www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 12 Aug, 2020 21:16

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 505 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 30, 31, 32, 33, 34
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 30 Nov, 2019 21:30 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19945
Asukoht: Viljandimaa
Vist samas uudises oli midagi juttu kahtlusalusest kui kaukaaslasest... Eesti võrguajakirjanduse tavapärast taset arvestades on see ka väga kahtlane :(

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 01 Dets, 2019 12:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2186
Kriku kirjutas:
Vist samas uudises oli midagi juttu kahtlusalusest kui kaukaaslasest... Eesti võrguajakirjanduse tavapärast taset arvestades on see ka väga kahtlane :(
Nojah, ega ajakirjanikud ei tea, et inglise keelses kultuuriruumis on "caucasian" sünonüüm europiidsele ja USA-s sellisena kasutatav ametlik termin.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 11:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17763
Veidi lohutust- pole need ajakirjanikusaksad ka mujal väga asjatundlikud. Näide Tu-22M3 katastroofist pajatavast meediast.

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 11:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Lemet kirjutas:
Veidi lohutust- pole need ajakirjanikusaksad ka mujal väga asjatundlikud. Näide Tu-22M3 katastroofist pajatavast meediast.

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю

No vähemalt nendes kolmes lauses küll midagi valet ei näe...

Juhtumit ennast ma küll ei tunne.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 12:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17763
Irw...

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю


Näiteks "salong" lennukil Tu-22M3... :mrgreen:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 17:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Lemet kirjutas:
Irw...

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю


Näiteks "salong" lennukil Tu-22M3... :mrgreen:

Ma arvan, et Sinu postitus on lihtsalt vales rubriigis. Siin on tõlkevead; aga Sul on ilmselt lihtsalt valedega artikkel.

- "katkine mootor" on ju täitsa adekvaatne väljend;
- "salong" - mingi(d) meeskonnaruum(id) pommitajal ju on? Ma veelkord rõhutan, et ma ei tunne seda juhtumit ega lennukit, kuid keeleliselt tunduvad need laused normaalsed:
- "õnnelik maandumine" pole ju keeleliselt valesti? Sisuliselt võib muidugi olla (vt p 2), aga see on ju hoopis teine teema?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 19:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17763
Ma kvalifitseeriks selle rohkem lustiliste keelevääratuste alla. Ja väljendid, mida tarvitatakse, on ilmselgelt ajakirjandustibinate sulest, kelle ainus kokkupuude lennundusega on lennud Hurgadasse. Lihtsalt militaarlennunduses pädev ajakirjanik selliseid väljendeid ei kasuta. Kui seda salongiversiooni maakeeles lahata, siis väljend, et "...katki tehtud mootoriga treeninglennuki L-39 salongis viibis üks inimene..." oleks vast samuti põhjus hambaterituseks.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2020 17:44 
Eemal
Uudistaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr, 2019 11:52
Postitusi: 2
Tänane Postimees:

"Eesti kaitseväe Iraagi kontingendi vanem kolonel Tõnu Miil <...>"

RusPostimees tõlkis vene keelde - "Cтарший полковник иракского контингента сил обороны Эстонии Тыну Мийль"...

Kas meil tekkis uus auaste või see on hoopis ametinimetus?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2020 13:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 579
Asukoht: Tallinn-Tartu
Lugedes viimaste aastate „Sõduri“ artikleid kipub mulle tunduma, et ajakiri avaldab härrade ohvitseride õõpetöö käigus kirjutatud esseesid ja referaate. Esimese asjana torkab silma VÄGA PÜÜDLIK KANTSELIIT. Teiseks napp respekt sõjandusterminoloogia vastu, mis töötati eesti kaitseväes välja enne Teist maailmasõda ning leidis laialdast kasutamist ka nõukogude aegses kirjasõnas. Vähene eestikeelne lugemus on seega ilmne. Kolmandaks bukvalistlikud toortõlked inglise keelest ja üldse kõikide võõrkeelte tõlkimine inglise keele vahendusel. Üsna oskamatult seejuures ja absoluutselt ilma igasuguse keeletajuta.

Sageli on raske aru saada, mida täpselt tahetakse ütelda. Lonkav süntaks ja eestikeelsete sõnade väärkasutus muudavad teksti arusaamatuks. Rääkimata ülimoodsast tõvest – oskamatu kokku-lahku kirjutamine! Tänapäeval tikutakse kõiki liitsõnu igaks juhuks kramplikult lahku kirjutama, mis võib-olla kirjutaja jaoks ootamatult muudab teksti mõtet.

Jah, kantseliit... üliametlik ja keeruliseks aetud uudiskeelenditest kubisev kirjaviis, milleta ühtegi ametkondlikku dokumenti vist enam keegi ettegi ei kujuta. Kodu- ja välismaistes kõrgkoolides targaks õppinud (vabandust – KOOLITATUD) härrad ja prouad ohvitserid pingutavad, et võimalikult keerulist ja ametlikumat kirjaviisi kasutada. Et need ei erineks ametkondlikest dokumentidest, käskkirjadest ja juhenditest. Peaaegu, nagu kirjapandud seadused...

Sedapuhku jäi silma alla 2019.a. „Sõduri” Nr 6. (110) artikkel „Ooberst Bruchmüller ja suurtükkide kaudtule areng Ukraina näitel“. Kes ei tea kuulsat oberstit, siis selgituseks niipalju, et tegemist oli saksa keiserliku armee suurtükiväelasega, kelle hüüdnimi oli Durchbruchmüller – eesti keeles „Läbimurdemüller”.

