Venemaa ootamatu rünnak

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
võlur
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 09 Mär, 2006 15:54
Kontakt:

Postitus Postitas võlur »

Kas selle Venemaa sõjalise tugevuse taga ei ole seesama nõukogude ajast pärit müstifitseerimine - kuna riik ise läks p**sse, siis sõjaline tugevus oli viimane retoorika mille külge klammerduda.
Mida nad siis väga võitnud on?
Tsetsheenias on raskustes.
Afghanistanis kaotasid.
II maailmasõjas võitsid suurema kolaitsiooni liikmena pikas kurnamissõja.
I maailmasõja kaotasid.
Vene-Jaapani sõja kaotasid.
1878-79 Vene-Türgi sõda. No ütleme viik, aga mõlemalt poolt üsna hädine esitus.
Krimmi sõja kaotasid.
Napoleoni sõjad. Suuremas koalitsioonis võidukal poolel. Minu arvates rohkem diplomaatiline kui miltaarne suursaavutus.
Poola jagamine. Jälle kolaitsiooni liikmena.
Või vaatame siit lähedalt - Põhjasõda. Võit küll, aga sõda kestis 21 aastat. Ühel pool Venemaa, Taani, saksi ja Poola. teisel pool Rootsi. Mitte kuigi muljetavaldav saavutus.

Teine asi. On siin Läänemere piirkonnas toimunud kunagi mingi lokaalne konflikt. Kui Eesti alad on sõjast haaratud, siis on ikka tegu olnud suurema sõjaga, kus vaenupooled ulatuvad alt Poolast kuni põhja Soome ja Rootsini välja. On väga raske ettekujutada, et mingi teoreetiline tulevikusõda võiks tulla ainult Venemaa ja Eesti vahel.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Kes on kaks juhtivat maad, kellel on kosmoses suhteliselt arenenud tehnika? USA ja Venemaa - ütleks mina
Kuhu jaab naiteks Hiina :?: Arme unusta, et ka Euroopa liigub sinna suunas.
Ylejaanu kohta ytlen oma arvamuse hiljem
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Postitus Postitas Vabadus »

hugo1 kirjutas:
Kes on kaks juhtivat maad, kellel on kosmoses suhteliselt arenenud tehnika? USA ja Venemaa - ütleks mina
Kuhu jaab naiteks Hiina :?: Arme unusta, et ka Euroopa liigub sinna suunas.
Hiina ei küündi ikkagi samale tasemele kui Venemaa või veelenam USA.
Euroopa muidugi suundub - kuid ei ole sinna veel jõudnud. Jään huviga ootama.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Olukord: 300 hästi varustatud tanki liigub rinde joonena Võrust peale - hävitatdes kõik mis ees. Neid julgestab õhuvaatlus ja soojustundlikud vaatlused. Lisaks , ütleme, et 300 km kaugusel on mitukümmend raketti nupuvajutuse kaugusel, et lennata määratud sihtpunkti ja see hävitada.

Mis me teeme - heal juhul on meil võimalus mobilisatsiooniks. Umbes 70% rahvast( kui ma ei eksi ) on öelnud ( rahu ajal ), et on nõus haarama relva kodu kaitseks - paraku eeldan, et paljud on jutumehed ( siinkohal mainin ära, et mina ei kõhkleks - sureks kui vaja; eeldan, et ka paljud foorumlased haaraks relva ).
Siis sõidaks välja meie vaatlus kopterid - need kõrvaldataks ilma probleemideta. Jalavägi asuks kaitsesse - esimene kokkupõrge - kordinaadid - ja raketid ongi teel. Hea küll lüüakse tagasi esimene laine - mis sellest? Venelasel on pisut parem tehnika ja neid on rohkem. Tuleb teine - seda ehk enam ei suuda tagasi lüüa ja tee on valla. Alustatakse ka ida poolt. Liigutakse Tallinna peale - sinna on koondatud suured väed - need mis järel. Tallinna lähiümbrus pommitatakse jubedamal kombel läbi. Liigutakse peale just Tallinnale - tangid, soomukid jms. Linna saadetakse lõpuks ka jalavägi. Lahingud ja veelkord lahingud - olemegi korras.
Vaimusilmas see muidugi kergem kui reaalsuses aga siiski. Kordan see minu varjant.
Ootan põnevat vastukaja.
Seda temaatikat on siin foorumis ka varem korduvalt arutatud. Seetõttu tõstan siia lihtsalt kopi-peistiga endapoolse arvamuse ühest varasemast sarnasest teemast:

