Veiko Palm kirjutas: Kas lugupeetud foorumlastel on äkki soovitusi ja nõuandeid? Ilma igasuguse irooniata loomulikult. Mõtlesime ise käepaela peale, äkki kõlbab?
Ega siin paremat ja kindlamat meedet välja ei mõtle kui see, et ideaalis peab iga kiirreageerimisstruktuuri kuuluv reservväelane ise, aegsasti ja une pealt teadma oma SA-üksuse nime ja numbrit (st. ’23. jalaväepataljon’, mitte RA ’Kuperjanovi jalaväepataljon’) ning kogunemiskohta.
Jah, ilmselgelt tuleb ka edaspidi seda infot RÕK-i, LÕK-i või mob-i korral dubleerida läbi selle portaali, e-kirjade, SMS-ide ja telefonikõnede, sotsiaalmeedia jne. Kuid ideaalis võiks olla niimoodi, et kui kasvõi ühest nendest kanalitest jookseb läbi nt ’23. jalaväepataljoni kogunemine – KOHE’ (või minu poolest ka ’Kogu reservarmee kogunemine – KOHE’), siis ei pea iga üksik reservväelane enam hakkama kontrollima kutset, kogunemiskohta, SA-üksuse nime ja numbrit nendest portaalidest või kuskile helistades (eriti juhul, kui ülesse tõstetakse kogu struktuur, ning kui siis ei ummista kasvõi sedasama portaali korraga ära u 30 000 reservväelast, siis püüab vastane seda kindlasti teha). Vaid kui tal on teadmine, et ta on selles konkreetses üksuses, siis ta ka läheb kohe esimesel võimalusel sinna kogunemiskohta, mida ta samuti une pealt peaks teadma. Portaalid, infotelefonid jms jäägu nendele, kes mingil põhjusel on siiski selle kõik unustanud, või on vahepeal täiendreservist „kuuma reservi“ tagasi liigutatud vms.
Ja ega selle tekitamiseks mina muud paremat varianti ei suuda välja mõelda, kui et tuleb ära kasutada (ilmselt kasutatakse kah) seda 8-11 kuud, mil tulevane reservväelane hommikust õhtuni KV „mõjuväljas“ viibib. St ei tuleks piirduda mitte ajateenistuse lõpus üheainsa „mobilisatsiooniõppe tunniga“ ajal, kui ajateenija mõtted on juba ammu kuskil mujal, vaid tuleks algusest peale ilmselt inimestele pähe tampida, mis on üksuse tegelik nimi ja number ning kus on kogunemiskoht. Kui ajateenijale suudetakse 8-11 kuu jooksul lihasmälusse ja ajukurdude vahele „söövitada“ kokkuvõttes üsna suur hulk tegevusi, oskusi, võtteid ja informatsiooni (nt oma automaadi ja kuulipilduja 5- või 6-kohalist numbrit mäletasin veel aastaid pärast ajateenistust), siis ei peaks info stiilis „23. jalaväepataljon, kogunemiskoht Taara linnak“ olema väga keeruline.
Võimalik, et oleme siin ise asja teinud „keerulisemaks“ läbi mõnede pataljonide rahuaegsete „aunimetuste“. Või äkki saaks neid hoopis kuidagi efektiivsemalt ära kasutada? Käepael (või midagi praktilisemat, nt termoskruus) üksuse numbri ja kogunemiskohaga pole üldsegi halb mõte.
Keerulisemaks muudab asja muidugi see, et SA-üksuste koosseisud pole konstantsed ja igavesed. Teatud aastate möödudes langevad reservväelased sealt välja, osad aga võidakse hiljem määrata ülekatteks hoopis teise üksusesse. St kui ajateenijatele juba teenistuse ajal väga tugevalt oma üksuse numbrit ja kogunemiskohta pähe tampida, siis peab kuidagi täiendavalt tagama ka selle, et üksusest „väljalangemise“ või teise üksusesse liigutamise korral inimesele see info ka kuidagi kohale jõuaks. Et inimene muidu valesse kohta ei läheks, tulemata ei jääks; või et mõne pataljoni kogunemiskohta ei ilmuks kohale kõik reservväelased, kes eelneva 10 aasta jooksul on sinna üksusesse määratud (ja vahepeal nt kolm korda juba „vahetunud“). Selleks on ilmselt ikkagi vaja portaali, e-kirju, paberkandjal teatisi jms, aga miks mitte ka telefonikõnesid stiilis „Reservväelane Tamm, olete kuumast reservist maha võetud“ või „Reservväelane Tamm, määrasime teid uude SA-üksusesse numbriga XX ja kogunemiskohaga AA“).