Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ants431 »

Illike kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Illike kirjutas:1-2 pulli kasvatas üles ka ilma varastamata. Kraaviääred tuli puhtaks niita ja poest leiba tuua.
Vanaisaga sai ikka vahel poes käidud ja käruga sealt tagasi vormileiba toodud.
Ei see nii ei olnud.
Ma kogemata veel mäletan, mida tähendas töövaeva mõttes 2 piimalehma lehma talvise heina tegemine ja kraaviäärtelt seda teps mitte polnud võimalik saada. Selleks pidi heinamaad ikka nii 5 hektarit olema ja masinat kannatavat kultuurheinamaad, mitte looduslikku võssi. Vormileivaga ("lehma keeks") olen nõus.

Ja rõhk on "talvise", sest suviseks pidamiseks on karjamaad vaja. Umbes samapalju hektareid, sest üks veis jõuab neid ruutmeetreid tühjaks süüa (ja muidu ära sonkida) ikka kõvasti. Ja loomulikult eeldas see 5 hektarit juba mehhaniseeritud tegemist ehk traktorit.
Sinu mälestused on üks asi, teised on minu mälestused. Ei olnud kuskilt seda 5 ha võtta. Olid ema isa, vanaema vanaisa ja muud pereliikmed. Vastava suurusega vikat kätte ja hommikul välja, õhtul tagasi. Niitsid sealt kust kolhoos lubas. Ei olnud suurt heinamaad traktoriga tagaajada. Olid rehad kaarutamiseks. Algul saosse ja siis kas rõuku või kärpa. Vastavalt kaugusele elamisest. Ei olnud hobust heinaveoks, oli kahe rattaga käru.
Suvel oli lehm ketis ja minu kohustus oli lehma edasi panna. Plukki andis vahel kangutada välja ja pärast maa sisse tagasi. Sellist luksust nagu karjamaa ei olnud olemas. Jumala eest ei tohtinud kolhoosi karjamaale ajada, siis olid talvisest heinast ilma. Ma ei tea kus luksuslikes tingimustes küll Sina elasid, kuid meil oli asi niimoodi.
Ikka kraaviperved ja teeääred kust kolhoos masinaga ei saanud heina kätte.
Inimesed olid ka siis väga erinevate võimalustega ja võimetega.
Kolhoosi esimehedki olid erinevad. Üks tuttav elas
teistest eemal metsa keskel ja oskas omale traktori kombineerida. Tema lähedal oli lagedaid kohti kus sai heina masunatega teha ja konkurente polnud.
Vanemad mutikesed pidid käsitsi heina tegema, traktori tegemine käis neile ülejõu ja ametlikult ei tohtinud eraisikul tootmisvahendeid olla.
Oma tööd nad kuluks ei arvestanud ja raske töö oli neile loomulik vajadus nagu Põrgupõhja Jürkale . Mõni kolhoosi esimees vaatas kõrvale ja ei näinud kui kolhoosnik kolhoodi heina kogemata oma lauda peale viis. Teises kolhoosis oli pahandust palju kui lehmakene vales kohas ketis oli või
kraavi servast valest kohast niitsid.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

No eks oli igasugust loomapidamist ja peeti erinevatel põhjustel ning tingimustes.
Ja eks ikka erineval ajal erinevat moodi kah.
Minu 5 kopikat siis kah siia.

Mäletan 70-ndatest, et meie linnas olid kõik suuremad haljasalad ja tühermaad välja jagatud heinateoks.
Meil ikka meeldis kõrge rohu sees mängimas käia ja saime alati riielda, et tallame heina maha....


Nii ema kui isapoolsed vanavanemad pidasid linnaääres teatud ajani loomi ja linde. Linnas polnud mingeid kolhoose ega sovhoose, kust midagi saaks. Ükski esivanem polnud ka kolhoosnik ega sovhoosnik.

