Leo kirjutas:
Siin kirjeldati enne väga värvikalt, kuidas kroonilised haiged, lapsed ja vanurid kriisiajal surevad. Ma lühendaks seda nimekirja, sest terved lapsed ei sure midagi, vanurid ja kroonilised haiged aga küll.
Ka lapsed.
Kui meditsiiniline abi puudub, on laste suremus tegelikult üsnagi kuradi kõrge ka rahuajal, saati sõjaajast. Paarsada aastat tagasi surid üle poolte lastest-noorukeist (neist ca pooled enne esimest eluaastat) enne täisikka jõudmist haiguste kätte. Pmst alatoitlus ja rõskus/külm nõrgestavad immuunsüsteemi ja sealt on juba samm haigestumiseni. Enamik mõnesaja-aasta-taguseid maalapsi sellega rinda pistma ei pidanud, surid haigustesse ikkagi.
Kui elementaarseid ravimeid saada ei ole (antibiootikumid jne), siis omaenda immuunsüsteemi abil ntx kopsupõletikust tervenemine on paariaastase lapse jaoks loteriivõit.
Kriku kirjutas:Lasnamäel ei võimalda majade vahele nr. 2 kraavide kaevamist juba geoloogia (paas mõnes kohas otse kamara all).
Kes teist vaatas eile saadet Suud Puhtaks?
Asjatundjate tavapärase vaikse ohkimise juures ("me kõik õppisime järgmiseks tormiks") torkas silma 2 asja
1. kellegi Saue gümnasisti üsna värske vaade juhtunule - halloo mehed, teil oli kriis, mis puudutas 65 000 inimest, mis on umbes 5% Eesti elanikest ja selline jama (ei saanud hakkama). Mis saanuks siis, kui taoline sündmus olnuks kogu Eestis?
2. Alexela tegelase selge hämamine (et põhjendada tanklates varugenekate puudumist), justkui see genekas koos paigaldusega 100 tuhat on. Ma kogemata suvel ostsin kaks 30 kW genekat, kus tükihind oli natuke alla 10 tuhande. Selline veaks tankla ära küll.
Tohutu mõju kütusehinnale, kui tanklad on reservtoitega, on teine pastakast imetud propagandistlik väide. Eestis müüakse tanklates aastas umbes 1 miljard liitrit kütust ja tanklaid on 500 ringis. Ühe tankla varustamine varutoitega tähendab ca 20 tuhande eurost investeeringut. Kokku 10 miljonit. Sellise investeeringu eluiga on vähemalt 20 aastat, 500 000 aastas. Seega mõju kütuse liitrihinnale on täpselt 0,05 senti (500 000: 1 000 000 000). Kui amortiseerida see ühe aastaga, siis on mõju liitrihinnale 1 sent.
Seega lihtsalt, MKM idee põrkas kütusemüüjate vastutöötamisele (saates öeldi välja, et MKM tegi 2018 ettepaneku, et igas tanklas genekas), seejuures jah, investeering on küllalt suur (kõikide müüjate peale 10 miljonit), kuid selle väidetav mõju "tarbijad ei taha kinni maksta" on tegelikult olematu. MKM-l soovitan julgemalt ja otsustavamalt tegutseda ja mitte kuulata kütusemüüjate halamist. Tanklate varustamine varutoitega on tegelikult äärmiselt kriitiline, kui me hakkame varutoidet igal pool kasutama (mobiilimastid jne). Kriisi ajal kasvab nõudlus järsult taolise kütuse saamise järgi ja kui Eestis on 3 tanklat, siis palju õnne.
Kohal oli ka Võru haigla "tankimootori mees". Suurt haiglat ära vedav tänapäevane ca 1000 kW genekas maksab 150+ tuhat eurot. Ei ole Eesti ravikindlustuse rahavoo juures märkimist vääriv summa. Kasutada tänapäeval mingit vene aegset, 40 min ettevalmistust ja erioskusi eeldavat seadet on ikka halb komöödia. Mida ta seal kanistritega jooksis, oli segane, sest tankimootori kütusekulu on nii 200-300 liitrit tunnis, seal tuleb käia ikka tsisterniga.