Minu arvates ei ole vaja targutada niisama lambist venelaste meeletust sõjalisest potentsiaalist, tuhandetest lennukitest jne. Pigem oleks targem vaadelda seda, milliseid REAALSEID sõjalisi operatsioone on Vene Föderatsiooni armee alates 1991. aastast läbi viinud, kelle vastu ja milliste tulemustega. Ja siis võrrelda seda Eesti olukorraga.

Kui jätta väljad mõned väiksemad etnilised konfliktid ja Vene rahuvalvajate veretud operatsioonid Balkanil, siis on Vene armee alates 1991. aastast osa võtnud kahest täiemõõdulisest sõjast: Esimesest Tšetšeenia sõjast (1994-1996) ja Teisest Tšetšeenia sõjast (1999-?).

Ma ei viitsi hakata aega raiskama mõlemas sõjas toimunud lahingute detailsele kirjeldamisele - iga huviline võib nende kohta netist piisavalt infot leida. Fakt on aga see, et venelased ei suutnud sellest riigist kahe-kolme päevaga üle sõita. Ei leidnud aset selline välksõja stsenaarium, millegaq mõned tegelased kirjeldavad Eesti võimalikku sõda Venemaaga. Ainuüksi pealinna Grožnõi vallutamine, kus käisid peamised lahingud, võttis mõlemal korral aega mitte kaks-kolm päeva, vaid kaks-kolm KUUD. (Seejuures olid venelased 1999. aastal juba nii ettevaatlikuks muutunud, et ainuüksi piiri ületamine ja Grožnõi ümberpiiramine võttis aega terve kuu).

Kui me hakkame nüüd kainelt võrdlema Eesti ja Tšetšeenia geograafilist, sõjalist ja poliitilist olukorda, siis mulle jääb mulje, et Eesti ja Eesti Kaitseväe olukord on mitmes suhtes Tšetšeenia omast mitte halvem, vaid parem:

1. Võimaliku lahingutandri suurus. Tšetšeenia territoorium on umbes 23 000 ruutkilomeetri suurune, Eesti on kaks korda suurem - 46 000 ruutkilomeetrit. Seega on eestlastel kaks korda rohkem ruumi manööverdamiseks, viivituslahingute pidamiseks jne. Elanikkonna suurus on seejuures umbes sama suur - mõlemal puhul natuke üle 1 miljoni elaniku.
2. Territoorium. Tšetšeenidest räägitakse tavaliselt kui mägedepoegadest ja nende edu mõlemas sõjas põhjendavad asjatundmatud inimesed sellesga, et "neil on seal ju need mäed..." Tegelikult esineb mägesid peamiselt vaid riigi lõunaosas (kokku vist 1/3 või isegi 1/4 riigi koguterritooriumist). Põhilised lahingud toimusid aga riigi keskosa suuremates asustatud keskustes, mis asuvad valdavalt tasasel ja metsata pinnal. Eesti territooriumist ligi poole moodustavad aga metsad, sood ja võsad. Partisanisõda ja metsavendlus ei anna tänapäeval enam eriti mingit tulemust, aga ükskõik millise konflikti puhul hakkavad potentsiaalse agressori armee varustusteed minema ikkagi läbi metsade, mis muudab need teed haavatavaks väikeste relvastatud sissigruppide poolt. Samuti kanaliseerivad need sood ja metsad vaenlase armee pealetungi paarile-kolmele peamisele maanteele, mistõttu ei ole vaja kaitsta tervet rinnet, milleks Eestil ei oleks piisavalt inimressursse. Piisab sellest, kui suudetakse efektiivselt kaitsta paari-kolme suuremat asustatud keskust, millest need maanteed läbi jooksevad, ja asustatud keskuste vallutamiseks pole vaja mitte 3-, vaid umbes 7-kordset ülekaalu elavjõus ja relvastuses. Vene tankid ja soomukid võivad asustatud keskustest küll hoogsalt mööduda, kuid ilma neid keskuseid vallutamata pole võimalik neid tanke ja soomukeid enam kütuse ja lahingumoonaga normaalselt varustada.
3. Maapiir Venemaaga on Eestil mitu korda lühem kui Tšetšeenial.
4. Pealinn Tallinn asub erinevalt Grožnõist mere ääres, mistõttu ei ole seda praktiliselt võimalik täielikult ümber piirata. Pealegi on Vene Balti mere laevastik vaid hale vari oma Nõukogude-aegsest suurusest.
5. Armee. Kuigi EKV tänanen seisukord ja relvastus on kaugel perfektsusest, on EKV minu arvates siiski paremini relvastatud kui Tšetšeenia armee nt 1994. Viimane koosnes mitte niivõrd varem välja õpetatud regulaar- ja reservüksustest, vaid väikestest sõprade puntidest, kes relvastasid ennast peamiselt sellega, mida nad peale lahingut surnud venelastelt võtta said. Sellistest relvaostudest ja -annetustest, mida Eesti on saanud (mis muidugi ei ole veel piisavad) võisid Tšetšeenid vaid unistada.
6. Eesti on kogu maailma poolt tunnustatud suveräänne riik, EL-i ja NATO liige - kõike seda, mida Tšetšeenia ei olnud.