Artikli autor pole kahjuks kuulnud sõna „manööversõda“. Muidu ta ei kirjutaks meile, et „Vene suurtükivägi oli ettevalmistatud lühikese ja manöövripõhise sõja jaoks“. Tuleettevalmistuse asemel on „tule ettevalmistus“, s.t. tuld valmistatakse millekski ette, vastavalt eesti keele lauseehituse loogikale. Peale selle kasutatakse väljendit „võetakse kasutusele õpikogemusi“, selmet õppida kogemustest. Mida keerulisem, seda targem. „Ühendrelvaliigipõhine koordineerimine” – miks mitte nimetada seda väeliikidevaheliseks koordineerimiseks? Nojah, siit puudub muidugi sõna „joint”, ilma milleta me pole moodsad...

Eriti üllatavalt mõjub, et kaduvikku on kadumas taktikalise- ja strateegilise tasandi vahel „operatiivtasand”. Igatahes kasutab autor väljendit „operatsiooni tase”. Muide, sama „Sõduri“ ühes teises artiklis (USA maaväe uus doktriin) on täpselt sama viga – ikka seesama „operatsiooniline tasand” (hehe).

Jalaväe ja suurtükiväest koostöö tõhustamiseks jalaväeüksustesse saadetud „läviohvitseride“ asemel sobiks koordineerimise, väeliikidevahelise koostöö ja sidepidamise kontekstis hoopis paremini too traditsiooniline, vägisi unarusse surutud „sideohvitser“, kelle peaülesanne oli just tõhusa SIDE tagamine oma väeliigiga. Pean tunnistama, et minu arvates on „lävi“ suhteliselt tüüpiline ajupeer, kuna see sõna tähendab eesti keeles uksepakku. Väljend „lävimine” ei tule selles konekstis isegi meelde, kuna eesti keeles niimoodi lihtsalt ei räägita.

Uusi sõnu võib ju püüda kasutada, ent selleks tuleb keelt vallata keskmisest paremini, et mitte häbisse sattuda. Autori poolt kasutatud „turm” (assault) ei tähenda eesti keeles tormijooksu, rünnakut ega pealetung. See sõna tähendab hoopis hävingut või hukku. Naljakas? Vist mitte... Piinlik. Või siis suurtükitulega manööverdamist kirjeldades kirjutab autor „...pikkis pehmendamist...” Mida küll see võiks tähendada?

„Maa-maa mitmikraketiheite süsteemid” on muidugi tore uudiskeelend, ent jutt käib vanast heast veokile paigaldatud reaktiivmiinipildujast. Vanemas eesti keeles tehti kenasti vahet juhitavatel ja mittejuhitavatel rakettidel ning kaares lendavatel reaktiivmiinidel.

Ka saksa keelega on pisut raskusi. Eriti Esimese maailmasõja kontekstis. Võtan pisut selgitada:

Fussartillerie – oli jalasuurtükivägi, mitte kindlusesuurtükivägi, mida nimetati Festungsartillerie.

Infanteriebekämpfungs-artillerie – on sõnasõnalt jalaväetõrjesuurtükivägi. Loomulikult saab seda defineerida „lähitoetuseks”, kuna see oli valdavalt otsesihtimisega lähituli

Artilleriebekämpfungs-artillerie – on otsetõlkes patareitõrjesuurtükid. „Vastusuurtükiväe tuli“ – sellist sõna pole üheski eestikeelses raamatus või ajakirjas varem näinud. Seega uudislooming. Kuigi ei saa välistada, et Suurtükiväepataljoni ohvitserid omavahel nii räägivad. (ilmselt on neil ka „vastutanki suurtükid ja -tuli” jne). Varasemas eesti keeles on vastase suurtükipatareide tule mahasurumist nimetatud „patareitõrjetuli“.

Fernkämpf-artillerie – kaugelaskesuurtükivägi. Autoril „süvatoetustuli“, vanemas keeles „kaugtoetustuli”

Schwerste flachfeuerartillerie (autoril „spetsiaalsed purustusülesanded“) - sakslase3d nimetasid nii ülirasket kauglaskesuurtükiväge (kaartuli=flachfeuer).

Infanteriebegleit-batterien („saate suurtükid“) - sakslastel tähendas see jalaväe toetuspatareid ehk lähitoetus

Infanterie-geschützbatterien („mahasuruvad relvasüsteemid“) tegemist oli jalaväesuurtükkidega ehk jalaväeüksuste koosseisus ja vahetus käsutuses olevate torudega. Varasemas kirjanduses nimetatakse neid rügemendi- ehk polgusuurtükkideks.

Üks keeleteadlane ütles, et keeleoskus määrab mõtlemise. Kas „Sõduri” artiklite keel ongi see, mida õpetatakse Kaitseväe akadeemias? On tunda, et keel areneb pelgalt toorlaenude najal, mis võetakse kasutusele töö käigus ja mis seejärel pisitasa juurduvad. Olen seda varasemas töös üsna sageli täheldanud. Objektid, drillid, formatsioonid, operaatorid jne jne
Paneb mõtlema.

Peale selle arvan ma, et „Sõdur“ vajab hädasti keeletoimetajat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2020 14:43 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19945
Asukoht: Viljandimaa
just plain mean kirjutas:
Peale selle arvan ma, et „Sõdur“ vajab hädasti keeletoimetajat.
Sellega on ka kõik öeldud. Just terminoloogiat põhjalikult tundev toimetaja peaks kõik seesuguse korda ajama ning vajadusel ka autorit harima.

Keeletoimetaja on autori parim sõber ja ilma keeletoimetajata väljaanne on igal alal äbarik.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 505 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 30, 31, 32, 33, 34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt