NATO ülekaal õhus?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mis õhuülekaalust me räägime, kui lennukid alles hakkavad Taanist tulema, kui Trummi kaevikust IFVd üle rullivad..

..hea küsimus muideks
Sest kordades asisem, kut miskite kõrbetormi näidete loopimine siin teemas

Minu varasemad (lolllihtsad) küsed VF lahingulennuväe ootamatust vanarauda "kadumisest" ning VF võimsa liikuva õhukaitserelvastuse "mittearvestamisest" on ka kudagi teenimatult vastuseta jäänd

Et kust see ootamatu NATO "üüberülekaal õhus" siin Baltikumi õhuruumis siis niijärsku tekkis - pühast vaimust vä

[Kapten Trumm]

Õhuülekaalu juures paluks mitte arvestamata jätta neid lennuvälju, mis paari lennuminuti kaugusel Eesti idapiirist on. Krasnogvardeiskoje, Gdov, Pihkva, Ostrov. Neist teine ei tegutse, aga ülejäänud tegusevad. Mis tähendab seda, et kui idanaaber sinna kolm lennuväepolku lähetab (need kraabib kokku küll), siis Ämarist (mis on eskadrilli lennuväli praegu) ja Taanist-Saksast on vist veits keerukas seda õhuülemvõimu kehtestada. Lennukid peaksid olema näiteks Lõuna-Soomes. Või siis Ämaris.

"Must hobune" ses arvutuses on vene ÕT süsteemide arv idapiiril. Kindlasti ei ole neid seal mõned. Selle kohta naljalt avalikest allikatest ei leia.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Veel minu viis kopikat siia teemasse:
-- miski lamendi algades siin meie Baltikumi õhuruumis istuksid nii Rootsi GRIPENid kui Soome HORNETid mitte püüdlikult, vaid ÜLIpüüdlikult omaenda riigipiiride õhuruumis - või ei julgeks isegi treeninglennata..
-- sest ei ole ju jumala eest mingit plaan beed..
-- seega miinus poolteistsada ühikut kohapealseid hävitajaid niigiolematust "õhuülekaalust"..

Et see rotsade soovmõtlev dokument eiteakelle olematust õhuülekaalust tundub järjest jaburam

[Poti soldat]

Toon sellise näite reaalsest sõjast - Jugoslaavia pommitamine 1999, mis kestis 18 päeva, kus osales suur NATO õhuarsenal omas ilus (üle 1000 lennuki).
Selle kahtlemata jõhkra pommitamisega+ tiibrakettidega hävitati ca 300 ühikut soomustehnikat, tapeti umbes tuhatkond serbia sõjaväelast, üle 400 suurtüki ja üle 100 lennuki (neist üle 90 maapinnal, seal oli muidu ka suur arv peibutisi). Serblaste õhutõrje suutis hävitada mõned lennumasinad.

See 1000 lennukit seal tegi aga mitte 350, vaid vähemalt 10 000 lahingulendu (ilmselt rohkemgi). Oleks vist võrdluse huvides ka hea teada vastase suurust - serblaste elavjõud oli ca 100 tuhat meest, 2000 ühikut soomustehnikat, 1400 suurtükki. Ühesõnaga, "hävitatud" võis nimetada vaid serbia suurtükiväe kohta (enamasti veetavad suurtükid paigalseisvatel positsioonidel).

Kui lugeda need kaotused siis kokku, siis lisaks erandlikule suurtükiväe hävitamisele (enamuse moodustasid ilmselt piiramisel kasutatud relvad ümber linnade) olid serblaste maaväe kaotused ekvivalentsed ca 2 pataljoniga. Ja seda 18 päeva, mitte 24 tunni ja mitte 70, vaid tuhande lennukiga. Kasutusel olid toona valdavalt samad tüübid, mis oleksid ka täna - F-16, F-15, F-15E, Tornado, A-10 jne.

Ei tasu unustada et Kosovos oli serblaste eeliseks maismaarinde puudumine, kui mingid Albaania geriljasalgad välja arvata. Kui sul tanki sihtotstarbeliselt kasutada pole vaja siis on väga lihtne see metsas kamovõrgu alla parkida, ning aega veeta vaadates kuidas vastane põllu peal olevaid decoysid pommitab. Aktiivse maismaasõja keskel tehnikat sedasi poole lahingutegevuse pealt peita oleks märksa keerulisem.