Seega ei näe mina otseselt põhjust, miks peaks Vene armee olema võimeline vallutama Eesti kahe-kolme päevaga, kuinad ei saanud kahe-kolme kuuga jagu Tšetšeeniast, mille olukord oli mitmes suhtes Eesti omast hulga nadim.

Muidugi võib väita, et tšetšeenid on palju kartmatumad sõdalased kui nahahoidjatest eestlased, kuid ma olen veendunud, et häda korral leidub ka eestis piisavalt inimesi, kes oleksid valmis oma riiki ja kodu kaitsma. Lõppude lõpuks ei olnud ka tšetšeenide toetus Dudajevile ja iseseisvuslastele nii monoliitne, nagu räägitakse. Tšetšeenide hulgas oli palju neid (eriti riigi põhjapoolses osas), kes jäid neutraalseks või isegi võitlesid venelaste poolel.

Potentsiaalset vaenlast ei maksa muidugi alahinnata, aga mõne aasta eest ilmus kuskil ajakirjanduses (ei suuda enam ülesse leida) artikkel Vene lennuväe tegevusest teises Tšetšeenia sõjas. Sellest selgus, et puuduliku väljaõppe (ei jätku raha kütuse ostmiseks jne) ja vene lendurite paanilise hirmu eest saada allatulistatud (kuigi tšetšeenide õhutõrje oli veelgi algelisemal tasemel kui EKV oma) andsid Vene lennukid ja tihti ka lahingukopterid oma tulelöögid mitte madalamalt kui kahe kilomeetri kõrguselt, mistõttu 50% pommidest ja rakettidest läks kas sihtmärgist mööda või tabasid oma vägesid.

See viis nii esimeses kui ka teises sõjas suuremate linnade, eelkõige Grožnõi totaalse maatasandamiseni (suurtükivägi andis ka veel omad paugud), millest oli pealetungivatele venelastele aga pigem kahju kui kasu, sest massiliste tulelöökidega muudeti muidu üsnagi terved linnad varemeteks, mida on aga mõneti kergem kaitsta kui linnasid, millede infrastruktuur terve on, tänavad sodist puhtad jne. (Sama vea tegid sakslased 1942. aastal enne kui nad alustasid tormijooksu Stalingradile). Sellistest täpsuslöökidest, mida ameeriklased Iraagis ja Afganistanis sooritasid, võivad venelased vaid unistada. Silmapaistvaks erandiks, mis kinnitab reeglit, oli Tšetšeenia presidendi Dudajevi tapmine raketilöögiga esimeses sõjas.

