Riigikaitse eelarve

[Health]

Isiklikult nõustun sellel teemal Leoga. Surematu George Carlin on selle teema suhteliselt löövalt kokku võtnud.

https://www.youtube.com/watch?v=XdH38k0iUgI

[Kapten Trumm]

Üldiselt on maksustamine igas riigis väga delikaatne probleem just nimelt sellepärast, et maksumaksja peab aru saama, kuidas tema elu kvaliteet tõuseb rohkem teenides ja makse makstes, kui enam ei tõuse, siis on nagu Soomes, kus tavaline töötaja ei taha ületööd teha, sest maksab suure oma lisapalgast maksudeks ja väikesepalgalisele tööle ei olegi mõtet minna, sest kui suurem osa tulust läheb maksudeks ja kättejääv summa ei muutu, siis miks tõusta hommikul vara ja tööle minna, kui võib kodus põõnata ja meestega pargis õlut juua?

Seepärast eestlased ka Soome elust siin roosamannat räägivad, et 95% Soomes töötavatest eestlastest töötab selle madalaima maksuastme peal, kus maksustamine on Eestiga analoogses suurusjärgus. Ma näiteks tean ühte hambaarsti, kes töötab Soomes osa-ajaga, sest täisajaga tööle minnes kasvab töömaht tuntavalt, kuid "tänu" astmelisele tulumaksule ja järgmise "astme" tulekule sissetulek kasvab üsna vähe.

Täna (eriti hetke) tööjõu seisus on siin seljariiete ja õllega teleka ees ikka see, kes ei taha/ei viitsi tööd teha ja õppida. Kes vähegi midagi väärtust loovat teha mõistab, see küll vaene ei ole. Maxima personalil tuleb oma miinimumpalgast vabanemiseks lihtsalt võtta jalad tagumikust ja õppida eesti keel selgeks - taolisel personalil on ka see keeleoskus väga elementaarne.

Ühes asjas ma olen ühte meelt reformiga - lihtsalt nende, kes tahavad ja viitsivad, valikmaksustamine meid rikkamaks ei tee. Ja ei lahenda ka riigikaitse probleeme.

[mäger]

Maksusüsteemist niipalju, et tehes tööd Eestis ja Soomes, arvestatakse Soome tulude eest maksuprotsendi arvutamisel ka Eestis teenitud tulud, st. Soome tulu 1000 eurot ja Eestis 1000 eurot, siis tulumaksuprotsent arvutatakse 2000 euro pealt. Kui 6. kuu reeglit ei saa rakendada, siis makstakse Soome ka Eesti ja Soome tulumaksuprotsendi erinevus, isegi, kui Eestis elamine registreeritud. Soomes keikkatöö tegemine ei ole enam nii tasuv, nagu 10 a tagasi, seetõttu ka järjest vähem pendeldajaid on viimastel aastatel.

[Kapten Trumm]

Kui meie 600 miljonine kaitse-eelarve laotada laiali pensionite tõstmiseks (425 000 saajat), tõuseb keskmine pension tervelt 118 eurot kuus. Seda siis makse arvestamata, maksude arvestades vähem muidugi. Lumehelbekeste ja muude Y-generatsiooni tegelaste häda on enamasti selles, et nad oskavad vaid üldiselt iniseda, suutmata oma surematuid mõtteid isegi elementaartasemel kalkulaatoril kontrollida (600M aastas: 12 kuud : 425 000 pensionäri). Pensionid muidu tõusevad meil niisama kuskil 20-50 eurot aastas sõltuvalt majanduskasvust (seal on mingi indekseerimise süsteem).

Seega kokkuvõte on, et pensionäride olukorda kaitsekulude laialipuistamine küll ei anna. Lihtsalt eelarves on sotsiaalkulud nii tohutu summa, et see tühine 600 miljonit aastas seal dramaatiliselt midagi ei muuda (ükskõik kuhu seda määrida üritada).

[Kriku]

6 teemavälist postitust eemaldatud.

[Dr.Sci]

Kui meie 600 miljonine kaitse-eelarve laotada laiali pensionite tõstmiseks (425 000 saajat), tõuseb keskmine pension tervelt 118 eurot kuus. Seda siis makse arvestamata, maksude arvestades vähem muidugi. Lumehelbekeste ja muude Y-generatsiooni tegelaste häda on enamasti selles, et nad oskavad vaid üldiselt iniseda, suutmata oma surematuid mõtteid isegi elementaartasemel kalkulaatoril kontrollida (600M aastas: 12 kuud : 425 000 pensionäri). Pensionid muidu tõusevad meil niisama kuskil 20-50 eurot aastas sõltuvalt majanduskasvust (seal on mingi indekseerimise süsteem).

Seega kokkuvõte on, et pensionäride olukorda kaitsekulude laialipuistamine küll ei anna. Lihtsalt eelarves on sotsiaalkulud nii tohutu summa, et see tühine 600 miljonit aastas seal dramaatiliselt midagi ei muuda (ükskõik kuhu seda määrida üritada).

