Eks ta edaspidi läheb muidugi tööle. Ja kust see raha näpistatakse meil? Juhin tähelepanu sellele, et suur osa umbkeelsetest käib tööl ja saab normaalset palka, paljud on ka ettevõtjad ning saavad suurepäraselt eluga hakkama, milleks neile seda eesti keelt vaja?Palju odavam tuleks see tütarlaps aastaks ajaks kuhugi Lõuna-Eestisse eesti kooli saata (eeldusel, et eesti keele oskus päris number null ei ole). Keelekeskkonnas õpib kõige kiiremini ja elamispinna üürimine ei tohiks kuskil Põlvas või Antslas ka just ülemõistuse kallis olla. Mina võtsin täna täpselt 10 aastat tagasi kätte ja sõitsin üksinda Austraaliasse. Eks ma oskasin inglise keelt ennegi, aga enam-vähem korralikult rääkima õppisin seal veedetud kahe aasta jooksul. Tõsi, austraalia aktsendiga, mille tõttu hiljem UK-s elades omajagu nalja saisadist kirjutas:See ei toimiks vist. Palju lapsed üldse telekat vaatavad? Pigem istuvad telefonidega netis. Ja sellistes peredes, kus ollakse harjunud vaatama idanaabri kanaleid, ei hakata selle saate pärast ilmselt ETV peale panema. Kui nad üldse teada saavad, et selline saade olemas on.. Kanaleid on praegu tunduvalt rohkem ka, kui 80. aastatel. Ja mis see teema oleks, mis paljusid lapsi/teismelisi korraga köidaks ning teleka ette naelutaks? Mingid selgeltnägijate asjad äkki?
Nägin internetis töökuulutust, kus otsiti teismelisele vene tütarlapsele Tallinnas eesti keele eraõpetajat intensiivseks keeleõppeks. Palka pakuti 20 eurot tunnist. Vähemalt mõned vanemad on ikka väga huvitatud, et laps kohaliku keele selgeks saaks.
.
.Just eile helistati samamoodi minu emale, Leedu numbrilt ja vene keeles. Kahjuks hakkas ema ka vene keeles vastama (tal on üsna lai endiste patsientide suhtlusring, kellest suur osa on venekeelsed), kuid sai üsna varsti aru, kellega tegemist ning lõpetas kõne. Kohe järgnes uus kõne uuelt numbrilt, mille ema ikka veel viisakalt ja vabandades lõpetas. Seejärel kolmas kõne kolmandalt numbrilt, mille ema juba järsult katkestas. Seejärel neljas kõne neljandalt numbrilt, kus kohe alguses käratati: "Kuidas te JULGETE kõne katkestada!?" Ausalt, selline nahhaalsus lööb lausa pahviks.Kriku kirjutas:Telefonitiblade jutu jätkuks: välja on petetud juba üle 3 M. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... d=88357673
Uskuge mind, sellised juhtumid näitavad väga hästi mingite ühiskonnagruppide isoleeritust.
Huvitav, mis juhtuks, kui peale sellist kõnet helistada vastavatele organitele ja teatada, et sellelt numbrilt tehti sulle just praegu pommiähvardus? Et kõne toimus, seda on ülilihtsalt võimalik tõestada. Kõne sisu samas ilmselt mitte. Lihtsalt selline väike hilissüdaöine uitmõte, ei ürita provotseerida kedagi reaalselt taolisele teole.Troll kirjutas:Seejärel neljas kõne neljandalt numbrilt, kus kohe alguses käratati: "Kuidas te JULGETE kõne katkestada!?" Ausalt, selline nahhaalsus lööb lausa pahviks.
No paljud helistajad (ja pähemäärijad) salvestavad ise kõnesid, et vajadusel tõestada, et sa tõesti andsid mingi suulise lubaduse...Manurhin kirjutas:...Huvitav, mis juhtuks, kui peale sellist kõnet helistada vastavatele organitele ja teatada, et sellelt numbrilt tehti sulle just praegu pommiähvardus? Et kõne toimus, seda on ülilihtsalt võimalik tõestada. Kõne sisu samas ilmselt mitte. Lihtsalt selline väike hilissüdaöine uitmõte, ei ürita provotseerida kedagi reaalselt taolisele teole.
Ivan Lavrentjev: poliitikud, süüdistage kõiges venelasi! Nii on ka meil, millest jälle rääkida
Kui Delfi või Postimees.ee päised olid minister Mart Järviku lahkumise skandaali teemalisi uudiseid täis, siis mõlema portaali venekeelses versioonis valitses vaikus.
IVAN LAVRENTJEV
kommunikatsiooniekspert
Sellal, kui meediast või Facebook'i arvukatest arutelulõimetest võib järeldada, et elame aina rohkem polariseeruvas ühiskonnas, on kohaliku venekeelse meedia maalitud pilt kordades rahulikum. Tegemist pole sugugi Järviku juhtumi eripäraga, vaid pikemalt valitsenud trendiga: venekeelne meedia kajastab Eesti sisepoliitikat vähe. Põhjusteks tagasihoidlikum aja- ja inimressurss, piiratud ekspertiis, aga eelkõige lugejapoolne huvipuudus.
Vene küsimus on poliitikast ära kadunud
Hoolimata mõnede tublite mitme erakonna poliitikute pingutustest, juba aastaid saab Keskerakond ligi 85% venekeelse valija toetusest. Pärast kevadisi parlamendivalimisi sõnasid paljud analüütikud, et küll jäid venelastest valijad koju. Ajapikku näitavad erakondade reitingud, et Keskerakonna seis oma tuumikvalijate seas pole siiski nii lootusetu. Võime aimata, et toetusnumbrite taga on ikkagi Mihhail Kõlvarti juhitud Tallinna linnavalitsuse edusammud või vähemasti õieti jäetud mulje taoliste olemasolust.
Suuri edusamme kodakondsuspoliitika leevendamises või Ida-Viru struktuursete tööturu- ja majandusväljakutsete lahendamises Jüri Ratase valitsus pole samuti pakkunud. Hoopis vastupidi - Ratase valitsuse liige Tõnis Lukas aina peatab Lasnamäge ja lubab "jõulisemat rusikat" Keeleameti näol. On ju selge, kelle näkku see rusikas suunatud on.
EKRE tõmbas tuure maha
Jüri Ratase kevadised katsed ka vene taustaga inimesi Stenbocki majja meelitada luhtusid: keegi venekeelsele valijale meelepärastest poliitikutest ei soovinud EKREga ühise laua taha minna. Mitmed ei läinud isegi Riigikokku ning jäid Tallinna juhtima. See aitab Toompea tegevusest ja retoorikast distantseeruda ning piinlikke olukordi vältida. Näiteks Riigikokku läinud endine Lasnamäe vanem Maria Jufereva-Skuratovski pidi aga positiivsete sõnadega kirjeldama koalitsioonikaaslast Urmas Reitelmanni, kelle ksenofoobsed sõnavõtud on venelastel hästi meeles. Tõsi, pärast koalitsiooni tulekut EKRE terav retoorika venekeelsete suunal on maha vaibunud.
Mõnedest kanalitest käib aeg-ajalt läbi keskerakondlaste uhke raporteerimine venekeelse koolihariduse päästmisest. Kuid isegi piiratud poliitika teadmistega Keskerakonna venelasest valija varem või hiljem saab aru, et mitu aastat opositsioonis olev Reformierakond ei saa venekeelsele haridusele eksistentsiaalset ohtu kujutada. Haridusministri portfell on teadagi Keskerakonna käes, kuid ühtegi märgatavat sammu venekeelse hariduse "päästmiseks" pole Mailis Reps seni astunud. Väljamõeldud ohuga võitlemine ja valijale meelepäraste tegevuste mitte-tegemine ei ole jätkusuutlik ka hariduse seisukohalt: stagneeruv venekeelne kool vajab poliitiliselt julgemaid otsuseid.