Pealegi ei alga sõjad peaaegu kunagi n-ö üleöö. Sinu poolt kirjeldatud operatsiooni läbiviimiseks tuleks venelastel Eesti piiri äärde koondada üsnagi suur väegrupeering ning seda on võimatu teha märkamatult ja vähem kui kuu ajaga. Seega jõuaks Eesti ilmselt sellise olukorra tekkides mobilisatsiooni rahulikult läbi viia. Iseküsimus on muidugi see, millist lahinguvõimet omaksid mobiliseeritud resevistidest moodustatud EKV üksused, aga ma ei usu, et see oleks eriliselt nigelam Vene ajateenijate omast. [/quote]
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Postitus Postitas Vabadus »

Tänan hea vastuse eest.

Leian suht samad punktid, mis minu jutuski - et ükskõik palju tanke on - ikkagi peab tooma mängu jalaväe, mis haldaks asulad.
Samuti tood sa täpselt samamoodi välja sissinduse nagu seda tegin minagi.
Ainuke suur erinevus, et sina arvad, et Venemaa ei jõuaks Tallinnasse - mina aga arvan, et jõuaks.
Loomulikult ei saaks vägesid koondada üleöö - mobilisatsioon suudaks toimuda. Kuid arvesta ka Eesti sisemist keemist - paljud punased hakkaks korraga hõõruma propaganda masinat ja tõstaks mässu - revolutsiooni? ( siiski ebatõenäoline ). See segaks jubedalt meie vägeda koondamist - näiteks meeleavaldused, rahutused Kadriorus. Või ma eksin?
Need tugipunktid ( keskused ) just need lastakski lihtsalt puruks.

"Minu arvates ei ole vaja targutada niisama lambist venelaste meeletust sõjalisest potentsiaalist, tuhandetest lennukitest jne"
See kõlas natukene solvavalt aga elame üle. Ega me Olegid ei ole.

Tundub, et ei mina ega teie ei kavatsegi oma veendumusi ja mõtteid muuta - seega suht tulemuseta siin edasi väidelda. Teeme lõppsõna ja kõik ok.

Minu poolt siis: Jään oma mõtetele kindlaks, kuid sain lisaks mõned head ja huvitavad faktid mõtted juurde. Tänud huvitava väitluse eest.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Ainuke suur erinevus, et sina arvad, et Venemaa ei jõuaks Tallinnasse - mina aga arvan, et jõuaks.
Siinkohal ma siiski nõustun sinuga, Vene armee jõuaks pealetungi korral Tallinnasse, selle määrab kindlaks jõudude vahekord. Iseküsimus on see, kui kiiresti see toimub. Mina arvan, et vähegi tõsisema vastupanu korral ei juhtuks see mitte kahe-kolme päevaga, vaid pigem paari nädalaga. Tänapäevases sõjapidamises on paar nädalat iseenesest juba üsnagi pikk aeg.
Timsi
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 23 Dets, 2004 11:27
Kontakt:

Postitus Postitas Timsi »

Arvan ka, et venelased Tallinnasse jõuavad. Võru peale võivad nad ju oma tankikolonniga tulla ning kõik soojusanduritega üle lasta, kuid alati on kohti kuhu varjuda ning ega jah need venelased nüüd niivõimsad ka ei ole, et me neile vastu ei saaks. Teadatuntud on ju see, et vene sõduri väljaõpe on alla keskmise.
Timsi
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

kunagi oli tore jutt sellest, kuidas venelased kümne minutiga eestist üle lendavad ja kõik segi pommitavad. vastuseks öeldi siis, et keskmine eesti sõdur peaks olema suuteline läbima sada meetrit 20 sekundiga, mis teeb keskmiseks kiiruseks 18 km/h ning kuna peterburg on narvast ca 140 km kaugusel, siis peaks eesti jalavägi vallutama peterburi ilma veoautodeta umbes kaheksa tunniga .....
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Timsi
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 23 Dets, 2004 11:27
Kontakt:

Postitus Postitas Timsi »

Kunagi käis ju uudistes ka läbi selline teema, et vene hävitajd harjutasid Eesti poole lahinglende.
Timsi
Kasutaja avatar
Juhan
Liige
Postitusi: 185
Liitunud: 21 Nov, 2006 13:08
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Juhan »

Kuna see on minu esimene postitus siin foorumis, siis tahaks teile kõige pealt "Tere" öelda.