Emapoolsed (seal elasin ka ise kuni 1975 aastani) elasid 50-ndatest alates vanas EW ajal pooleli jäänud korterelamus kesklinnast kõigest ca 1km kaugusel.
Jätsid Avinurme metsade vahele Oonurmes oma talu maha, enamus loomi müüsid maha või andsid kaugemates külades elavatele sugulastele ja põgenesid peale sõda metsavendade tegevuse tõttu linna. Pidasid linnas lehma ja kanu. Piim kulus enda tarbeks (7 inimest) ja natuke müüdi ka samas majas elavatele inimestele (kuus korterit oli selles majas ja esivanemad olid ainsad, kes lehma pidasid seal).
Õnneks oli linnas selles kohas kohe majast ca 200m kaugusel mingi linnaäärne tühermaa, kus sai karjatada ja heina teha. Siis 70-ndate alguses hakati alguses sinna ühte serva elamukrunte jagama, umbes samal ajal ehitas lihkombinaat teise serva suured settebasseinid ja lõpuks pandi keskele püsti kaks suurt garaažikoperatiivi garaaži mingi 60 või enam boksiga. Siis lõppes ka lehmapidamine meil seal ära. Kanu veel mingi aeg peeti. Lehm viidi kõrval asuvasse lihakombinaati. Vastu sai natuke liha subprodukte ja verd. Mäletan pärast seda megasuurt verivorsti tegu. Enamus vorste läks turul müügiks. Mingit rikkust loomapidamisest ei saabunud.

Isapoolsed vanavanemad olid pärit Karjalast (vanaema) ja Ingerimaalt (vanaisa). Mõlemad saadeti sõja ajal oma kodudest minema ja talud hävisid koos loomade ja kõige muuga täielikult. Jõudsid sõjapõgenikena läbi Klooga laagri Soome. 1944 detsembri lõpus andis Soome nad NLiidule välja ja nii nad siis maandusid lõpuks Eestis. Ehitasid linnaäärsesse metsa elamiseks antud krundile maja koos laudaga, mis peale sõda oli veel täiesti metsa sees linnapiiridest väljas. Neil siis oli ka rohkem loomi. Lehm, paar vasikat, lambad, mingitel aegadel pull. Kõik loomad osteti, vahetati või võeti "hüpoteegiga" pidamiseks teistelt. Seal oli ka majast ca 100m eemal väikene heinamaa ja ka koht kus sai karjatada. Linna laienedes neelas linn aga taluokoha täiesti. Lõpuks oligi maja juures ainult pisike puuviljaaed järel ja teised elamud ümberringi. Siis anti ajutiseks kasutamiseks rajooni täitevkomitee poolt talust poole kilomeetri kaugusele mingi katlamaja ja autobaasi taha tühermaale nn karjatamise ja heinategemise koht. Omade jõududega sai see võsast ja põõsahakatistest ära puhastatud. Seal siis toimetatigi. Sinna loomi läbi linna aga mingi hetk enam viia ei saanud. Igasugused uued ehitised muudkui kerkisid. Lõpuks jäidki ainult lambad. Lehma hoidsid nad viimase võimaluseni. Ei mäletagi enam, millal see lõpuks lihakombinaati viidi ja lehmapidamisele joon alla tõmmati. Heinategu käis seal tühermaal meil veel aga kuni 80-ndate keskpaigani. Vikatite ja rehadega 100% käsitööna. Heinasaadude äraveoks sai üldjuhul autobaasist veoki. Pikalt läks kogu ülejääk toodangust loomade eest maksimiseks. Edasi tarvitati suur osa ise ära (pere oli erinevatel aegadel 6 kuni 10 hinge), vähene mis üle jäi müüdi naabritele maha. Mingit rikkust loomapidamine perre ei toonud.

Ämm aga oli kolhoosnik (lüpsja). Äi kah (autojuht). Neil oli maja juures eraldatud (õigem oleks öelda kolhoosi poolt jäetud) ca 2ha maad kartuli, kurgipeenarde ja heinamaa jaoks. 60-ndate alguses hakkasid loomapidajaks. Seal käis küll loomapidamine enamus osas "kolhoositoel". Puuduolev hangiti kolhoosist. Oli ka üle Eesti tuntud ja rikas kolhoos. Kõik hankisid. Ka leiba veeti kärudega poest loomadele söödaks. Kõik vedasid. Olid nii lehm (vahepael koguni kaks) kui pidevalt ka vasikad ja paar siga. Kanad loomulikult. Kartulivagusid ajas lahti ja kinni kolhoosi traktor. Traktorist oli pudeli eest. Sealiha kasvatati enamuses müügiks. Piim veeti pukile ja müüdi piimakombinaadile maha. 80-ndate lõpuks töötas oma kodulaudas vaakumlüps. Heina niitis ja kaarutas kolhoosi traktor. Haltuura korras. Kanamunad läksid enamus müügiks. Lõpuks kasvas ka pere 9 hingeni, jäi ainult üks lehm ja 10 kana. 90-ndate algusest 90-ndate lõpuni enam kolhoosi polnud. Traktor tuli tellida naabrimehe käest. Heina tegime ise ja osaliselt käsitsi. Traktor niitis ja kaarutas. Raha eest. Lõpuks taipasid ka ise, et kogu see jahmerdamine oma kartulivagude, lehma ja heinamaaga on perspektiivitu. Odavam tuli valmistoodang osta. Siis lõpetasid ka oma "talupidamise". Kolhoosi ajal elasid hästi. Püsti rikkaks ei saanud, aga vaesuses kah ei virelenud.