Vaikus on ka Tallinnas
Tallinna linnapea ja teised linna juhtpoliitikud on suuresti muutunud tehnokraatlikuks ja üritavad valijale meeltmööda olla rahvuseüleste heakorratööde ja taristu loomisega. Isegi suvine Mihhail Kõlvarti võitlus Hollywoodi filmivõtetega Laagna teel teenis ju mitte üksnes lasnamäelaste, vaid ka naabervaldade elanike huve, kes mööda linna tuiksooni Kesklinna poole liikuvad.
Narva Keskerakonna haru seis on niru ja pole selge, kas, peaministrierakonnal õnnestub kohalike volikogude valimistel piirilinnas head tulemust teha. Raimond Kaljulaid liitus sotsidega ning Yana Toomi häält kostab Brüsselist harva. Ühtlasi mitme linnaosa mehitamine uute ja seni väga tagasihoidlike eestvedajatega ei pruugi viia heade tulemusteni.
Venelastele varasemast väiksema tähelepanu osutamine võib Keskerakonda viia valusa libestumiseni (umbes nagu paljud meist kogesid detsembri alguses pealinna tänavatel kõndida üritades) järgmistel valimistel Tallinnas. Tallinna TV kinnipanemine lisaks osavale oponentide nina alt argumendi röövimisele võimaldab keskenduda eelkõige venekeelse propagandamasina sättimisele, et sellega oma tuumikvalijat sihtida. Kuid selleks, et valija taaskord koju ei jääks, oleks tarvis konflikti.
Konflikt on ju meil täitsa olemas, ütleks siinkohal lugeja. Hoolimata valitud poolest võime rindejoont visandada küll: edasi vs tagasi, liberaalne vs konservatiivne, rohkem vs vähem avatust. Ühesõnaga, "kaks Eestit," "võitjad ja kaotajad" jms. Selge, et ülisuur osa venekeelsetest asetub sellises dihhotoomias kaotajate poolele, kuid nende häält pole kuulda.
Ratas näib arvavat, et saab ilma vene häälteta hakkama
Esmakordselt Eesti lähiajaloos kohalikud venelased ei ole osaks sisepoliitika põhikonfliktist. Me ei vaidle hariduse, keeleõppe, kodakondsuse, venekeelse meedia rahastamise, Narva lojaalsuse vmt üle. Isegi kultuuriminister Lukase ponnistusi eesti keele väidetaval kaitsmisel naeruvääristavad eelkõige eestlastest vasakpoolsed, mitte venelased. Vene küsimust on unarusse jätnud kõik erakonnad - Reform saab IKE koalitsioonile vastandada ka ilma selleta, EKREl on teisigi vaenlasi igal pool, Isamaa lammutab pensionisüsteemi ja SDEst pole keegi niikuinii ammu midagi kuulnud. Kõik eespool mainitud saavadki ilma selleta hakkama.
Ainus, kellele see peaks peavalu valmistama, on Keskerakond: see on justkui uskuma jäänud, et partei põhiliseks valijaskonnaks polegi venelased. Valimiste tulemused tõestavad, et nii see siiski pole: tegemist on eelkõige venelaste nördimust koondava erakonnaga eesti lisaplokiga, mitte vastupidi. Suure osa ühiskonnast tähelepanust ja aktiivsest arutelust eemale jäämine viib ainult endassetõmbumiseni ja midagi head ei too.
Lõpetan positiivselt ja pakun välja lahenduse. Head Eesti poliitikud! Palun, rääkigem taaskord venelastest. Süüdistame neid ebalojaalsuses ja nirus keeleoskuses, teeme juurde venekeelset propagandat avaliku raha eest, paneme kinni ja külvame rahaga üle venekeelsed koolid, tõlgendame ajalugu ja maailmas toimuvat erinevalt, karmistame ja leevendame passide jagamist jne. Sel juhul on meil taas vana hea Eesti sisepoliitika, kus põhikonflikt johtub rahvus- ja keeleküsimusest. Siis on kõigil lihtsam ja selgem, mida teha ja kuidas olla, ning kindlasti on viha ja vastandumist Eesti ühiskonnas kordades vähem. Venelaste pärast ärge muretsege, nemad on sellega ammu harjunud. Ja venekeelsel meedial on taas teemasid, millest kirjutada.
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 30 külalist