Negatiivselt paistis silma kohalik ERR ajakirjanik Mirjam Nutov, just kommentaariga, et mis mobiilimastide toitest räägite, toote veetavad genekad kohale kui vaja. Halloo inimesed, kui selle tormiga kaasneb 0,5 m sulalund, siis sõidetakse Tallinnast Võrru 8 tundi, mismoodi need "mobiilsed" siis kohale saavad.
Üldiselt oli väike dejavuu eelmiste "katastroofide" järgsete probleemsaadetega - kõik muudkui arenevad ja õpivad, aga iga järgmine pauk tuleb jälle ootamatult ning paljastab hulgaliselt lahendamata probleeme. Samasuguseid saateid (ja analoogse sisuga) on meil peetud iga jaanuar-, novembri- ja tont teab mis tormi järel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: Mida ta seal kanistritega jooksis, oli segane, sest tankimootori kütusekulu on nii 200-300 liitrit tunnis, seal tuleb käia ikka tsisterniga.
Võru haiglal on 3 generaatorit. Peageneraator on jah see "tankimootoriga", tegelikult pooliku tankimootoriga (R6), kaks väiksemat (üks serveri, teine EMO jaoks) on bensiinimootoritega. Neid viimaseid kanistritest tangitigi.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kui seal oli "pool tankimootorit", siis selle võimsus peaks olema 200 kW kanti ehk sellega on suure haigla toitmine sellisega niiehknaa suht hädavise.
Genekatel kasutatavad V12 tankimootorid on muidu deforseeritud tankide omad, võimsusega vist 525 hobujõudu (tähis D12). Suurhaigla võimsusvajadus peaks muidu olema seal 1000 kW kandis. Tsiviilvariandid tankidiislitest on ilma ülelaadimiseta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Kui seal oli "pool tankimootorit", siis selle võimsus peaks olema 200 kW kanti ehk sellega on suure haigla toitmine sellisega niiehknaa suht hädavise.
Haigla tehnik väitis, et võimsuseks on 120 kW. Kuipalju need 2 väiksemat bensiinigenekat välja annavad, seda ma ei tea.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
See on võimalik üles seada nii, et ise käivitub (ka siis, kui elektri kvaliteet ei vasta või mõni faas kaob) ja ise jääb ka seisma (ning jahutab end enne maha kah). Lihtsalt tuleb hoolitseda, et oleks tangitud (mitte biosolgiga), oleks hooldatud, akud laetud jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nendele, kes päriselt arvavad või oma lollusest väidavad, et elektrisüsteemi, toasoojuse ja kanalisatsiooni kokkukukkumise korral lapsed massiliselt surevad, võiks vastuseks öelda, et enamikes lääneriikides on laste surevus väikseks aetud peamiselt 3 teemaga. Esiteks, vaktsineerimine, millest kriitilisemad tehakse ära esimese eluaasta jooksul, hiljem lihtsalt täiendatakse, kellel huvi, võib tutvuda nii Eesti kui Soome laste vaktsineerimiskavadega https://thl.fi/fi/web/rokottaminen/eri- ... tusohjelma ja https://www.vaktsineeri.ee/et/haigused- ... erimiskava praktiliselt sama asi eri keeltes. Teiseks, rasedate ja väikelaste hea toitumus ning kolmandal kohal meditsiiniabi. Olles ise sadu lapsi vaktsineerinud ja igasugu köhivaid-tatistavaid-oksendavaid-kõhulahtisusega-palavikuga lapsi vanuses 1-15 a polikliinikus vastu võtnud, siis võin kinnitada, et enamik haigusi läheb mõne päevaga üle ja vajavad äärmisel juhul väikest palavikuravi, selliseid traumasid või põletikke, mis nõuavad konkreetselt haiglaravi või AB-kuuri, tuleb harva ette. Kuidas need olukorrad SA tingimustes lahendatakse, mina ei tea ja õnneks ei pea otsustama ka, kuid oletan, et väikesed lapsed on traumapatsientide järel tähtsuselt teine patsientide grupp, kelle ravimiseks tehakse kõik võimalik.
Varasematel põlvkondadel on laste suuremat suremust põhjustanud ennekõige halb vaktsineerimine ja üldiselt nõrk tervislik seisund ning pädeva meditsiiniabi puudumine. Näiteks oli alatoitlus Soome noormeeste hulgas tavaline ja armee mobilisatsioonikomisjoni eelkontrolli suur ülesanne oli leida alamõõdulised ja -kaalulised ning neid ravida või kasvamiseks pikendust anda. Tänapäeval see ei ole probleem ja kui homme mingi loodusõnnetuse tõttu minnakse üle samale toiduratsioonile, mis oli reaalne 100 a eest, ehk söödi peamiselt seda, mis põllul kasvas, siis kestaks aastaid, enne kui tekiksid suuremad alatoitumise probleemid, näiteks lapsed saavad vajaliku koguse kaltsiumi ja d-vitamiini kätte, kui neile iga päev mingit piimatoodet ja mõned korrad nädalas kanamuna või kala antakse, d-vitamiini lisatakse piimatoodetesse peamiselt sellepärast, et see soodustab kaltsiumi imendumist organismi, mitte sellepärast, et inimestel mingi müstiline vitamiinipuudus oleks.
Külmas, puuduliku/ühekülgse toidu ja puudulike sanitaarolude (nt kanalisatsioon ei tööta) hakkab inimeste tervis ja vastupanuvõime kiiresti halvenema.
Tänapäeval inimesed ei viibi eriti värskes õhus - kehal puudub vastupanuvõime külmetamise vastu. Külmetus aga võib puuduse olukorras avada Pandora laeka nakkustele. Kogesin seda ise, kui hakkasin ise maja ehitama - olen 3-4 päeva nädalas olnud päev läbi õues.
Alguses oli väga ränk - kodus pidi piltlikult öeldes külmarohi olemas olema, et järgmine hommik voodist üles saada. Nohu, köha, kurgumandlid, radikuliit jne. Mõne kuuga aga keha harjus - olen olnud õppustel läbimärjana päevi, maganud ka mätta peal - ja isegi nohu ei taha sellest tulla.
Kuna tänases mugavusühiskonnas sisuliselt puudub inimeste kehaline karastus (ja hommikul sorts külma vett dushist väga ei karasta, nagu kogesin), siis mugavuste nagu soojus, puhas vesi ja kuiv küljealune kadumine võib mõjuda rängalt.
Kindlasti ei tule ka vastupanuvõimele kasuks liig streriilne keskkond - selleks, et immuunsus saaks tööd (ega teeks lollusi), peab keskkond olema mõõdukalt must. On terve müriaad igasugu tülikaid pisinakkusi, mille vastu pole vaktsiini ning loota tuleb loomulikule immuunsusele. Üks TÜ teadlane soovitas, et jooge keetmata lehmapiima ja võtke endale koju koer. Esimese soovitamisega ma tiba kahtlen, aga teise mõju võin kinnitada, minu lapsed on kõik käinud koera kausist söömas-joomas ja nad on ülekeskmise terved. Koer lihtsalt (mõistagi vaktsineeritud ikkagi) "rikastab" inimese olemist hulga mikroobidega, mis annavad tööd immuunsusele (vähe tööd immuunsusele pidigi olema moodsate autoimmuunsushaiguste põhjus). Ja koduloomade allergia pidi olema üks liig steriilse (varasema) keskkonna tingitud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See on jah kahjuks õige. Pidevalt soojas olles organism harjub sellega ja väikeses külmas vastuvõtlikus viirusnakkustele suureneb. Tegelikult oleks palju abi paar korda aastas õues telgis või kui kannatab, lihtsalt lahtise taeva all magada, kuid reaalselt on neid inimesi, kes nii teevad, väga vähe. Pikalt väljas olles suureneb ka energiavajadus pooleteise või isegi kahekordselt, sest keha soojaks hoidmiseks on vaja kaloreid kulutada. Kusagil kontoris sussi lohistama ja salatist elama harjunud inimestel on eriti hull šokk, sest organismil varud puuduvad. Samal põhjusel ei saa ka märja maa peal magada, vaid on vaja mingi isolatsioon alla panna, muidu on sooja=energiakadu väga suur ja lihased jäävad külmast kangeks.
