimisväärne teenistuskorralduslik muutus: kui seni on sõduritel lubatud väeosast lahkuda vaid nädalavahetustel, siis edaspidi võimalusel igal õhtul.
https://parnu.postimees.ee/6900366/esim ... aduse-eest
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=90486817Palm viitas, et muuhulgas vaadatakse üle, kas kõik sõjaväele aastakümneid ja -sadu omased traditsioonid ikkagi on põhjendatud - sealhulgas sõdurite hoidmine kasarmus teenistusvälisel ajal.
"Me parasjagu katsetame, vaatame, kui nede niinimetatud vabaduste andmine teeb meile paremaid reservväelasi, agressiivsemaid sõdureid, paremaid reservväelasi, siis me oleme nõus neid vabadusi juurde andma," sõnas ta. "Me räägime väljalubadest. Aastal 1992, kui mina alustasin ajateenistust, kestis see 18 kuud, ja selle aja jooksul oli ette nähtud puhkus kümme päeva, rohkem mitte midagi. Ilmselgelt selline süsteem ei suutnud väga kaua püsida, võibolla paar-kolm kuud ja juba hakkasid tekkima väljaload. Kuid senimaani on meil sõdureite hoidmine teenistusvälisel ajal kasarmutes olnud pigem norm."
"Osade väeosade eestvedamisel - ei saa öelda, et alt üles tekkinud algatus või ülevalt alla, vaid mõlemalt poolt, kogu süsteem saab aru - proovime läheneda mõistlikult, proovime tekitada olukorra, kus sõdur oma niiöelda õppetööle asudes on välja puhanud, motiveeritud ja tahab uusi kogemusi hankida. Ja nüüd vaatame, kas rohkemate väljalubade andmine parandab seda või halvendab seda situatsiooni."
Ehk siis ajateenistus muutuks sarnasemaks koolis- või tööl käimisele? "Ma arvan küll, jah. Lihtsalt "tööpäevad" on pikemad. Ja see on rohkem ikka nagu internaatkool," muigas Palm.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 1699
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Üldine ajateenistuskohustus
https://www.postimees.ee/7051219/algas- ... ejuhatuses2021. aastast on kutsealustel võimalik läbida 8-11 kuulist ajateenistust erioperatsioonide väejuhatuses (EOVJ), alustades väljaõpet eelkutsega juulis või põhikutsega oktoobris. Ajateenistuse esimese poole – sõduri baaskursuse, nooremallohvitseride kursuse ja erialakursused - läbivad erioperatsioonide väejuhatuses teenida soovivad ajateenijad koos tavaüksustega. Nende hulgast valib EOVJ välja 30 noormeest ja võimalusel kaks neidu, kelle edasine teenistus möödub õppides väikeüksuste taktikat, tegutsemist vastase tagalas, ellujäämist keerulises oludes ja palju muud.
Erioperatsioonide väejuhatusse määratavate ajateenijate teenistus toimub Ämari lennubaasi territooriumil ning lõpeb samal ajal ülejäänud kaitseväe üksustega, misjärel määratakse ajateenijad erioperatsioonide väejuhatuse reservüksusesse.
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
See on väga põnev uudis. Minusuguse võhiku jaoks aitab see ikkagi väga kõvasti tõsta ajateenistuse "ägeduse faktorit". Olen küll ise nii eelnevalt KLis kui ka hiljem ajateenistuses teisi erialasid õppinud, aga kui kunagi ajateenistuses käisin, siis mõtlesin, et küll tahaks teenida soomusvägedes, mida meil tol ajal ei olnud.
Üks noorem kolleeg käis mõne aasta eest Kalevis(?) kus oli soomustransportööride peal. Jutust kumas läbi, et tal oli ikka uhke tunne. Ma arvan, et ajateenistus eriüksuses on väga hea kasvulava noortele ja tekitab sellele kohale kindlasti konkurentsi.
Üks noorem kolleeg käis mõne aasta eest Kalevis(?) kus oli soomustransportööride peal. Jutust kumas läbi, et tal oli ikka uhke tunne. Ma arvan, et ajateenistus eriüksuses on väga hea kasvulava noortele ja tekitab sellele kohale kindlasti konkurentsi.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
See "ajateenistus EOVJ-s - tegutsemine rasketes oludes vaenlase poolt hõivatud alal, väikeüksuste taktika, varitsused" ... kõlab nagu omaaegse Narva- Jõesuu Piirivalve väljaõppekeskuse- stiilis ajateenistuse elluäratamine. Ma olen ka ise juba mõnda aega mõelnud, et peale Narva- Jõesuu VÕK kinnipanekut meil sissitegevuse väljaõpet kusagil süsteemselt enam ei antudki. Hea küll LuKo mingil määral, tegutsedes "vaenlase poolt hõivatud alal", aga neil siiski luureülesanded, mitte ründeoperatsioonid. KL-s on loodud nende teemade jaoks Võitlusgrupid, aga ajateenijatele siiani enam süsteemselt ei õpetatud. Tore kui nüüd jälle õpetama hakatakse, lisaks laiendab see EOG värbamisvälja.
Huvitav kuidas need reservistide rühmad üldisesse kaitseplaani paigutuvad - sissikompaniid EOVJ alluvuses? Mingite aastate pärast on meil siis sissibrigaad
Huvitav kuidas need reservistide rühmad üldisesse kaitseplaani paigutuvad - sissikompaniid EOVJ alluvuses? Mingite aastate pärast on meil siis sissibrigaad
Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused
Ajakiri Sõdur. Lehekülg 12. "Sissikompanii oskusi on endiselt vaja" Narva - Jõesuu piirivalve sissikompanii võitlejate kordusõppus.Larry kirjutas:See "ajateenistus EOVJ-s - tegutsemine rasketes oludes vaenlase poolt hõivatud alal, väikeüksuste taktika, varitsused" ... kõlab nagu omaaegse Narva- Jõesuu Piirivalve väljaõppekeskuse- stiilis ajateenistuse elluäratamine. Ma olen ka ise juba mõnda aega mõelnud, et peale Narva- Jõesuu VÕK kinnipanekut meil sissitegevuse väljaõpet kusagil süsteemselt enam ei antudki. Hea küll LuKo mingil määral, tegutsedes "vaenlase poolt hõivatud alal", aga neil siiski luureülesanded, mitte ründeoperatsioonid. KL-s on loodud nende teemade jaoks Võitlusgrupid, aga ajateenijatele siiani enam süsteemselt ei õpetatud. Tore kui nüüd jälle õpetama hakatakse, lisaks laiendab see EOG värbamisvälja.
Huvitav kuidas need reservistide rühmad üldisesse kaitseplaani paigutuvad - sissikompaniid EOVJ alluvuses? Mingite aastate pärast on meil siis sissibrigaad
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0619
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Ma olen saanud load veel selle "nõukamaa" süsteemi järgi (see eksisteeris EV algusaegadel ka) ja mul on keskast saadud elukutse "3. liigi autojuht".Nõukamaal (suured hajaasustusega alad) oli autojuhikoolituse oluline osa auto ehituse tundmine, sest autojuht pidi riigivara suutma iseseisvalt sihtkohta viima olenemata olukorrast, sest muidu võis saada krim karistuse tema kätte usaldatud varasse hooletu suhtumise eest.
Ütlen seda, et auto (või muu tehnika) ehituse tundmine on oluline ka tänapäeval. Saan aru, et KV-s on popp selle üle irvitada. Mina ütlen, et masina hea kasutamine eeldab mõistmist, kuidas see masin töötab. Olen sõitnud kõrvuti veoautojuhtidega siit ja sealtpoolt, KV koolitusega C-kati juht vaatas suure üllatusega, kui ühel hetkel (kui jälle käigukangi murti) peale käratasin, et vaheta käike õigesti. Inimene lihtsalt ei kujuta ette, mis toimub käigukastis, kui sedasi kangi murda (käik ei lähe sisse) ja nähtavalt pole talle seda ka keegi õpetanud. Ja muidugi pole ta ka pidanud sõitma Gaz-52 tüüpi masinaga, millel on sünkroniseerimata kast ja mis õpetab käiguvahetuse tehnika täiesti perfektseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Probleem on vist selles, et Trummil meeldib asju vaadata indiviidi (enda) vaatenurgast. Samas ei hooma ta, et KV on palju suurem loom. Ühte vana autot võid tõesti põlve otsas nokitsedes käimas hoida, kuid KV puhul räägime me tuhandest või enamast masinast, sadadest "torudest" jne. Seal ei ole kellelgi mahti iga auto peale sellist aega kulutada kui Trummil, kes teeb seda ilmselt oma lõbuks ja vabast ajast. Lihtsalt kogu logistika on hoopis teist masti. Ja erinevalt Trummist, peab selle tööaja eest kellelegi palka ka maksma. Sellest tulenevalt muutub teatud hetkel mingi osa tehnikast ebarentaabliks.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
"Suuremad loomad" on viimase kümnendi suht rahuldava rahastuse tingimustes muutunud väga mugavaks ja laisaks, kus kasutaja enam naljalt mutrivõtit pihku ei võta. Selle asemel praktiseerime kell 17.00 linnaloale minekut ja nädalavahetusel õllekas istumisi nagu progressiivsetes lääne armeedes juba kombeks. Ja lumehelbekesed ongi nutitelefoni ja facebooki suunamudimise tingimustes palju pädevamad kui autol ratast vahetades. Padrunikesti Pasi põrandalt pühib kokku Milremi mehhaanik, piisava tunnitasu eest.Probleem on vist selles, et Trummil meeldib asju vaadata indiviidi (enda) vaatenurgast. Samas ei hooma ta, et KV on palju suurem loom. Ühte vana autot võid tõesti põlve otsas nokitsedes käimas hoida, kuid KV puhul räägime me tuhandest või enamast masinast, sadadest "torudest" jne. Seal ei ole kellelgi mahti iga auto peale sellist aega kulutada kui Trummil, kes teeb seda ilmselt oma lõbuks ja vabast ajast. Lihtsalt kogu logistika on hoopis teist masti. Ja erinevalt Trummist, peab selle tööaja eest kellelegi palka ka maksma. Sellest tulenevalt muutub teatud hetkel mingi osa tehnikast ebarentaabliks.
Ja ei pea palka maksma, meil on igal aastal valida mitme tuhande noormehe (ehk ka tüdruku) hulgast, kelle hulgas on piisav hulk mehhaanikuid, elektrikke, insenere, keda jalaväelase õpe väga ei paelu, aga kes tehnika kallal nokiks küll. Tehnikaarmee puhul on oma tehnika tundmine ja valdamine üks selle põhilisi aluseid. Seda enam, et armee peab olema autonoomne süsteem, mis peab oma asjad saama tehtud ka tsiviilsektori abita.
Kuna tehnika üha kallineb ka Lääne-Euroopa kolaplatsid on tühjaks saamas, siis mugavusteenusel on järjest progresseeruv hinnasilt kaasas. Varsti tuleb mõne aastaga äralõhutud veoauto eest maksta mitte viis, vaid sada tuhat. Mis tähendab, et majanduslik surve igasugu koosseisude ja struktuuride kärpimisele üha kasvab, varsti teeme haubitsapataljoni 6-st relvast ja pataljoni MP patarei kolmest?
Muide, Iisraeli armee tehnika kallal nokivadki reservistid ja vabatahtlikud, olen siia foorumisse linkinud paar korda usutegelaste kaudu toimivat süsteemi, mille kaudu ka eesti pensionäridest tädid käisid Iisraelis armee raadiojaamu remontimas:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74472 ... eli-armeed
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
See on puhas demagoogia ja arvan, et tead seda ise ka väga hästi, eriti see viimane lause. Kogu see konstruktsioon on siit varem erinevates teemades läbi käinud - jah, vabatahtlikkus ja ajateenistuse kasutamine teatud funktsioonide täitmiseks on tore asi, aga sa ju tead ise ka, et see ei käi niimoodi? Võtame ühe jalaväepataljoni väljaõppest ära ja teeme remondipataljoni? Ja nii igal aastal?Kapten Trumm kirjutas:Selle asemel praktiseerime kell 17.00 linnaloale minekut ja nädalavahetusel õllekas istumisi nagu progressiivsetes lääne armeedes juba kombeks. Ja lumehelbekesed ongi nutitelefoni ja facebooki suunamudimise tingimustes palju pädevamad kui autol ratast vahetades. Padrunikesti Pasi põrandalt pühib kokku Milremi mehhaanik, piisava tunnitasu eest.
Üksuste väljaõppe aeg on piiratud ressurss - alguse ja lõpuga fikseeritud. Muidugi oleks tore kasutada osa sellest spetsiifiliseks tehnika hoolduse-remondiõppe tarbeks, aga siis tuleb arvestada sellega, et mingi muu osa väljaõppest/harjutamisest jääb selle tõttu ära. Usun, et seepärast piirdutaksegi praegu väljaõppes tavakasutaja tasemega.
Paberi peal ja mõttes on kõik need ideed kiiduväärt, aga no pagan küll - kui natukene reaalsele elule/rahakotile otsa vaadata, siis ei mängi see nii välja.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kuidas siia konteksti asetuvad iganädalased linnaload ja plaan hakata sõdureid hommikuni linnaloale saatma? Teevad nad samal ajal seal linnas mingit väljaõpet omal algatusel...? Mina ütleks sellepeale, et miks me maksame erafirmadele, kui endal aega ja inimressurssi küll...?Üksuste väljaõppe aeg on piiratud ressurss - alguse ja lõpuga fikseeritud. Muidugi oleks tore kasutada osa sellest spetsiifiliseks tehnika hoolduse-remondiõppe tarbeks, aga siis tuleb arvestada sellega, et mingi muu osa väljaõppest/harjutamisest jääb selle tõttu ära. Usun, et seepärast piirdutaksegi praegu väljaõppes tavakasutaja tasemega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Iseenesest täiesti õige märkus. Eks inimene suudab päevas ka 22-24 tundi mingeid sihipäraseid tegevusi/väljaõpet/tööd teha. Kui pikalt ja kui kauaks seda inimest vaimselt ja füüsiliselt jätkub, on muidugi teine küsimus. Ja kas selline teguviis loogiline ja mõistlik tundub, kolmas....
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Mitut 1000+ inimesega organisatsiooni oled sa siis juhtinud, et tead nii kindlalt lajatada?"Suuremad loomad" on viimase kümnendi suht rahuldava rahastuse tingimustes muutunud väga mugavaks ja laisaks, kus kasutaja enam naljalt mutrivõtit pihku ei võta.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 34 külalist