Samas kui pensione vähendada 118€ võrra keskmiselt, saaks kaitseeelarve 4% peale ja tõenäoliselt natuke rohkem mõtelda lennuväe ja raske soomustehnika peale.

[strateegiline sõdur]

Kui meie 600 miljonine kaitse-eelarve laotada laiali pensionite tõstmiseks (425 000 saajat), tõuseb keskmine pension tervelt 118 eurot kuus. Seda siis makse arvestamata, maksude arvestades vähem muidugi. Lumehelbekeste ja muude Y-generatsiooni tegelaste häda on enamasti selles, et nad oskavad vaid üldiselt iniseda, suutmata oma surematuid mõtteid isegi elementaartasemel kalkulaatoril kontrollida (600M aastas: 12 kuud : 425 000 pensionäri). Pensionid muidu tõusevad meil niisama kuskil 20-50 eurot aastas sõltuvalt majanduskasvust (seal on mingi indekseerimise süsteem).

Seega kokkuvõte on, et pensionäride olukorda kaitsekulude laialipuistamine küll ei anna. Lihtsalt eelarves on sotsiaalkulud nii tohutu summa, et see tühine 600 miljonit aastas seal dramaatiliselt midagi ei muuda (ükskõik kuhu seda määrida üritada).

Samas kui pensione vähendada 118€ võrra keskmiselt, saaks kaitseeelarve 4% peale ja tõenäoliselt natuke rohkem mõtelda lennuväe ja raske soomustehnika peale.

Kui siin juba teiste rahakotis sobramiseks läks, siis mul on veel parem ettepanek.

Endised sõjaväelased võiks näidata hea eeskuju ja loobuda kaitseväe eripensionist ning edaspidi hakata saama keskmist rahvapensionit. Eriti eesrindlikud võiksid veel leppida keskmisest rahvapensionist 118 euro võrra väiksema pensioniga. Saaksime ~10 miljonit kohe kaitsekuludesse juurde. Kõiki loobujaid autasustame teenelise riigikaitse medaliga, sooja käepigistusega ning korra aastas peame nende südamliku kõne.

Kahjuks vist siin foorumis niivõrd isamaalisi inimesi ei ole, kes ülaloleva ettepanekuga nõustuksid. Seega jääb üle minna nädalavahetusel emale küll ja proovida teda veenda loobuma 118 eurost senisest pensionist. Minge teie ka. Esmaspäeval hindame tulemusi, et kes ja mis tulemuse sai ning mitu eurot pensionilangetust välja rääkis.
2019. aasta II poolaasta seisuga oli kaitseväelase pensione saavaid isikuid 971 ning keskmine pension oli 877 eurot. Kokku moodustavad kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstavate pensionite kogukulu 2020.aastal 14 mln. Sellest 11,5 mln on arves kaitsekuluna ja 2,5 mln Sotsiaalministeeriumi kuludes.
Keskmine pension (ehk 44 aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2020. aastal 45 eurot ehk 483 eurolt 528 euroni (9,3 protsenti).

Kui nüüd võtta selline hüpoteetiline eeldus, et pensioni langetus toimuks või õigem oleks öelda pidurduks pensionite tõstmine, läheks see esmalt mitte kaitsekuludesse vaid olemasoleva sotsiaalsüsteemi kulude ja tulude tasakaalustamiseks. 2020. aastal ületavad riikliku pensionikindlustuse kulud 114 mln euro võrra sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid. Jälgin huviga, et kuhu kogumispensionisüsteemi ümberkorraldamisest tulenevad „tulud“ liiguvad. Kes saab põhipoti endale? See, kes põhipoti endale saab, annab ehk aimu sellest, mis oli nende meistrite mõtetes, kes selliseid plaane taovad. Selle peale võin kihla vedada, et see ei olnud kaitsekulud.

[tommy]

IMHO on asjalikum lahendus siiski konkreetne maks.....ehk riigikaitsemaks. (või misiganes nimega)
Mingi kindlaks määratud ajaga, no näiteks viieks aastaks.
Protsent või pool tuludelt igaühelt.
See oleks siis lisaks tavapärasele 2 protsendile.
Ja kasutus-konkreetsete võimelünkade likvideerimiseks(hankimiseks/täiendamiseks) ja ehk ka juba olemasolevate võimete uuendamiseks.
Kindla arvestusega et võimete hilisem igapäevane ülalpidamine oleks saavutatav selle 2 protsendiga...

Kui hakata lihtsalt tulumaksu tõstma(või misiganes) siis jookseb kohe sööjaid leemekulbi juurde niikui murdu..

upt.
Ah, ettepanek on juba olnud....

Parem siis kohe üks kindel sihtotstarbeline maks - riigikaitsemaks. ja kogu korjatav summa läheb LISAKS, (mitte ei hakata sellest seda 2% tagama, mida kohe kindlasti teha üritataks)
+ Muidu läheb teatud seltskonnal jälle kisa lahti, et kuradid tahavad veel astmelisemat TM teha.