Olen sattunud telepurgist vaatama jänkide telesaadet, kus inimesed lähevad kahekesi minimaalse varustusega (mõlemad võtavad 1 kriitilise asja kaasa, tavaliselt nuga ja tuleraud) kolmeks nädalaks metsa (reeglina troopika või soojem parasvööde) ja püüavad hakkama saada sellega, mis suudavad leida ja kinni püüda. Tavaliselt võtavad seal algselt normaalse kaaluga inimesed kümmekond kilo alla, see on siis u 60000 kcal, sest saadav toiduvaru lihtsalt ei ole piisav. Seal võib hästi ennustada, mis juhtub ettevalmistamata inimesega, kellel on kogu aeg külm ja nälg - mõne nädalaga on
Kas riigil kuskil puutumatu tagavara vajalikest ravimitest/vaktsiinidest on olemas?
Viidatud artiklist järeldub küll kahjuks vastupidine (loodan, et eksin!) ja tegu tundub olevat üleeuroopalise probleemiga. Defitsiit on suudetud tekitada ka kõige privitiimsematelegi ravimitele (penitsiliin rahuajal apteekidest otsas AD2019!?!).
Loodan, et järjekordse kavandatava apteegireformi käigus ütlevad oma sõna sekka ka eriolukordade eest vastuatavad ametiisikud.
"Analoogseid näiteid pikemate või lühemate tarneraskuste kohta on palju - sel aastal näiteks mitmete bakternakkuste esimese ja teise valiku antibiootikumid - penitsilliin, metronidasool, tsefadroksiil, ampitsilliin/sulbaktaam; kilpnäärme ületalitluse korral kasutatav ravim tiamasool, vaktsiinid - tuulerõuged, mumps-leetrid-punetised, täiskasvanute difteeria-teetanus-läkaköha vaktsiin jne," loetles EP ette. Ravimiameti kodulehel on ainuüksi 2019 aasta tarneraskuste nimekiri 3 lehekülge pikk.
Eilne Pealtnägija valgustas, kuidas ühe ravimiärimehe äripartner hiljaaegu doteeris suurema summaga Keskerakonda, eks sellest siis ka valitsusparteide vapper viskumine ravimifirmade ärihuvide kaitsele, jätkamaks tänast ringkäenduse süsteemi.
(Kangeid) antibiootikume pole varudes seepärast, et neid igapäevaselt tarvitatakse vähe ja nende säilivusaeg pole pikk. St ravimifirmadel pole neid majanduslikult kasulik laovarus hoida. Lahjemate ja igapäevasematega (nt amoktsitsiliin) on kindlasti olukord parem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: … (Kangeid) antibiootikume pole varudes seepärast, et neid igapäevaselt tarvitatakse vähe ja nende säilivusaeg pole pikk. St ravimifirmadel pole neid majanduslikult kasulik laovarus hoida. Lahjemate ja igapäevasematega (nt amoktsitsiliin) on kindlasti olukord parem.
Siin on veel lisamõõde, et riik on kehtestanud apteekidele ravimite juurdehindluse lae - max. 5%. Sellest tuleb katta kõik majanduskulud, s.h. ka aegunud ravimite mahakandmine ja utiliseerimine.
(pole kuulda, et teiste kaupadega riik sellist praktikat rakendaks)
Kui rahva tervis on strateegiline vajadus, siis tuleks ilmselt kogu ravimipoliitika läbi mõelda. Praegu läheb reform eelkõige müügi kallale ja seegi muutub järjest segasemaks.
OT.lõpp.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
