Russkaja vodka [maksis] 1960. aastate alguses 4.30 rbl (ilma taara maksumuseta), viin Pealinna 2.95 (0,5 l, ilma taarata), liköör Vana Tallinn ja Lõunamaine, 3.65, nastoika Lehesadu 2.38 (ilma taarata). 1960. aastal maksis 100 g konjakit (brändit) + tass kohvi Tartus Tempo kohvikus 99 kopikat.
1965. aastal maksis pool liitrit viina 2.75–3.07 rbl, 1982. aastal oli hinnaks 4.12 rbl ja 1984. aastal juba 5.30 rbl.
Alates 1. jaan. 1978 maksis Vana Tallinn 7.20 rbl, Gruusia 3-tärniline konjak 4.12 rbl, Žiguli õlu 33 kopikat.
1985. aastal maksis pool liitrit viina 6.80 rbl.
1986. maksis kast Haljala Žiguli õlut 9.20 rbl.
1986. aastal maksis pudel viina 10 rbl, keskmine palk oli umbes 150 rbl.
Stabiilse rubla ajal maksis pakk sigarette Priima 14 kop, Tuluke 10, Kosmos 6, Tallinn 40, Ekstra, Leek ja Rumba 30 kopikat.
1. jaanuarist 1978 maksis viin Moskovskaja 3.62, viin Ekstra 4.12, import kuiv vein 1.65 kuni 2.30 rbl.
Kolmetärniline konjak maksis alates 1984. aastast 8.12 rbl.
Leib maksis 14 kopikat (vormileib ehk lehmaleib 10 kop), sai 16 kopikat, maitsev Borodino leib 22 kop.
Võipakk maksis 68 kopikat, kilo suhkrut 78 kopikat, kristallsuhkur 84 kopikat kilo.
Hapukoor (35%) klaaspurgis 200 g 43 kopikat (- taara 10 kop), kohupiim 250 g 20 kopikat
Piim 0,5 liitrine piimapudel maksis 28 kop (- taara 15 kop), 1 liitrine piimapudel maksis 46 (- taara 20 kop) kopikat.
I sordi jahu 24 kop kilo.
Makaronid 17 kop pakk.
Munad 10 tükki 1.20 rbl.
Vorst, liha, viiner 1.80–2.20 rbl kg.
Rasvane piklik maitsev nn „rotipirukas” maksis 3 kopikat, samasugune õunamoosipirukas ka 3 kopikat.
Eskimo jäätis 21 kopikat, rammus plombiir paksu šokolaadikattega 28 kopikat.
Juust 2.90 rbl kilo; keeduvorst 1.60…2.80 rbl kilo (Teevorst 1.60, Kevadine 2.10 ja Doktori 2.20), „koera rõõmuks“ ristitud maksavorst 50 kopikat. Rasvane suitsuvorst Moskva Suvine 3.80 kilo.
Tänini maarajoonides populaarsed kommid „Komeet“ maksid 1.40 kilo ja broiler 2.50 kilo. Lastevorst 2.20 kilo ja täissuitsuvorst oli 3.80 kilo. Suitsutursa kilo oli 78 kopikat ja kalakotlet maksis 5 kopikat.
Kommid Kannel 6.40 kilo, batoonike 2.70.
1986. aastal maksis kilone leib 20 kopikat, Eesti juust 2.90, keeduvorstid umbes 2.50 rbl.
Pakk Kalevi nätsu (5 lehekest) 0,50 rbl, üks nätsupadi 0,15 rbl.
Praad (karbonaad või šnitsel) maksis 1980-ndatel sööklas 40–50 kopikat, teeklaasitäis (200 g) koorega kohvi 15 kop!
Kohvikilo 3.60 kuni 4.50 rbl. Kohvikilo hind tõsteti ootamatult 4.50 pealt 20-le. Araabika oad, Robusta maksis 18 rbl kilo. Kilode viisi ostsid kohviube kokku Saksa DV turistid.
Kuigi banaane õnnestus Nõukogude ajal osta poest vaid kahel-kolmel korral, oli nende kilohind rangelt fikseeritud, 1.20 rbl kilo, apelsinikilo oli 2 rbl (teistel andmetel 1.40)
Limonaad (0,33 l) oli 16…25 kop (sellest 9 kop oli taara); kõige kallim oli karastusjook Baikal.
Tänaval asuvast joogiautomaadist sai klaasi gaseeritud vett siirupiga 3 kopikaga, ilma siirupita maksis 1 kop.
Pesumasin Vjatka 400 rbl, oli defitsiitne.