Sellised erinevad lood siis N-Liidu aegadest.


Ah jaa.
Muideks Tapal, natuke maad enne kaitseväe väljaõppe keskust, oli veel paar aastat tagasi hobune korterelamute kõrval murulapil/heinamaal tavaline nähe, kui sinnapoole asja oli :D
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Fucs kirjutas:Muideks Tapal, natuke maad enne kaitseväe väljaõppe keskust, oli veel paar aastat tagasi hobune korterelamute kõrval murulapil/heinamaal tavaline nähe, kui sinnapoole asja oli :D
Ma ei tea, kuid oletan, et need linnahobused on mustlaste teema. Minu lapsepõlves oli Lauluväljaku bussipeatuse taga tühermaal pikalt üks lahja must hobune söömas. Sealsamas on mingid taludeaegsed osmikud, kus mustlased elasid, siiamaani püsti. Võib-olla elavad mustlased seal praegugi, ei tea. Hobune on muidugi ammu taevastel teedel.

Nüüd on sinna mingi asi peale ehitatud, kus vanasti hobune sõi. Majapidamine vähemalt ülaltvaates avaldab siiamaani muljet :shock:

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... 99.0478515
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1056
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas isakene »

Kriku kirjutas:
Fucs kirjutas:Muideks Tapal, natuke maad enne kaitseväe väljaõppe keskust, oli veel paar aastat tagasi hobune korterelamute kõrval murulapil/heinamaal tavaline nähe, kui sinnapoole asja oli :D
Ma ei tea, kuid oletan, et need linnahobused on mustlaste teema.
See oligi sealse mustlase kabjaline. Kohalikud ja omavalitsuski olid selle elukaga ja tema peremehega parajalt hädas, ordnungist tegelane suurt ei teadnud. Elamise juures oli tal paras bardakk ja muuhulgas sai jalgpallitrennile ja -võistlustele eelnevalt kohalik võistkond tavaliselt soojenduse asemel tegeleda väljakult hobusepabulate korjamisega. :) Mustlane elab ju ikka oma kogukonna seaduste järgi ja kohalikud asjad teda eriti ei loksutanud. Mõned aastad tagasi kolis mustlane aga taevastele jahimaadele ning suksustki vaid mälestus...
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

Kriku kirjutas:
Illike, ma saan aru, et te siiski ka saite lehma pidada ja niita mingil laiemal maatükil - ega sa ju teda kraaviäärt mööda edasi pannud...?
Laiem maatükk on suhteline mõiste. Vanaisal oli kaks suuremat tükki, mille peal kasvatati vilja ja kartulit vaheldumisi. Kusjuures mäletan, et ka vili niideti käsitsi maha, pandi rõuku ja mingi aeg tuli kombain ning hekseldas läbi selle rõugu. Ma ise kasutasin sama meetodit kuskil 90-ndate algul kui sai proovitud põllumajandust. Inimene pidi ju midagi tegema. Aga lehmi ma ei pidanud. Pidasin liiga töömahukaks.
Niideti näiteks tiigi ja tee vaheline ala, ümber tiigi, üks suurema kallakuga tükk metsa ja kolhoosi karjamaa vahel, siis oli mingi tee ja kuivenduskraavi vaheline kallaktükk, mingi tilluke metsalagendik, mingi kolmnurk tee ja põldude vahel, ühesõnaga seal kuhu traktoriga ei saanud või kus kolhoos ei teinud midagi. Vanaisa oli paganama leidlik ja ta ikka majandas oma vanadel maadel.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Puurija »

