Ma olen kunagi varajastel 90-tel näppinud gaasipüstolit, millega sai lasta pisikesi 15cm läbimõõduga rakette. Sisuliselt on tegu poisikeste mänguasjaga - selle nõrga laenguga "sõrmkübara" lennukõrgus oli miski 40-50 meetrit max, põlemisaeg loetud sekundid ja heledus jõuetu. Hädaolukorras ei pruugi seda puulatvade tagant nähagi olla.EOD kirjutas:...Teiseks ei saa küljel või ülal asuva gaasiava puhul kasutada pürotehnilise valgussignaali laskmise adapterit. See aga on vahend, mis võib päästa veekogul või jõhvikarabas hätta jäänud inimese elu.
Pealegi on käideldavus niru - kõigepealt peab sul veekogul või jõhvikarabas kaasas olema sobiv stardi- või gaasipüstol (milleks?), laed selle paukpadrunitega (ehk enesekaitseks mõttetu), siis keerad raua otsa adapteri ja asetad sinna sisse pisikese sõrmkübara suuruse raketi. Viimase järel tuleb püstolit hoida kramplikult ülespoole, muidu kukub rakett adapterist välja ja kaob ära.
Kuival maal veel tehtav, aga paadis merehädas olles üsna ebakindel vahend. Pealegi ei ole need raketihakatised veekindlad.
Pigem tuleb osta paati korralikud langevarjuga signaalraketid, mille lennukõrgus jääb sinna 300m kanti ja põlemisaeg 30+ sekundit. Teatud paadikategooriast alates on sellised lausa kohustuslikud varustuseelemendid.
Jah, liigse ahistamisega saavutatakse tihti risti-vastupidine tulemus.EOD kirjutas:Tuttav koeraspordiga tegelev naisterahvas oli just hiljuti hädas. Koerte treenimisel võib kasutada .22 kaliibriga signaalrelva, kuid uue seaduse vastuvõtmisel tekkis segadus. Kõigil .22 signaalrevolvritel väljuvad püssirohugaasid eest. Kuigi trumli sektsioonid ja raud pole samatelgsed, rauas ja trumlis on takistused... jäi ikka küsimus, et kas on legaalne. Tegigi inimene endale relvaloa ja kuna juba koolitusega palju vaeva nähtud, ostis Glocki ka.
Aastaid tagasi juhtus ühe tuttavaga selline lugu - tal oli arvel 6 käsirelvaühikut - kusjuures mitte 6 relva, vaid sealhulgas mõned olulised osad, raud jms. Siis tekkis tal soov osta paar pikka püssi jahilkäimiseks. Üks neist tuli komplektis mitme rauaga. Leppis oma naisega kokku, et võõrandab mõned relvad talle, et nö. kapis ühikutele ruumi teha ja lõppkokkuvõttes oleks talle jäänud 8 relva.
Läksid naisega koos prefektuuri ja tegid korraga avaldused soetuslubade saamiseks, et kumbki saaks ühe riigilõivuga muudatused ära teha. Pealegi iga eraldi liigutus võtab ju nädalaid kui mitte kuid aega.
Mõned päevad hiljem tuleb kõne, milles kohalik konstaabel avaldab soovi kontrollida, kas tal on ikka sertifitseeritud relvakapp 9 või enamale relvale. Seletab siis ära, et eiei, ta soovib küll mõned relvad juurde osta, aga sama registreerimise käigus ka mõned maha müüa ja järelejäänud relvade hulk ei ületa 8-t.
Asi suunatakse ülespoole. Järgnevalt räägib sama soovi menetlejale relvatalituses.
EI. EI SAA! Te oleksite pidanud ENNE soetusloa avalduse tegemist oma üleliigsed relvad võõrandama. Me ei saa teile seda soetusluba väljastada, kuni teil ei ole suuremat relvakappi 9-le või enamale relvale või hoopis relvahoidlat.
No aga ma müün ju samal ajal osa relvi maha. - Ei tähenda, koos soetusloaga eksisteeriks teil sel hetkel PABERIL (!) üle 8 relva ja see nõuab seaduse järgi juba suuremat kappi!
Ei olnud midagi teha - läks, tellis ja ostis suurema kapi ära. Peale seda leidis, et tal ei ole enam mingit põhjust oma üleliigseid relvi võõrandada, kuna kapis ju nüüd ruumi on. Nii õiguslikus kui füüsilises mõttes.
Tema naisele tekkisid jällegi mõned üleliigsed soetusload ja temagi läks ostis endale paar uut spordirelva.
Lõpptulemus - relvade hulk peres suurenes oluliselt rohkem kui algselt plaanitud ning 9+ relva kapp võimaldab ka tulevikus relvi juurde soetada, ilma et oleks pidanud teisi eest ära müüma.