Õmblusmasin sik-sakiga 160 rbl.
Naiste importtalvesaapad maksid kuupalga.
Must-valge teler 20-tolline 280 rbl.
Esimesed päris teksapüksid 1982. aasta paiku maksid 150 rbl, raadiotehnika stereosüsteem 1100 rbl.
Lintmagnetofon Majak 205 195 rbl.
1977. meeste käekell Vostok 32 rbl.
1980. värviteler 750 rbl.
1991. värviteler 1537 rbl
1980. peegelkaamera ZENIT-E 45 rbl ja 1985. aastal 140 rbl. Zenit-TTL 190 rbl.
Külmik Minsk oli 210 rbl. Suur külmik (väikese sügavkülmkambriga) Minsk 350 rbl.
Kohverkirjutusmasin Erika 280 rbl (Saksa DV toode).
Kõige väiksem lasteratas 8 rbl. Naisterattad olid meesteratastest kallimad.
Jalgratas Sputnik 120 rbl.
Jalgratas Turist u 90–100 rbl
Riia minimopeed maksis 1987. aastal 210 rbl.
Pärast 1961. aasta rahareformi maksis ZAZ-965 („maanteemuhk“) 1800 rbl. Moskvitš 2500 ja Volga GAZ-21 5100 rbl (1962. aastal maksis täiustatud GAZ-21, mille kapotilt oli eemaldatud kuulus hirv, 5500 rbl).
1980. aastatel maksis sõiduauto Moskvitš ca 5000 rbl, sõiduauto Žiguli (VAZ) 7000 rbl, sõiduauto Žiguli LUX ca 9000 rbl.
Vaz 2103 (Žiguli lux) maksis 1975. aastal 7500, VAZ 2101 aga 6600 rbl.
1981. aastal sai VAZ 21011 (valmis 1974) 5900 rbl eest, 1990. aastal sama raha eest uue talvejope komisjonikauplusest.
1986. aastal hakati tootma sõiduautot Moskvitš 2141, mis maksis 9600 rbl.
Bensiin maksis enne 1980. aastat 7–10 kop liiter. Alates 1. märtsist 1978 maksis AI-93 20 kop/l, alates okt. 1980, maksis AI-93 40 kop/l.
Elekter maksis 4 kopikat kilovatt, osades majades 2 kopikat, kui oli elektripliitidega maja.
Külm ja soe kraanivesi jagati majarahva üüri hulka inimeste arvu järgi.
Lauatelefoni kuumaks 2 rbl. Piiramatu helistamisaeg.
Taksofonist helistamine 2 kopikat kõne. Aeg samuti piiramata.
Kahetoalise korteri üür oli kõigest 4 rbl kuus, sellele lisandus 2 rbl sooja vee, 3 rbl kütte ja 5 rbl külma vee ja kanalisatsiooni eest. Kokku seega 14–15 rbl.
Takso oli väga pikka aega 10 kop/km. Uus hind 20 kop/km, tuli 1. aprillist 1978.
Bussipilet kogu liini ulatuses oli Tallinnas 5 kop., trollis 4 ja trammis 3 kopikat. Kuukaart maksis 4 rbl.
Bussipilet Tartus 3 kopikat.
Peipsi äärest Tartusse sõit maksis 50 kopikat. Vahemaa Tartusse oli 32 km.
Bussipilet Tallinn-Tartu 3.70 rbl.
Aastal 1983 Tallinnast 50 km kaugusele taksoga koju maksis 10 rbl, bussiga maksis sama pikk maa õpilaspiletiga 35 kopikat.
Lennukipilet Tallinn-Viljandi 4 rbl (lennukiks oli An-2). Bussiga umbes 2.80 rbl.
Lennukipiletid: Moskva 26, Leningrad 19, Sotši 46 rbl.
Kaukaasiasse sai Tallinnast 47 rublaga, niipalju maksis lennukipilet Mineralnõje Vodõsse, 56 rbl aga Bakuusse.
Tartust Moskvasse rongiga platskaartvagunis 8 rbl.
Bussipilet Tartu-Leningrad 6.66 rbl.
Aga mis oli ikka tol ajal eriline, oli rongisõidu kuupilet. Näiteks Elva-Tartu kuupilet maksis 1.70. Kuigi tavapilet oli 40 kopikat. Ja kuupiletiga võisid sõita nii palju kordi, kui tahtsid. Seetõttu käis ka Elva-Tartu vahel väga paljud inimesed Tartus tööl. Praegu sõidab Tartust Elvasse 4 rongi ööpäevas, siis 17.
