Avaliku koha mõiste on sätestatud KorrakaitseseadusesKriku kirjutas:Teab keegi, mis seadusemuudatusest jutt?
Vastu võetud 23.02.2011
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2014
Enne selle seaduse vastuvõtmist viidatakse erinevatele kohtulahenditele, kus on avalik koht defineeritud järgmiselt:§ 54. Avalik koht
Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
Näiteks siin Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-1-1-7-07 punkt 7.1Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12833567
või
RKKKo 3-1-1-69-09 punkt 8
RKKKo 3-1-1-88-14 punkt 6.2
Alates Korrakaitseseaduse vastuvõtmisest viitavad kohtud oma otsustes juba sellele seadusele.Avaliku kohana on varasemas kohtupraktikas käsitletud kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud
Tori valla ajaleht, nr. 7, 1 juuli 2014
"01. juulist 2014 hakkas kehtima Korrakaitseseadus (KorS)"
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdfAvalik koht
Koht on avalik, kui ta on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks, olgu see siis maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Koht on avalik, kui omaniku selge tahe seda avalikuks kasutamiseks anda ei ole tuvastatav, kuid mis on faktiliselt avalikus kasutuses, nt tähiste ja tõketeta eraisikule kuuluv maatükk, mida avalikkus kasutab. Näiteks avalikeks kohtadeks on avalikud teed, kalmistud, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned, avatud metsaalad jm. Kui kortermaja trepikoja uks on avatud, siis on tegemist täiesti avaliku kohaga. Kui sama uks on suletud on tegemist mitteavaliku kohaga. Avalik koht on ajas muutuv, see sõltub kasutusotstarbe muutumisest. Avaliku koha põhiline kriteerium on see, et mitte häirida teisi inimesi. Teise isiku häirimiseks loetakse, häirimist sõnaga, žestiga, hirmutades või ähvardades.
Minister Andres Anvelti kiri omavalitsusjuhtidele korrakaitseseaduse asjus
11. Juuli 2014
https://www.just.ee/et/minister-andres- ... duse-asjusSealjuures tuleb silmas pidada, et KorS § 54 kohaselt on avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega kohad, kuhu isik pääseb nimelise loa, õigussuhtest või seisundist tuleneva asja kasutamise õiguse alusel ei ole korrakaitseseaduse järgi avalikeks kohtadeks.
https://www.ohtuleht.ee/678907/opetajat ... aristusestTänavu jaanuaris solvas ühes Järvamaa koolis õpilane tunni ajal õpetajat mitme vandesõnaga, keeldus kaasa töötamast ja eiras sellega koolis kehtestatud korda. Teisisõnu: õpilane solvas oma käitumisega pedagoogi inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärtegu kvalifitseeriti karistusseadustiku avaliku korra rikkumise paragrahvi järgi. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Veebruaris tegi Paide politseijaoskond väärteoasjas otsuse ja määras õpilasele karistuse: 15 trahviühikut ehk 60 eurot. Veebruari lõpus esitas õpilane kaebuse Pärnu maakohtu Paide kohtumajale. Talle osutati riigi kulul õigusabi. Kohus edastas kaebuse politseile seisukoha saamiseks.
Mida vastas politsei?
Aprilli algul esitas politsei vastuse õpilase kaebusele. Ja mis selgus! Politsei teatas, et selles väärteoasjas jätsid nad algselt tähelepanuta asjaolu, et tänavu jaanuaris jõustus karistusseadustiku muudatus. See tähendab, et klassiruum ei ole avalik koht. Avaliku korra rikkumine karistusseadustiku mõistes näeb ette kolmandate isikute rahu rikkumist. Klassiruum on koht õppetegevuseks, kuhu ei ole ligipääsu kolmandatele isikutele (võõrastele). Klassikaaslased on klassi määratud ja tunniplaaniga õpetaja samuti klassi ette õpetama. Tunni ajal on uks kinni.
Rikkumine leidis aset tunni ajal kinnises klassiruumis. Seega ei saa tegu pidada avaliku korra rikkumiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi.....
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdfÕpilane võib õpetajat tunni ajal solvata
Karistusseadustik on pannud politseinikud juristidega suhtlema, sest seaduse järgi on klassiruum tunni ajal mitteavalik koht, kus õpetaja solvamise puhul politsei sekkuda ei saa.
Rakvere gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kruusmaa rääkis, et üks õpilane solvas Tallinna tänava õppehoones tunni ajal õpetajat. Kool pöördus politsei poole, kuid sealt vastati, et politsei ei saa selle juhtumi puhul sekkuda. Seega pidi kool ise lahendi leidma, tuginedes sisekorraeeskirjale. Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Fuchs selgitas, et korrakaitseseaduse muudatused määratlesid täpsemalt avaliku ruumi. See on määratlemata isikute ringile kasutamiseks mõeldud koht. Koolid jagunevad selle seaduse alusel kaheks. Õppeasutus, mille välisuks on lukus või kus kasutatakse turvatöötajat, ei ole terves ulatuses avalik ruum, sest nn kõrvalistele isikutele sinna juurdepääs puudub....
(LK3)