Venemaa president Vladimir Putin: „Veel nõukogude ajal õpetati kogu Ida-Euroopas innukalt vene keelt ja seda õpiti hoolega ja me kasutame seda siiamaani sõna heas mõttes ja meie partnerid kasutavad. Sel ajal oli otstarbekas ja kasulik vene keelt osata. Sellest sõltus ametialane edutamine, oli võimalik teha koostööd suure NSV Liiduga. See tähendas mõju. NSV Liit lahustus ja kõik, huvi vene keele vastu hakkas kustuma ja seda kustumist soojendatakse kunstlikult.“
https://www.interfax.ru/russia/683036

Hiina riigipea Xi Jinping: „Balti riigid, mis olid NSV Liidu arenenum osa, lahkusid esimesena, kui riik lagunes. Nõukogude režiimi kukutas ideoloogiline lodevus ja selgrootu juhtimine.“
https://epl.delfi.ee/valismaa/hiina-kur ... d=88109231
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Pilt
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas TTA »

Võeh mis numbritega manipuleerimine. Või õigemini, viimane rida. Kõrvale võiks tuua palju sarnaseid asju täna 1/100 keskmise ja/või mediaanpalga eest saab. Näiteks komplektlõunaid saab SÖÖKLAS täna küll tunduvalt rohkem, rääkimata vorstist või jäätisest. Bensiin on küll vist kallim.. aga see on juba naftaga riigis elamise rõõmud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui arvestada, et 80ndate teises pooles oli keskmine palk 200 rubla ja täna on see 1400 eurot, siis
-odavama sõiduauto (sest korralikke nõuka kodanik osta ei saanudki) sai siis 45 kuupalgaga ( riikliku hinnaga 9000 rubla maksev 2108), täna saab analoogse (9000 eurone Dacia) auto 6,5 kuupalgaga.
-eramaja Tallinna piirkonnas (50 000 rubla toona) sai siis 250 kuupalgaga, täna (150 000 eurot) 107 kuupalgaga.
-korralikke vormileiva pätse sai toona (16 kopikat) kuupalga eest 1250 pätsi, täna (70 senti) 2000 pätsi.

Täna elame palju paremini, sest isegi toonased hiigelkallid autod või majad ei olnud vabamüügis.
Näiteks komplektlõunaid saab SÖÖKLAS täna küll tunduvalt rohkem, rääkimata vorstist või jäätisest
Selles ma poleks enam kindel. Olen kogemata omajagu "rublasel lõunal" kohalikus sööklas käinud, kui vanemad kodus polnud. Keskmise palga eest saanuks siis 200 lõunat. Täna komplektlõunat alla 5 euro ei paku sulle keegi, keskmise kuupalga eest 280 lõunat. Ei ole eriti suur vahe. Jäätise hinnaga ei oska vaielda (ma ei söö seda eriti). Vene ajal sõin. Tavaline Regati plombiir oli 20 kopikat, shokolaadri glasuuriga 28 kopikat. Mis sellised praegu maksavad ei teagi täpselt, ehk mingi euro alla tükist? Vahe tuleb umbes analoogne komplektlõunaga.

Milles anomaalia? Arvan, et vene võim hoidis põhitoiduainete hindasid kunstlikult madalal, et rahvas söönuks saab. Kui rahvas on söönud, eriti ei mässa. Kui näljas, hakkab mässama. See seletabki, mis toidu kättesaadavus pole väga palju tõusnud (mitte niipalju kui kestvuskaupadel).
Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Nov, 2019 18:34, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Castellum »

Nagu alati, sama korduv viga - mis ajast need hinnad on pärit?

Õllehinna järgi võiks oletada, et maksimum 1970-te lõpust? Hiljem oli 0,5 l ikka 41 kop (Saku Žiguli kui Tallinnas kõige levinum).

Aga sellise hinnaga veini ei tea. Ja konjak+kohv on küll lambist võetud. Selle järgi peaks 0,5 konjakit+5 kohvi tulema 5 rbl? Absurd, kuna poes maksis vähim (kolmetärnine) 0,5 konjak üksi juba 8.12.