[Kriku]

Lennukid peaksid olema näiteks Lõuna-Soomes. Või siis Ämaris.

Sellega nõus.

[toomas tyrk]

Õhuülekaalu ei kehtesta lennuväljad ja seal paiknevad lennukid. Õhuülekaal kehtestatakse õhus. Selleks on vaja olukorrateadlikust ning seejärel vahendeid oma ülemvõimu kehtestamiseks.

Venemaal praktiliselt puuduvad eelhoiatuse lennuvahendid. Need üksikud lennukid, mis neil on, on eksootika. Mitte reaalselt kasutatav jõud. Maal paiknevad radarid on aga esiteks piiratud vaateväljaga, teiseks kiirele hukule määratud.

NATOl on seevastu kõik need olukorrateadlikuse vahendid olemas. Ja ma ei räägi praegu Baltimaades olevatest maapealsetest radaritest. Ikka neist mis on "off the ground". Samuti on olemas ka kõik need vahendid, mis võimaldavad selle eelhoiatusest saadud teabe alusel tegutseda. Isegi ilma vene õhukaitserajooni sisenemata (seni kuni see vajalikuks ei osutu).

Lennuvahendite bilanssi olen ma siin kusagil juba postitanud. No ei olnud kohe üldse Venemaa kasuks.

[London Bridge]

Need kõige lähedasemad lennuväljad saavad ju liitlaste poolse töötlemise osaks, täpselt nagu Ämari meil. Kui kaugel võivad olla vene lennuväljad, mis jäävad töötlemisest puutumata ning mida on võimalik sama segamatult kasutada kui liitlastel Taani omasid?

[tommy]

Lennukid peaksid olema näiteks Lõuna-Soomes. Või siis Ämaris.

Sellega nõus.

Eesti territooriumil saavad lennuüksused vajadusel paikneda Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Ämaris, Tallinnas...Tegelikkuses oleks vast veel kohti . Isegi kui piirduda vaid kitsamalt kesk ja läänepoolsema osaga. Lätist tuleks oma nimekiri. Soomet mina selles kontekstis ei arvestaks. Rootsit küll.

[toomas tyrk]

Eesti territooriumil saavad lennuüksused vajadusel paikneda Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Ämaris, Tallinnas...Tegelikkuses oleks vast veel kohti . Isegi kui piirduda vaid kitsamalt kesk ja läänepoolsema osaga. Lätist tuleks oma nimekiri. Soomet mina selles kontekstis ei arvestaks. Rootsit küll.

Pärnus veel mitte. Ehk helikopterid ainult.

Pärnu lennujaama arengut ning laialdasemat kasutust on piiranud raja halb seisukord, mistõttu
võeti 2013. aastal Lennuameti poolt vastu ettekirjutus, mis keelab kuuest tonnist raskematel lennukitel
Pärnusse maanduda. Hetkel on kasutuses ligi 800 meetri pikkune ja 30 meetri laiune korda
tehtud rajalõik, mis teenindab regulaarlende Kihnu ja Ruhnu saartele, samuti on lennujaam avatud
era-, kiirabi- ja päästeõppelendudele.

Peale seda palju vastuväiteid leidnud renoveerimist aga ka Pärnu...

[Walter2]

Eesti territooriumil saavad lennuüksused vajadusel paikneda Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Ämaris, Tallinnas...

No ilmselgelt poleks Kuressaare või Kärdla kohad kus NATO õhuülemvõimu kehtestavad
tiivulised saaksid opereerida. Nõus et seal on lennuväljad aga siiski. Kohad kus vajadusel rattad maha saada vs. lennuväebaasid mis sisaldavad kogu maapealse taristu mis on vajalik lennuüksuse toimimiseks ventilaatori stsenaariumi korral on natuke erinevad asjad (Piibe maantee jäi veel mainimata?). Ei tahaks uskuda et püsivate tugikohtadena hakatakse kasutama lennuvälju mille kaitse on küsitav.

[sang]

Tuletaksin meelde natuke kõrgemat vaadet kui õhuväe operatiivtegevuse matemaatika.

Kui mingis hüpoteetilises olukorras läheb Eesti kohal reaalseks õhusõjaks, siis on pmst 2 varianti: kas NATO ja ka EL on all in või all out. Esimesel juhul on siin regioonis (mitte ainult ja isoleeritult Eestis ) kogu liitlaste lendav pauer koos kõige kaasnevaga, eelkõige aga koos liitlaste poliitilise tahtega siin olla. Kui on teine variant, koosneb meie osa õhulahingust 4xR44 + 2xL39 + 1xAN2. Poliitiliselt ei saa tekkida olukorda, kus NATO ja EL on "ainult natuke" sees EE-VF täiemahulises sõjalises konfliktis.

VF maaväe soomuskolonnid liiguvad vaenulikule alale sisse ainult siis, kui VFil on vähemalt õhuülekaal. Kui NATO eksisteerib ning Eesti on NATO liige, siis saab VF maaväe soomuskolonn siseneda Eestisse ainult koos VF-NATO õhusõja võitmise või NATO poliitilise lagunemise järel.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

VF maaväe soomuskolonnid liiguvad vaenulikule alale sisse ainult siis, kui VFil on vähemalt õhuülekaal. Kui NATO eksisteerib ning Eesti on NATO liige, siis saab VF maaväe soomuskolonn siseneda Eestisse ainult koos VF-NATO õhusõja võitmise või NATO poliitilise lagunemise järel.

..sounds nice aga reaalses elus ei pruugi selline kabinetiteoreetika üldse pädeda // ilmselt ei päde ka

-- VF maaväe pataljonigrupid "liiguvad vaenulikule alale sisse" // hõivavad territooriume ilma õhuülekaalu üle teoretiseerimata (näit nagu Georgias) - lihtsalt kasutades korduvalt läbitreenitud üllatuse efekti..
-- seks ajaks, kui NATO oma küsitavat "õhuülekaalu" realiseerima hakkab, on vaindlane juba kusagil Tallinna all (millega on muutunud ka algne sõjalispoliitiline olukord) ning algab poliitiline lehmakauplemine uues olukorras - kus trumbid on VF käes..
-- baltimaade territrooriume okupeerivad VF maaväeüksused peidavad // majutavad end linnadesse tsiviilelanikkonna varju - selmet kuskil võpsis oodata, millas keegi neid pommitama tuleb..
-- paraleelselt topitakse hõivatud territoorium tuuga täis mitmekorruselist õhukaitset..
-- kuna Soome-Rootsi deklareerivad püüdlikult "neutraliteeti", siis lähimad baasid, kust NATO lahingulennukid saaks opereerida, on Poolas - vene lahingulennuvägi lähtub aga, tuletan meelde, baltimaade piiriäärsetest baasidest ja/või vahetult piirile rajatud välilennuväljadelt (elik siis otse sõjateatrilt)..


Aga kuskil on veel miskid 200a mittesõdinud rootsi "taibud", kes kirjutavad meile traktaate sellest, kuda NATO müstiline "õhuülekaal" plõksib siin Baltikumi ruumis VF pataljone puruks nagu orav pähklaid

[Lemet]

Kogu see "all in" jutt...kaua võttis läänel aega, et ette valmistada õhusõda Jugoslaavia kohal? Ja see oli veel siis, kui külma sõja aegne ettevalmistus ja tehniline võimekus alles olid. Või kaua koguti kokku reserve Kuveidi vabastamiseks. Kena on ju unistada küll, aga NATO tegelik võimekus ses osas taandub suuresti vaid USA võimekuseks ookeani tagant paari kuu pärast kohale jõuda.

[Kriku]

Kumbki polnud NATO liige, mistõttu poliitiline protsess pidigi aeglasem olema. See, kas NATO-s reaalselt poliitiline protsess kujuneks palju kiiremaks, on kahtlemata huvitav küsimus, kuid seda peaks arutama 5. artikli teemas.

[Lemet]

Kumbki polnud NATO liige, mistõttu poliitiline protsess pidigi aeglasem olema. See, kas NATO-s reaalselt poliitiline protsess kujuneks palju kiiremaks, on kahtlemata huvitav küsimus, kuid seda peaks arutama 5. artikli teemas.

Mis jama...et kui olnuks NATO liige, siis ilmunuks imeväel võimekus, lennukid, varud etc, etc? Tõsiselt??? Või tulnuks täpselt samal kombel protsessi kuid ette valmistada?