Teemasse: Lisaks nendele harjutuslendudele, mille Timsi välja tõi, olen kuulnud ka selliseid jutte, et Eesti piiri läheduses on umbes 5000-liikmeline Vene dessantvägi, mis harjutavat õppustel sellist asja, nagu "Kuidas rünnata Eestit". See siis viitab sellele, et neil on juba sellised plaanid ja ettevalmistus tehtud...
Lennart
Liige
Postitusi: 813
Liitunud: 27 Sept, 2005 15:39
Kontakt:

Postitus Postitas Lennart »

Jux kirjutas: Eesti piiri läheduses on umbes 5000-liikmeline Vene dessantvägi, mis harjutavat õppustel sellist asja, nagu "Kuidas rünnata Eestit". See siis viitab sellele, et neil on juba sellised plaanid ja ettevalmistus tehtud...
Tere Sullegi!

Kui küsida tohib siis kust need andmed pärinevad?
Kasutaja avatar
amnesia
Liige
Postitusi: 36
Liitunud: 27 Veebr, 2006 16:53
Asukoht: Läänemaa
Kontakt:

ja nii nad tapsid meie ferdinandi...

Postitus Postitas amnesia »

sõda on kaotanud oma ilu, ta on alati olnud julm ja külm, tuhanded süütud surevad, paljud neist ühise eesmärgi nimel... see ei ole nyyd küll hea et sõjaga kaasneb surm, aga tuleb tunnistada selles on mingi ilu, miks muidu see foorumgi eksisteerib.
rindel puudub igasugune lootus, kangelaste aeg on läbi, kui mõni ka leidub siis langeb ta peagi. metsa minna pole mõtet sest punkris oled sa vaenlasele kui toit laual ette pandud.
võibolla tuleks lihtsalt optimistlikumalt mõelda
ometi tunnen et sõda pole enam kaugel
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Omades ise kogemust aastatest 85-87 vene kroonu võimekuse kohta, ei arva ma sellest just eriti palju. Minu väeosas oleks relvade kättejagamise korral läinud kõigepealt omavaheliseks arveteklaarimiseks ja siis oleksid pooled mehed ilmselt kohe deserteerunud.
Lugege Päevalehest Politkovskaja järjejuttu "Putini Venemaa", tundub et asjad on sealmaal ainult hullemaks läinud. Kui minu ajal kartsid ohvitserid prokuratuuri ja eriosakonda, siis nüüd ei ole seda hirmu ka enam. Varastatakse veel rohkem kui nõukogude ajal.
Sõdurite väljaõppest ei arva ma ka midagi, paar eriüksust on ilmselt tasemel, aga kõik ülejäänud tegutsevad nii nagu ise paremaks peavad. Kui sa ikka südamest oma kaasajateenijaid ja ohvitsere vihkad, siis pole mingit lootust, et sa lähed oma haavatud kaaslast tule alt ära tooma. Minust püüti koolitada ka NA reservohvitseri, kogu taktika mida meile tollal õpetati seisnes selles, et tuleb "Hurraa!" karjudes ahelikuga rünnakule joosta. Ei usu millegipärast, et sellised ideed eriti muutunud on. Selle tõttu arvan, et meie kaitseväe ja kaitseliidu koolitus on parem ja sellest tulenevalt ka ühe mehe reaalne väärtus-võimekus midagi ära teha ka oluliselt suurem kui idanaabril.
Kõige parem kaitse meile on rajada piiri äärde paar supermarketit, sest rünnak takerdub seal kohe, kuna mehed lähevad poodi rüüstama ja jäävad sinna niikaua kuni sealt veel midagi võtta on.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kasutaja avatar
Juhan
Liige
Postitusi: 185
Liitunud: 21 Nov, 2006 13:08
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Juhan »

Lennart kirjutas:
Jux kirjutas: Eesti piiri läheduses on umbes 5000-liikmeline Vene dessantvägi, mis harjutavat õppustel sellist asja, nagu "Kuidas rünnata Eestit". See siis viitab sellele, et neil on juba sellised plaanid ja ettevalmistus tehtud...
Tere Sullegi!

Kui küsida tohib siis kust need andmed pärinevad?
Nagu ma juba ka oma esimeses postituses ütlesin, siis: "Olen kuulnud jutte." See tähendab, et midagi umbmäärast ja kui õigesti mäletan, siis oli see ühe tuttava suust, kelle perekond on lähemalt kaitseliiduga seotud. Aga see selleks, lihtsalt mõtlesingi uurida, et kas sellel väitel ka mingit tõepõhja all on ja et äkki teab keegi siinsetest foorumlastest midagi selle kohta. Ehk ma tõesti ei väljendanud end ennist piisavalt selgelt.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Jux kirjutas:
Lennart kirjutas:
Jux kirjutas: Eesti piiri läheduses on umbes 5000-liikmeline Vene dessantvägi, mis harjutavat õppustel sellist asja, nagu "Kuidas rünnata Eestit". See siis viitab sellele, et neil on juba sellised plaanid ja ettevalmistus tehtud...
Tere Sullegi!

Kui küsida tohib siis kust need andmed pärinevad?
Nagu ma juba ka oma esimeses postituses ütlesin, siis: "Olen kuulnud jutte." See tähendab, et midagi umbmäärast ja kui õigesti mäletan, siis oli see ühe tuttava suust, kelle perekond on lähemalt kaitseliiduga seotud. Aga see selleks, lihtsalt mõtlesingi uurida, et kas sellel väitel ka mingit tõepõhja all on ja et äkki teab keegi siinsetest foorumlastest midagi selle kohta. Ehk ma tõesti ei väljendanud end ennist piisavalt selgelt.
Pole mõtet teineteist lolliks tembeldada ja nn. luureandmete allikaid küsida. See, et Pihkvas on Dessantdiviis (peale selle on ta üks Venemaa eeskujulikumaid) teab vist igaüks. See on ühtlasi Venemaal üks esimesi väeosi, mida momendil viiakse üle ajateenistujatelt kutselistele sõduritele. Nii, et võite ise arvata, millise jõuga on tegemist ja kui kaugel on Pihkva Eestist.
Foorumis on vist sellest ka varem juttu olnud:
Messer kirjutas:Fredo, Pihkva VDV diviis, ehk siis täpsemalt 76. Tshernigovi nimeline Kaardiväe öhudessant diviisi koosseisuks on umbes täpselt peaaegu 5600 meest ( +- möni seltsimees aga kes neid kuradeid lugeda jöuab).
Lisaks on Diviisi koosseisus eraldiseisev (tegelikult "seisab" ta diviisi kylje all, vahetus läheduses) lennuväepolk, milles möned kopterid ja transportlennukid.
Diviisist eemal, Ostrovis on aga lennuväeyksus (milline, kas polk vöi diviis vöi eskadrill vms ei mäleta), transportlennukitega IL 76 ja AN 12 ( viimase osas vöin natuke eksida aga vist oli...vöi oli 26..?)
lennukeid igatahes piisavalt, et kogu dessantnikute diviis yhes tehnikaga yles tösta ja kuskile " piknikule" viia. Endal önnestus lugematu arv kordi neilt lennukitelt poole tee pel mha minna :D
Andmed pärinevad isiklikel vaatlustel aastatest 85 - 87. :D
fredo kirjutas:Tänud, Messer, sest asi tekitas huvi küll, kui "Unetuses" mainis üks ivan, et Pihkva dessantdiviis sõidab üle eesti nagunii justkui teerull...eks siis katsugu selline seltskond...
Messer kirjutas:Nujah...eks nad ju söidaks teoreetiliselt yle kyll. Siin on aga yx selline "aga", et tänapäeva Vene vägede motivatsioon kuskil asja ees teist taga lahingut pidada on äraytlemata madal.
Minu ajal olid seal Pihkvas kyll ajateenijad ja siis oli see lahingmotivatsioon sisuliselt olematu, nyyd pidada seal olema lepingulised tyybid, vöib-olla on neil motiveerijaks raha, kes teab.
Väljaöppelt ja tehnikalt muidugi...arvan, et söidaks yle kyll, vöi vähemalt päris kaugele söidaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: lootsik ja 7 külalist