Selliste tabelite koht oleks ikka rohkem huumorirubriigis. Siin on see lihtsalt spämm.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lisaks siia juurde, et enamasti armastatakse rääkida, kuidas need autoostud seal autoostulubade taga seisid.
Siiski, vaadates toonaseid autode hindasid ja palkasid, siis isegi suurt osa palgast hoiukassasse kogudes oli ka Ziguli või Mosse ostuks 6000+ rubla kokku kraapimine omaette väljakutse. Rääkimata siis majast. Auto ostuks tuli koguda aastaid ja maja ostuks aastakümneid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Kui arvestada, et 80ndate teises pooles oli keskmine palk 200 rubla ja täna on see 1400 eurot, siis
-odavama sõiduauto (sest korralikke nõuka kodanik osta ei saanudki) sai siis 45 kuupalgaga ( riikliku hinnaga 9000 rubla maksev 2108), täna saab analoogse (9000 eurone Dacia) auto 6,5 kuupalgaga.
-eramaja Tallinna piirkonnas (50 000 rubla toona) sai siis 250 kuupalgaga, täna (150 000 eurot) 107 kuupalgaga.
-korralikke vormileiva pätse sai toona (16 kopikat) kuupalga eest 1250 pätsi, täna (70 senti) 2000 pätsi.

Täna elame palju paremini, sest isegi toonased hiigelkallid autod või majad ei olnud vabamüügis.
Näiteks komplektlõunaid saab SÖÖKLAS täna küll tunduvalt rohkem, rääkimata vorstist või jäätisest
Selles ma poleks enam kindel. Olen kogemata omajagu "rublasel lõunal" kohalikus sööklas käinud, kui vanemad kodus polnud. Keskmise palga eest saanuks siis 200 lõunat. Täna komplektlõunat alla 5 euro ei paku sulle keegi, keskmise kuupalga eest 280 lõunat. Ei ole eriti suur vahe. Jäätise hinnaga ei oska vaielda (ma ei söö seda eriti). Vene ajal sõin. Tavaline Regati plombiir oli 20 kopikat, shokolaadri glasuuriga 28 kopikat. Mis sellised praegu maksavad ei teagi täpselt, ehk mingi euro alla tükist? Vahe tuleb umbes analoogne komplektlõunaga.

Milles anomaalia? Arvan, et vene võim hoidis põhitoiduainete hindasid kunstlikult madalal, et rahvas söönuks saab. Kui rahvas on söönud, eriti ei mässa. Kui näljas, hakkab mässama. See seletabki, mis toidu kättesaadavus pole väga palju tõusnud (mitte niipalju kui kestvuskaupadel).

Seal pildil on rubla kujutatud kui 1/100 palgast, ehksiis palk kokku 100 rubla, mitte 200. Kas pildil olevad andmed on korrektsed või mitte, polegi oluline, oluline on nende numbrite võrdlus tänapäevaga..
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Kapten Trumm kirjutas:Auto ostuks tuli koguda aastaid ja maja ostuks aastakümneid.
Tänapäeval täpselt samamoodi. Või siis maksad autoliisingut aastaid või majalaenu aastakümneid. Lisaks, no ma tahaks näha, milline tänane uus auto ka pärast 20 aastast igapäevakasutust veel "elus" on. 30-40-50 aastast üsna korralikku "vene rauda" vedeleb meil veel omajagu, omanikud kipuvad vanadussurma surema enne kui nende autod.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Castellum kirjutas:Nagu alati, sama korduv viga - mis ajast need hinnad on pärit?
Just.
Viimase rublapalga ma sain samasugustes ilusates 1rublastes pakkides, neid oli terve kilekott täis ja nende eest ei saanud enam mittemidagi... sest poodides polnud mittemidagi ja see mis oli, nende asjade hinnad tõusid päevas mitu korda :mrgreen:

...age veel enne seda sai 3 rublaga baari pileti mille sees oli kohv, 100gr kanget alkot, mahl või vesi ja salat

Inf sealt samast kust on võetud see pilt
Russkaja vodka [maksis] 1960. aastate alguses 4.30 rbl (ilma taara maksumuseta), viin Pealinna 2.95 (0,5 l, ilma taarata), liköör Vana Tallinn ja Lõunamaine, 3.65, nastoika Lehesadu 2.38 (ilma taarata). 1960. aastal maksis 100 g konjakit (brändit) + tass kohvi Tartus Tempo kohvikus 99 kopikat.

1965. aastal maksis pool liitrit viina 2.75–3.07 rbl, 1982. aastal oli hinnaks 4.12 rbl ja 1984. aastal juba 5.30 rbl.
Alates 1. jaan. 1978 maksis Vana Tallinn 7.20 rbl, Gruusia 3-tärniline konjak 4.12 rbl, Žiguli õlu 33 kopikat.

1985. aastal maksis pool liitrit viina 6.80 rbl.
1986. maksis kast Haljala Žiguli õlut 9.20 rbl.
1986. aastal maksis pudel viina 10 rbl, keskmine palk oli umbes 150 rbl.

Stabiilse rubla ajal maksis pakk sigarette Priima 14 kop, Tuluke 10, Kosmos 6, Tallinn 40, Ekstra, Leek ja Rumba 30 kopikat.
1. jaanuarist 1978 maksis viin Moskovskaja 3.62, viin Ekstra 4.12, import kuiv vein 1.65 kuni 2.30 rbl.
Kolmetärniline konjak maksis alates 1984. aastast 8.12 rbl.

Leib maksis 14 kopikat (vormileib ehk lehmaleib 10 kop), sai 16 kopikat, maitsev Borodino leib 22 kop.
Võipakk maksis 68 kopikat, kilo suhkrut 78 kopikat, kristallsuhkur 84 kopikat kilo.
Hapukoor (35%) klaaspurgis 200 g 43 kopikat (- taara 10 kop), kohupiim 250 g 20 kopikat
Piim 0,5 liitrine piimapudel maksis 28 kop (- taara 15 kop), 1 liitrine piimapudel maksis 46 (- taara 20 kop) kopikat.

I sordi jahu 24 kop kilo.
Makaronid 17 kop pakk.
Munad 10 tükki 1.20 rbl.
Vorst, liha, viiner 1.80–2.20 rbl kg.
Rasvane piklik maitsev nn „rotipirukas” maksis 3 kopikat, samasugune õunamoosipirukas ka 3 kopikat.
Eskimo jäätis 21 kopikat, rammus plombiir paksu šokolaadikattega 28 kopikat.
Juust 2.90 rbl kilo; keeduvorst 1.60…2.80 rbl kilo (Teevorst 1.60, Kevadine 2.10 ja Doktori 2.20), „koera rõõmuks“ ristitud maksavorst 50 kopikat. Rasvane suitsuvorst Moskva Suvine 3.80 kilo.
Tänini maarajoonides populaarsed kommid „Komeet“ maksid 1.40 kilo ja broiler 2.50 kilo. Lastevorst 2.20 kilo ja täissuitsuvorst oli 3.80 kilo. Suitsutursa kilo oli 78 kopikat ja kalakotlet maksis 5 kopikat.
Kommid Kannel 6.40 kilo, batoonike 2.70.

1986. aastal maksis kilone leib 20 kopikat, Eesti juust 2.90, keeduvorstid umbes 2.50 rbl.
Pakk Kalevi nätsu (5 lehekest) 0,50 rbl, üks nätsupadi 0,15 rbl.
Praad (karbonaad või šnitsel) maksis 1980-ndatel sööklas 40–50 kopikat, teeklaasitäis (200 g) koorega kohvi 15 kop!
Kohvikilo 3.60 kuni 4.50 rbl. Kohvikilo hind tõsteti ootamatult 4.50 pealt 20-le. Araabika oad, Robusta maksis 18 rbl kilo. Kilode viisi ostsid kohviube kokku Saksa DV turistid.
Kuigi banaane õnnestus Nõukogude ajal osta poest vaid kahel-kolmel korral, oli nende kilohind rangelt fikseeritud, 1.20 rbl kilo, apelsinikilo oli 2 rbl (teistel andmetel 1.40)
Limonaad (0,33 l) oli 16…25 kop (sellest 9 kop oli taara); kõige kallim oli karastusjook Baikal.
Tänaval asuvast joogiautomaadist sai klaasi gaseeritud vett siirupiga 3 kopikaga, ilma siirupita maksis 1 kop.

Pesumasin Vjatka 400 rbl, oli defitsiitne.
Õmblusmasin sik-sakiga 160 rbl.
Naiste importtalvesaapad maksid kuupalga.
Must-valge teler 20-tolline 280 rbl.
Esimesed päris teksapüksid 1982. aasta paiku maksid 150 rbl, raadiotehnika stereosüsteem 1100 rbl.
Lintmagnetofon Majak 205 195 rbl.
1977. meeste käekell Vostok 32 rbl.
1980. värviteler 750 rbl.
1991. värviteler 1537 rbl
1980. peegelkaamera ZENIT-E 45 rbl ja 1985. aastal 140 rbl. Zenit-TTL 190 rbl.
Külmik Minsk oli 210 rbl. Suur külmik (väikese sügavkülmkambriga) Minsk 350 rbl.
Kohverkirjutusmasin Erika 280 rbl (Saksa DV toode).

