Jah. Lisaks olid samal ajal riigist väljas kaitseväe juhataja, kaitseminister ja brigaadiülem.No viimane LÕK tuli ju ootamatult ka formeerijatele
Sellest hoolimata saadi formeerimisega hästi hakkama.
Jah. Lisaks olid samal ajal riigist väljas kaitseväe juhataja, kaitseminister ja brigaadiülem.No viimane LÕK tuli ju ootamatult ka formeerijatele
See on nüüd jälle see küsimus, et kas ka piisavalt hästi, või tasuks kaaluda mõnede protseduuride muutmist, et saada hakkama paremini.nimetu kirjutas:Jah. Sellest hoolimata saadi formeerimisega hästi hakkama.No viimane LÕK tuli ju ootamatult ka formeerijatele
Praktikas mõne allüksusega katsetada poleks võimalik? Just riietuse, vestide jms osas. Seda enam, et oluline on ka mitte ainult see, et asi sasks tehtud, vaid ka see, et saaks hästi tehtud. Et L suuruses kodanik ei peaks endale S suuruses kuube selga ajama, nagu kirjeldatud.Ka mina olen öelnud, et anname varustuse koju. Kui aga kogu protsessi (mitte ainult formeerimist) kirjeldame, siis ei tundugi see enam nii tõhus.
Ladustamine on kallim. Alates kiletamisest, lõpetades laopinnaga. Ja on üsna kohutav näha seda kilemäge, mis jääb järgi formeeritud üksusest. 6 kuud pärast ajateenistust ei paista see ka eriti efektiivne.Kui süsteem liigutab reservväelase vahepeal ühest kiirreageerimisüksusest teise, siis „liigutavad“ logistikud ka varustusekoti temaga „kaasa“. Kui mõni oluline varustuselement vahepeal aegub või oluliselt parema vastu välja vahetatakse, siis kakuvad laotöötajad koti lahti, vahetavad elemendi välja sama suurusega uue vastu, ning panevad koti kinni tagasi. Kui reservväelane kiirreageerimisstruktuurist välja arvatakse, siis kistakse kott lahti ning varustus läheb n-ö uuele ringile ajateenijatele kasutamiseks jne.
Ma ei tea mida pead silmas kuuma reservina aga kiirreageerimisüksused on 21000 täna. Selles oleva 18000 reservväelase ametikoha täitmiseks peab määratud reserv olema veel suurem. Seega koju tuleks anda 18000+ komplekti.Kui kaaluda varustuse kodusele hoiule andmist, siis peaks seda tegema ainult kuuma reservi puhul.
Kui varustust peab formeerimisel ootama 3 tundi, siis see võib olla pikem aeg kui reservistil käia kodust läbi ja võtta sealt varustus (+1 tund).
Ma refraseeriks - kui täna peaks meie allüksus hakkama kogunemisel välja võtma isiklikku varustust, pikeneb aeg kogunemise algusest minu hinnangul umbes 2 korda. Jutt on siis "tundmatust" varustusest, kus tuleb saapaid ja riideid proovida ja varustust komplekteerida, mitte eelmisel korral nimesildiga kilekotti pandust. Olen käinud kolmel RÕK-il, kus jagati isiklikku varustust ja natuke rohkematel (pluss vabatahtlikud õppused), kus seda ei jagatud. Kogemus ajakulu kohta põhineb seal nähtul.Trumm - ei ole nõus. Isiklik varustus kodus kiirendab ehk (kui varustus on selles kodus, kus inimene tegelikult elab ja kui varustus säilib) aga ... isikliku varustuse kättesaamine on formeerimise juures üks vähim aeganõudvaid osi.
Tegelt ma pean nüüd A4 kiitma, seda ei juhtu minu poolt küll tihti, aga siiski. Tajun siin teatud kaasamõtlemise/out of box tahet.Niiviisi hoitaks varustust seni, kuni konkreetne reservväelane kuulub kiirreageerimisstruktuuri ehk keskeltläbi 5-6 aastat. Kui süsteem liigutab reservväelase vahepeal ühest kiirreageerimisüksusest teise, siis „liigutavad“ logistikud ka varustusekoti temaga „kaasa“. Kui mõni oluline varustuselement vahepeal aegub või oluliselt parema vastu välja vahetatakse, siis kakuvad laotöötajad koti lahti, vahetavad elemendi välja sama suurusega uue vastu, ning panevad koti kinni tagasi. Kui reservväelane kiirreageerimisstruktuurist välja arvatakse, siis kistakse kott lahti ning varustus läheb n-ö uuele ringile ajateenijatele kasutamiseks jne. Kui reservväelane mobilisatsiooni korral välja ei ilmu, siis on tema varustus (erinevalt kodus hoiustamise variandist) endiselt KV „käes“ ning seda saab kasutada siiski nt täiendreservi varustamiseks vms. Igal juhul ei jääks see kasutult kellegi suvilasse vedelema.
Jääksid ära pikemad varustusesabas seismised, ja „Oma individuaalse koti saab iga reservväelane ise ilma erilise kõrvalise abita hunnikust või riiuli pealt välja otsida ning seejärel riideid selga hakata ajama. Võrreldes kodus hoitava varustusega jääb ära see häda, et inimese elu- ja töökoht, varustuse paiknemise koht ning KV formeerimispunkt võivad kõik olla Eesti erinevatest otstes, samuti varustuse „kaotsiminek“ või kasutult seisma jäämine juhul, kui reservväelane õppekogunemiselt või mobilisatsioonist kõrvale hoiab
See ongi selle riidetralli põhiline ajaraiskamise koht. Mehed ei tea, mis number asjad neile käivad! Tuleb proovida, tagasi tuua, iga mehega läheb kasti kõrval aega.muutuvsuurusega“ riide- ja varustuselementide ühe kaupa väljavõtmine, vahetamine, sabas seismine, hädaldamine, kui õiget suurust enam pole jne.
LÕK on siiski pärisolukorra harjutus. Kui 40% ei tule LÕKiks kohale, siis sõja korral tulevad kõik kohale (või tuuakse). Seega peab varustus olemas olema ikka kõigi jaoks.strateegiline sõdur kirjutas: Reservi saatmise hetkel pole võimalik ette ennustada, et kes tulevad ja kes mitte. Samas varustus tuleks kõigile koju kaasa anda. Sealt hakkabki hind kerima.
Üks moment veel. Esmalt võiks proovida lihtsama süsteemi käima saada ja seejärel liikuda edasi keerulisema korralduse ehk koju jagamise juurde. Seni kuni lihtsam süsteem ei tööta korralikult on risk liiga kõrge, et on olemas suutlikkus siit edasi liikuda. Vähemalt mulle tundub nii.
„Sõja korral tulevad kõik kohale, isegi need keda kätte ei saada.“Chupacabra kirjutas:LÕK on siiski pärisolukorra harjutus. Kui 40% ei tule LÕKiks kohale, siis sõja korral tulevad kõik kohale (või tuuakse). Seega peab varustus olemas olema ikka kõigi jaoks.strateegiline sõdur kirjutas: Reservi saatmise hetkel pole võimalik ette ennustada, et kes tulevad ja kes mitte. Samas varustus tuleks kõigile koju kaasa anda. Sealt hakkabki hind kerima.
Üks moment veel. Esmalt võiks proovida lihtsama süsteemi käima saada ja seejärel liikuda edasi keerulisema korralduse ehk koju jagamise juurde. Seni kuni lihtsam süsteem ei tööta korralikult on risk liiga kõrge, et on olemas suutlikkus siit edasi liikuda. Vähemalt mulle tundub nii.
Üldse ei vaidle vastu, et süsteemi lihvima ei peaks ja ei saaks. Aga mõnes mõttes paralleelid ajateenijate iga-aastase formeerimisega ei päde. Võtame näiteks sellesama, viimasel LÕK-il ülesse tõstetud 23. jalaväepataljoni näitel. Kui selle pataljoni moodustamine ja väljaõpe eelmisel aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis algas, siis formeerimist (või antud juhul konkreetselt siis isikkoosseisule individuaalvarustuse väljastamist) ei tehtud korraga, ootamatult, piiratud aja jooksul kuskil Luunjas metsa vahel jne. Vaid piltlikult öeldes sama asja tehti rahulikult, etteplaneeritult, Kuperjanovi rahuaegse taristu ja väljakujunenud protsessi käigus paari päeva jooksul juulikuus (eelkutse) ja veel lisaks paari päeva jooksul oktoobrikuus (põhikutse). Ning võimalik, et ka need paaripäevased aknad olid omakorda ära jaotatud tundide vms kaupa, st pidevalt oli varustusesabas mingi stabiilne ja piiratud hulk varustatavaid. LÕK-il aga vajus sama mass enamvähem korraga kohale – ja mitte Taara linnakusse, vaid antud juhul… mingisse muusse kohta. Jah, see ilmselt ei vabanda välja venimist jms, aga võrdluse mõttes selgitab küll.strateegiline sõdur kirjutas: Üldiselt kummaline lugu jah selle formeerimisega. Mitu korda aastas saabuvad ajateenijad, lisaks iga-aastased reserv- ja lisaõppekogunemised ja ometigi pole individuaalvarustuse jagamise protsess täiuslikkuseni lihvitud. Imelik. Aega ja võimalust harjutada ja ettevalmistada justkui peaks olema, kuid ajakirjanduses ilmunu ja LÕKil osalenud küsitlemise põhjal tundub, et nii nagu talv, tuleb ka varustuse väljajagamine alati ootamatult. Huvitav, kui palju erineb ajateenijate vastuvõtmine LÕKi formeerimisest ja miks need üldse peaksid erinema, eriti just see alguse osa? Võimalust treenida piisavalt.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 32 külalist