[Kapten Trumm]

Eraldiseisev riigikaitsemaks ei ole kuigi terav idee.
Arvestades üldist negatiivset häälestust igasugu maksutõusude teemal on see parim viis asja avalikkuses põhja laskmiseks.
Teiseks eesliite "riigikaitse" kasutamine ei tähenda mingit garantiid, et seda raha mujale ei määrita laiali.
Praktiline näite on mootorikütuse aktsiis, mille kehtestamisel omal ajal rääkisid kõik teede remondist, täna läheb mootorikütuseaktsiisist teede remonti reaalselt üks murdosa.

[nimetu]

Teiseks eesliite "riigikaitse" kasutamine ei tähenda mingit garantiid, et seda raha mujale ei määrita laiali.

Selle osaga nõustun kõige rohkem. Selliste maksudega kipub meile minema nagu tavaliselt... Mingi aja pärast loetakse riigikaitse alla ka politsei varustus, idapiir ja ongi jälle üks analooge mitte omav JOKK lahendus.

[Dr.Sci]

IMHO on asjalikum lahendus siiski konkreetne maks.....ehk riigikaitsemaks. (või misiganes nimega)
Mingi kindlaks määratud ajaga, no näiteks viieks aastaks.
Protsent või pool tuludelt igaühelt.

Kui panna protsent füüsilise isiku tulumaksule otsa, saame lisa 70 miljonit... aga vaja oleks 8-9x rohkem.
Maksulaekumistest: https://www.stat.ee/53709 Sealt saate ka exceli formaadis alla laadida.

[tommy]

Kui panna protsent füüsilise isiku tulumaksule otsa, saame lisa 70 miljonit... aga vaja oleks 8-9x rohkem.
Maksulaekumistest: https://www.stat.ee/53709 Sealt saate ka exceli formaadis alla laadida.

Täiendavad sajad miljonid oleks ikkagi täiendavad sajad miljonid.
Kui elada sisuliselt vaakumis ja ja võtta aluseks lähenemine, et "mulle olgu olla rohkem ja rohkem(ise ka ei tea täpselt, kui palju)"....siis ongi tulemuseks null.
Iga eluvaldkond võib tulla lagedale jutuga sellest, kui palju neil tegelikult "vaja oleks" ja mida selle saavutamiseks ette võtta.
Üks võimalik maksutõus on just töös..
https://leht.postimees.ee/6845140/sotsi ... ue-maksuga

Selliste maksudega kipub meile minema nagu tavaliselt... Mingi aja pärast loetakse riigikaitse alla ka politsei varustus, idapiir ja ongi jälle üks analooge mitte omav JOKK lahendus.

Võimalik.
Võimalik enamike lahendustega.
On vastava ametkonna asi oma võimaluste eest seista.

[Kapten Trumm]

Kui panna protsent füüsilise isiku tulumaksule otsa, saame lisa 70 miljonit... aga vaja oleks 8-9x rohkem.
Maksulaekumistest: https://www.stat.ee/53709 Sealt saate ka exceli formaadis alla laadida.

Küsimus on ehk rohkem maksude mitte langetamises, kui ilma langetamata on juba näha, et ei vea hästi välja.
Sest seda tulumaksu langetamist protsent haaval tehti hulk aastaid, algas ju 26% pealt asi.
Samal ajal käib paralleelne hiiliv maksutõus, vaikselt varga kombel kaovad ära tulumaksuleevendused laste arvult, tekib kaudne maksustamine läbi riigiettevõtete dividendide jne.

[Kriku]

Lisaks, seda, et tuleks teha järjekordne erimaks või kohustuslik kindlustus, mõeldakse mujalgi: https://leht.postimees.ee/6845140/sotsi ... ue-maksuga

[strateegiline sõdur]

Mõned saavad, mõned ei saa.
Sotsiaalminister Tanel Kiik viib sel nädal valitsusse arutamiseks plaani kehtestada 2% hoolduskindlustusmaks. Poole sellest tasuks töötaja ja teise poole tööandja. Maks tooks umbes 150 miljonit eurot. Sõltumata sellest mida uuest maksust arvata, kas meeldib või mitte või kas see üldse tuleb, peab minister Kiike tunnustada oma valdkonna eest seismisel ja ettevõtlikkuses lisaraha saada ning pealehakkamises tuua teema avalikkuse ette.

Vaatame kuidas on asjad kaitsevaldkonnas.
Kaitseminister sõnas kevadel, et „on praegu selge, et kaitsekulutusi püsivalt suurendamata me uusi võimeid arendada ei suuda.“ Järelikult on raha juurde vaja. Kuid kuidas kaitsekulusid suurendada, seda kaitseminister väljapakkunud ei ole. Riigikokku valitud endised sõjaväelased oma viimasel ajal ilmunud artiklites (Leo Kunnas EPLis, Johannes Kert ERRis) ei ole samuti soovinud väljapakkuda lahendusi. On vaid konstateering, et raha on puudu. Nii tulebki tõdeda, et sotsiaalala „pehmod“ on märksa kõvemad tegijad, kui karmide nägudega ja poriste saapataldadega militaristid.
Seniks kuni kaitsevaldkond pole konkreetsete algatusega välja tulnud pole millegi üle laiemalt arutada.