Kõige väiksem lasteratas 8 rbl. Naisterattad olid meesteratastest kallimad.
Jalgratas Sputnik 120 rbl.
Jalgratas Turist u 90–100 rbl
Riia minimopeed maksis 1987. aastal 210 rbl.
Pärast 1961. aasta rahareformi maksis ZAZ-965 („maanteemuhk“) 1800 rbl. Moskvitš 2500 ja Volga GAZ-21 5100 rbl (1962. aastal maksis täiustatud GAZ-21, mille kapotilt oli eemaldatud kuulus hirv, 5500 rbl).
1980. aastatel maksis sõiduauto Moskvitš ca 5000 rbl, sõiduauto Žiguli (VAZ) 7000 rbl, sõiduauto Žiguli LUX ca 9000 rbl.
Vaz 2103 (Žiguli lux) maksis 1975. aastal 7500, VAZ 2101 aga 6600 rbl.
1981. aastal sai VAZ 21011 (valmis 1974) 5900 rbl eest, 1990. aastal sama raha eest uue talvejope komisjonikauplusest. :mrgreen:
1986. aastal hakati tootma sõiduautot Moskvitš 2141, mis maksis 9600 rbl.
Bensiin maksis enne 1980. aastat 7–10 kop liiter. Alates 1. märtsist 1978 maksis AI-93 20 kop/l, alates okt. 1980, maksis AI-93 40 kop/l.

Elekter maksis 4 kopikat kilovatt, osades majades 2 kopikat, kui oli elektripliitidega maja.
Külm ja soe kraanivesi jagati majarahva üüri hulka inimeste arvu järgi.
Lauatelefoni kuumaks 2 rbl. Piiramatu helistamisaeg.
Taksofonist helistamine 2 kopikat kõne. Aeg samuti piiramata.
Kahetoalise korteri üür oli kõigest 4 rbl kuus, sellele lisandus 2 rbl sooja vee, 3 rbl kütte ja 5 rbl külma vee ja kanalisatsiooni eest. Kokku seega 14–15 rbl.

Takso oli väga pikka aega 10 kop/km. Uus hind 20 kop/km, tuli 1. aprillist 1978.
Bussipilet kogu liini ulatuses oli Tallinnas 5 kop., trollis 4 ja trammis 3 kopikat. Kuukaart maksis 4 rbl.
Bussipilet Tartus 3 kopikat.
Peipsi äärest Tartusse sõit maksis 50 kopikat. Vahemaa Tartusse oli 32 km.
Bussipilet Tallinn-Tartu 3.70 rbl.
Aastal 1983 Tallinnast 50 km kaugusele taksoga koju maksis 10 rbl, bussiga maksis sama pikk maa õpilaspiletiga 35 kopikat.
Lennukipilet Tallinn-Viljandi 4 rbl (lennukiks oli An-2). Bussiga umbes 2.80 rbl.
Lennukipiletid: Moskva 26, Leningrad 19, Sotši 46 rbl.
Kaukaasiasse sai Tallinnast 47 rublaga, niipalju maksis lennukipilet Mineralnõje Vodõsse, 56 rbl aga Bakuusse.
Tartust Moskvasse rongiga platskaartvagunis 8 rbl.
Bussipilet Tartu-Leningrad 6.66 rbl.
Aga mis oli ikka tol ajal eriline, oli rongisõidu kuupilet. Näiteks Elva-Tartu kuupilet maksis 1.70. Kuigi tavapilet oli 40 kopikat. Ja kuupiletiga võisid sõita nii palju kordi, kui tahtsid. Seetõttu käis ka Elva-Tartu vahel väga paljud inimesed Tartus tööl. Praegu sõidab Tartust Elvasse 4 rongi ööpäevas, siis 17.

Ajaleht maksis kõigest 2 kopikat, mis läks ka mingi aeg 3 kopika peale.
Lasteaiamaks 12.50 rbl kuus.
Vihik 2 kopikat, kaustik 9, harilik pliiats 1, kustukumm 1, joonistusvihik 5 kopikat.

1980. aastatel maksid Jugoslaavia naiste talvesaapad 150 rbl, kokkupandav jalgratas Ereliukas oli 80 rbl.
Metallica 1988. aasta plaat maksis turul 280 rbl. :D
Kooperatiivkorter maksis 1986. aastal 4000 rbl (hind olenes muidugi tubade arvust).
Pea kiilaks ajamine juuksuris maksis 5 kopikat. Lihtsalt lühemaks lõikamine meestele oli 20 kopikat.
Linnasaun maksis väga pikka aega kõigest 20 kopikat.
„Kalevi“ siseujulas üks ujumiskord 50 kopikat. (Tollal võis saada ka aastakaardi, mille maksis täielikult kinni ametiühing. Selle kaardiga võis käia ujumas kasvõi 4–5 korda nädalas.)