Ajaleht maksis kõigest 2 kopikat, mis läks ka mingi aeg 3 kopika peale.
Lasteaiamaks 12.50 rbl kuus.
Vihik 2 kopikat, kaustik 9, harilik pliiats 1, kustukumm 1, joonistusvihik 5 kopikat.
1980. aastatel maksid Jugoslaavia naiste talvesaapad 150 rbl, kokkupandav jalgratas Ereliukas oli 80 rbl.
Metallica 1988. aasta plaat maksis turul 280 rbl.
Kooperatiivkorter maksis 1986. aastal 4000 rbl (hind olenes muidugi tubade arvust).
Pea kiilaks ajamine juuksuris maksis 5 kopikat. Lihtsalt lühemaks lõikamine meestele oli 20 kopikat.
Linnasaun maksis väga pikka aega kõigest 20 kopikat.
„Kalevi“ siseujulas üks ujumiskord 50 kopikat. (Tollal võis saada ka aastakaardi, mille maksis täielikult kinni ametiühing. Selle kaardiga võis käia ujumas kasvõi 4–5 korda nädalas.)
Odavaimad Visu plastiksuusad 30 rbl.
Välismaiseid kuluvaid teksaseid ja tossusid sai ärikatelt alates 150 rublast paar, seega terve kuupalk.
Teatripilet oli umbes 1.20 kuni 1.80 rbl sõltuvalt etendusest.
1970.–1980. aastatel maksis kinopilet 25–40 kopikat film. Kaheseerialine film oli poole kallim. Kinos Pioneer (Tallinnas Viru tänaval) maksis pilet dokumentaalfilmidele 10 kopikat. Saali võis siseneda suvalisel ajal ja vaadata filme kuni algas mängufilmi seanss. Pilet laiformaatfilmile kinos Kosmos maksis 70 kop, kaheseerialine 1.40 rbl.
1970-ndatel populaarsed heliplaadid (näiteks ABBA) maksid 40 rbl ja müüdi käest-kätte.
Melodia väljaantud välisartistide heliplaadid maksid 3.50, defitsiitsemaid sai hangeldajate käest viiekaga.
Kõige õigem oleks elustandardi võrrelda tööjõu tasumise järgi, mis oli 40 aastat tagasi keskmiselt 160 rbl., 5% võisid teenida 300–500 rbl. ja 5% miinimumi 70 rbl. Praegu aga on keskmine 700 €, kusjuures ainult 5% elanikest teenib 2000–5000 €, 20% 700–1000 €, kuid 75% 300–500 €.
Pensionid olid 50–80% keskmisest palgast + odavad üürid.
Toiduainete probleemid hakkasid pea märkamatult tekkima juba 1970-ndate aastate alguses. Aastatel 1960–1970 oli saada kõike, isegi importkaupa, ning elatustase Eestis oli võrreldav keskmisega läänes.
Juhtivate NLKP töötajate palgad Nõukogude Liidus 1989. aastal
peasekretär 1500
Poliitbüroo liige 1200
Keskkomitee sekretär 1000
oblastikomitee esimene sekretär 800
oblastikomitee osakonnajuhataja 600
oblastikomitee sektorijuhataja 425
oblastikomitee instruktor 370–380
rajoonikomitee esimene sekretär 550
rajoonikomitee instruktor 305
põhikohaga NLKP algorganisatsiooni sekretär 450 rbl
Oma välismaa, ilmunud raamatute eest sai NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov 600 000 dollarit honorari, mille ta kandis üle parteikassasse.
Keskmised palgad
töölised 140–200
kolhoosnikud 154 (kolhoosniku pension oli 1973. aastal 12 rbl kuus)
insenerid 120–140
arstid 120–150+altkäemaksud (kirurgid teenisid rohkem)
medõde 90 rbl
raamatukoguhoidja 80–100
kojamehed, koristajad, valvurid 70 rbl
kindrali pension 400 rbl
Kõrgtrükkija teenis (tükitöö) 1976. aastal trükikojas Ühiselu ühtekokku täpselt 1736 rbl (neto) ehk kuu keskmine oli 144 rbl. Personaalpalgaga teenekad trükkijad teenisid 280 rbl, ja seda ka siis, kui nad plaani ei täitnud, mis oli noorte trükkijate suhtes eriti diskrimineeriv. Normid olid kõrged, aga materjalid (eriti paber) väga halvad.
Pension 60 rbl kuus. Kes teenis mõned aastad enne pensionile jäämist korralikku palka sai pensioniks 120 rbl kuus, millega võis päris kenasti ära elada.