Odavaimad Visu plastiksuusad 30 rbl.
Välismaiseid kuluvaid teksaseid ja tossusid sai ärikatelt alates 150 rublast paar, seega terve kuupalk.
Teatripilet oli umbes 1.20 kuni 1.80 rbl sõltuvalt etendusest.
1970.–1980. aastatel maksis kinopilet 25–40 kopikat film. Kaheseerialine film oli poole kallim. Kinos Pioneer (Tallinnas Viru tänaval) maksis pilet dokumentaalfilmidele 10 kopikat. Saali võis siseneda suvalisel ajal ja vaadata filme kuni algas mängufilmi seanss. Pilet laiformaatfilmile kinos Kosmos maksis 70 kop, kaheseerialine 1.40 rbl.
1970-ndatel populaarsed heliplaadid (näiteks ABBA) maksid 40 rbl ja müüdi käest-kätte.
Melodia väljaantud välisartistide heliplaadid maksid 3.50, defitsiitsemaid sai hangeldajate käest viiekaga.


Kõige õigem oleks elustandardi võrrelda tööjõu tasumise järgi, mis oli 40 aastat tagasi keskmiselt 160 rbl., 5% võisid teenida 300–500 rbl. ja 5% miinimumi 70 rbl. Praegu aga on keskmine 700 €, kusjuures ainult 5% elanikest teenib 2000–5000 €, 20% 700–1000 €, kuid 75% 300–500 €.
Pensionid olid 50–80% keskmisest palgast + odavad üürid.
Toiduainete probleemid hakkasid pea märkamatult tekkima juba 1970-ndate aastate alguses. Aastatel 1960–1970 oli saada kõike, isegi importkaupa, ning elatustase Eestis oli võrreldav keskmisega läänes.

Juhtivate NLKP töötajate palgad Nõukogude Liidus 1989. aastal
peasekretär 1500
Poliitbüroo liige 1200
Keskkomitee sekretär 1000
oblastikomitee esimene sekretär 800
oblastikomitee osakonnajuhataja 600
oblastikomitee sektorijuhataja 425
oblastikomitee instruktor 370–380
rajoonikomitee esimene sekretär 550
rajoonikomitee instruktor 305
põhikohaga NLKP algorganisatsiooni sekretär 450 rbl
Oma välismaa, ilmunud raamatute eest sai NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov 600 000 dollarit honorari, mille ta kandis üle parteikassasse.

Keskmised palgad
töölised 140–200
kolhoosnikud 154 (kolhoosniku pension oli 1973. aastal 12 rbl kuus)
insenerid 120–140
arstid 120–150+altkäemaksud (kirurgid teenisid rohkem)
medõde 90 rbl
raamatukoguhoidja 80–100
kojamehed, koristajad, valvurid 70 rbl
kindrali pension 400 rbl
Kõrgtrükkija teenis (tükitöö) 1976. aastal trükikojas Ühiselu ühtekokku täpselt 1736 rbl (neto) ehk kuu keskmine oli 144 rbl. Personaalpalgaga teenekad trükkijad teenisid 280 rbl, ja seda ka siis, kui nad plaani ei täitnud, mis oli noorte trükkijate suhtes eriti diskrimineeriv. Normid olid kõrged, aga materjalid (eriti paber) väga halvad.
Pension 60 rbl kuus. Kes teenis mõned aastad enne pensionile jäämist korralikku palka sai pensioniks 120 rbl kuus, millega võis päris kenasti ära elada.
http://maaja.ee/sellised-olid-hinnad-eesti-nsv-s/
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=55886534


*

Ja niisama noorematele põlvkondadele lugemiseks 8)
https://www.postimees.ee/4000345/asjad- ... -ei-maleta
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas alax »

https://www.rbc.ru/politics/21/11/2019/ ... =gism_top9

Gorbatšov ikka arvab, et NLiidu lõpp oli liiduvabariikide võimuambitsioonid. Putin arvas õieti, et ikka majanduse allakäik põhjustas eelkõige NSVL lagunemist.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist