Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kindlasti on esimese põlvkonna PaSid juba 40-aastased ja varsti tekib küsimus, kas on mõistlik neid vanasid keresid jätkuvalt uuendada või tasub sama raha eest hoopis uued masinad soetada? Eilne Helsingin Sanomat kirjutab ka sellest koostöökavast https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006349310.html
Suomi haluaa kehittää yhteistä panssariajoneuvoa Viron ja Latvian kanssa – ”Meillä on samantyyppisiä tarpeita”, eversti sanoo
Suomi ryhtyy suunnittelemaan yhteistä panssaroitua miehistönkuljetusajoneuvoa Viron ja Latvian kanssa. Tämä voi syventää Suomen, Viron ja Latvian välistä puolustusajoneuvoyhteistyötä. SUOMI haluaa tiivistää puolustusmateriaaliyhteistyötään Viron ja Latvian kanssa. Maat käynnistävät neuvottelut, joiden seurauksena Suomi, Viro ja Latvia saattavat ryhtyä kehittämään yhteistä miehistönkuljetusajoneuvon alustaa. Maita yhdistää tarve saada maavoimien käyttöön panssaroituja ajoneuvoja 2020-luvulla. ”Tämä on merkittävä puolustusmateriaalipoliittinen tahdonilmaisu joka mahdollistaa yhteistyön syventämisen”, sanoo jalkaväen tarkastaja, eversti Rainer Peltoniemi HS:lle.
Asiasta sovittiin tiistaina. Suomen puolustusministeriön kansliapäällikkö sekä Viron ja Latvian puolustusministerit allekirjoittivat tuolloin aiepöytäkirjan. Se ei ole juridisesti sitova, eikä myöskään velvoita hankkimaan ajoneuvojärjestelmää, palvelua tai tuotetta. Peltoniemi sanoo, että yhteistyö koskee panssaroidun miehistönkuljetusvaunualustan kehittämistä. Tarkemmin yksityiskohtia ryhdytään pohtimaan ensi vuoden puolella.
”Olemme käyneet teknistä vuoropuhelua. Olemme havainneet, että meillä on hyvin samantyyppisiä tarpeita esimerkiksi suorituskyvyn suhteen. Siinä mielessä tiiviimpi yhteistyö on hyvin perusteltua”, Peltoniemi sanoo. ”On hyvin mahdollista, että myöhemmässä vaiheessa mukaan voi liittyä myös muita maita.” Puolustusministeriön mukaan yhteisen ajoneuvoalustan kehittäminen voisi tuoda säästöjä sekä parantaa kaluston yhteensopivuutta sekä huoltovarmuutta.
SUOMALAISELLA teollisuudella on paljon osaamista panssaroitujen ajoneuvojen tuotannossa. Viimeisten vuosien aikana on esitelty muun muassa Protolab PMPV:n niin sanottu Misu-maastoajoneuvo, Patrian 6x6 panssaroitu miehistönkuljetusajoneuvo sekä Sisun GTP. Ajoneuvot muistuttavat enemmän tai vähemmän Sisun aikanaan suunnittelemia Pasi-vaunuja. Näistä ainakin Sisulla on kytköksiä muihin sopimusmaihin, sillä Iltalehti kertoi marraskuussa, että Sisu GTP-sarjan APC-variaatio (armoured personnel carrier) voitti Latvian puolustusvoimien maasturivertailun. Puolustusministeriön mukaan vielä on liian aikaista pohtia sitä, tuoko aiesopimus uusia tilauksia suomalaiselle teollisuudelle. ”Suomella on puolustusteollista osaamista tällä alalla, mutta tässä vaiheessa tämä aiesopimus ei liity vielä millään tavalla yhteenkään yksittäiseen yritykseen”, sanoo puolustusministeriön erityisasiantuntija Sanna Laaksonen.
Sellest artiklist kõige tähtsam on kolmas lõik, kus on kirjas, et teisipäeval kirjutati alla ühiste kavatsuste protokoll soomusmasinate arendamiseks. See ei kohusta ostma teatud toodet või teenust, tuleval aastal lepitakse kokku täpsemast koostööst, hetkel on selge, et kolmel maal on vajadust hankida sarnaste omadustega soomusmasinaid.
Suomi haluaa kehittää yhteistä panssariajoneuvoa Viron ja Latvian kanssa – ”Meillä on samantyyppisiä tarpeita”, eversti sanoo
Suomi ryhtyy suunnittelemaan yhteistä panssaroitua miehistönkuljetusajoneuvoa Viron ja Latvian kanssa. Tämä voi syventää Suomen, Viron ja Latvian välistä puolustusajoneuvoyhteistyötä. SUOMI haluaa tiivistää puolustusmateriaaliyhteistyötään Viron ja Latvian kanssa. Maat käynnistävät neuvottelut, joiden seurauksena Suomi, Viro ja Latvia saattavat ryhtyä kehittämään yhteistä miehistönkuljetusajoneuvon alustaa. Maita yhdistää tarve saada maavoimien käyttöön panssaroituja ajoneuvoja 2020-luvulla. ”Tämä on merkittävä puolustusmateriaalipoliittinen tahdonilmaisu joka mahdollistaa yhteistyön syventämisen”, sanoo jalkaväen tarkastaja, eversti Rainer Peltoniemi HS:lle.
Asiasta sovittiin tiistaina. Suomen puolustusministeriön kansliapäällikkö sekä Viron ja Latvian puolustusministerit allekirjoittivat tuolloin aiepöytäkirjan. Se ei ole juridisesti sitova, eikä myöskään velvoita hankkimaan ajoneuvojärjestelmää, palvelua tai tuotetta. Peltoniemi sanoo, että yhteistyö koskee panssaroidun miehistönkuljetusvaunualustan kehittämistä. Tarkemmin yksityiskohtia ryhdytään pohtimaan ensi vuoden puolella.
”Olemme käyneet teknistä vuoropuhelua. Olemme havainneet, että meillä on hyvin samantyyppisiä tarpeita esimerkiksi suorituskyvyn suhteen. Siinä mielessä tiiviimpi yhteistyö on hyvin perusteltua”, Peltoniemi sanoo. ”On hyvin mahdollista, että myöhemmässä vaiheessa mukaan voi liittyä myös muita maita.” Puolustusministeriön mukaan yhteisen ajoneuvoalustan kehittäminen voisi tuoda säästöjä sekä parantaa kaluston yhteensopivuutta sekä huoltovarmuutta.
SUOMALAISELLA teollisuudella on paljon osaamista panssaroitujen ajoneuvojen tuotannossa. Viimeisten vuosien aikana on esitelty muun muassa Protolab PMPV:n niin sanottu Misu-maastoajoneuvo, Patrian 6x6 panssaroitu miehistönkuljetusajoneuvo sekä Sisun GTP. Ajoneuvot muistuttavat enemmän tai vähemmän Sisun aikanaan suunnittelemia Pasi-vaunuja. Näistä ainakin Sisulla on kytköksiä muihin sopimusmaihin, sillä Iltalehti kertoi marraskuussa, että Sisu GTP-sarjan APC-variaatio (armoured personnel carrier) voitti Latvian puolustusvoimien maasturivertailun. Puolustusministeriön mukaan vielä on liian aikaista pohtia sitä, tuoko aiesopimus uusia tilauksia suomalaiselle teollisuudelle. ”Suomella on puolustusteollista osaamista tällä alalla, mutta tässä vaiheessa tämä aiesopimus ei liity vielä millään tavalla yhteenkään yksittäiseen yritykseen”, sanoo puolustusministeriön erityisasiantuntija Sanna Laaksonen.
Sellest artiklist kõige tähtsam on kolmas lõik, kus on kirjas, et teisipäeval kirjutati alla ühiste kavatsuste protokoll soomusmasinate arendamiseks. See ei kohusta ostma teatud toodet või teenust, tuleval aastal lepitakse kokku täpsemast koostööst, hetkel on selge, et kolmel maal on vajadust hankida sarnaste omadustega soomusmasinaid.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Selle kolmanda osas olen endiselt kahtleval seisukohal, kuid kaks neist vajavad kindlasti lähitulevikus uusi (sarnaste omadustega) soomukeid kui tahavad oma võimekusi säilitada.hetkel on selge, et kolmel maal on vajadust hankida sarnaste omadustega soomusmasinaid.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
BAE Systems testis Spike raketti CV90 peal:
https://www.janes.com/article/93555/cv9 ... h-spike-lr
Võimalik variant ka meile kui tulevikus (nii 10+ aasta pärast) hakatakse lahingumasinadi moderniseerima.
https://www.janes.com/article/93555/cv9 ... h-spike-lr
Võimalik variant ka meile kui tulevikus (nii 10+ aasta pärast) hakatakse lahingumasinadi moderniseerima.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
https://www.postimees.ee/6888765/eesti- ... sed-vestid
Minule natuke ootamatu 30 miljoni kasutamine, eelmisest hankest ei ole veel 10 aastat möödas.
Palun targematelt selgitust!
Minule natuke ootamatu 30 miljoni kasutamine, eelmisest hankest ei ole veel 10 aastat möödas.
Palun targematelt selgitust!
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 1699
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Eesti jõudis ka soomukite tehnilisse eellepingusse.
https://www.err.ee/1033740/eesti-lati-j ... ekoostooniEesti, Läti ja Soome kirjutasid alla ühisele soomukite arendamise tehnilisele leppele, mille eesmärk on ühishange, mis nelja aasta pärast võiks viia kolme riigi ulatusliku kaitsekoostööni. Soome ja Eesti hangivad juba koos liikursuurtükke Koreast.
Soomes toodetud Pasi soomukid on praegu kaitseväes kasutusel. Valmivasse kaitseväe arengukavva kuni aastani 2026 on plaanis sisse kirjutada uued soomukid. Praeguste kasutusaeg hakkab lõppema ning vaja on sadakond uut masinat kümne aasta jooksul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
- Peavoolumeedia
- Liige
- Postitusi: 93
- Liitunud: 04 Okt, 2016 21:53
- Asukoht: Tallinn/Tartu
- Kontakt:
Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Absoluutselt, kui Eesti maksumaksja raha ikka kuidagi lihtsamalt Soome viia ei õnnestu siis tuleb osta neid 15 aastat vanu CVsid ja K9-id, et järgnevad 20 aastat raske retrolaksu all olla.
[i]"... ja millal tuli teile idee lamp lakke kinnitada?"[/i]
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Ma ei saa aru mis seal nii retrot on? Holland hankis oma masinad 2007-2010 vahemikus, mis teeb nende vanuseks 10-13 aastat. Isegi Eestis sõitvate autode keskmine vanus on suurem. Sõjatehnika muidugi ei vanane sama kiiresti kui sõiduauto. Kusjuures esimesed masinad saime juba 2016. aasta paiku kätte, mis tähendab, et masinate vanus oli sellel hetkel 6-9 aastat. Sisuliselt saime tutt-uued pillid poole hinna eest. Ka tehniliselt on nad igati tänapäevased, puudu on vast ainult tõeline hunter-killer süsteem, st. iseseisevalt liigutatav komandöri optika.Absoluutselt, kui Eesti maksumaksja raha ikka kuidagi Soome viia ei õnnestu siis tuleb osta neid 15 aastat vanu CVsid ja K9-id, et järgnevad 20 aastat raske retrolaksu all olla.
Ja K9 "retrolaksu" saavad lisaks meile ka soomlased ning norrakad tunda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Pool hinda ei ole tõsi.Ma ei saa aru mis seal nii retrot on? Holland hankis oma masinad 2007-2010 vahemikus, mis teeb nende vanuseks 10-13 aastat. Isegi Eestis sõitvate autode keskmine vanus on suurem. Sõjatehnika muidugi ei vanane sama kiiresti kui sõiduauto. Kusjuures esimesed masinad saime juba 2016. aasta paiku kätte, mis tähendab, et masinate vanus oli sellel hetkel 6-9 aastat. Sisuliselt saime tutt-uued pillid poole hinna eest
Soomlased ostsid oma teise partii (45 masinat 2004. a) tuliuuena hinnaga 120 miljonit eurot ehk 2,67 miljonit tükist. Meie maksime 10a vanade masinate eest ca 2,5 miljonit tükist. Siin võivad olla jah vahed tehingu sisus, masinate moodsuses ja ka aastad maksavad - sõjatehnika hindade inflatsioon on pigem kiire.
Allikas: https://web.archive.org/web/20070928031 ... d=2&id=183
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Kui võtta konkreetselt Hollandi tellimus, siis seal oli tüki hinnaks umbes 4 miljonit eurot. Taani analoogsed masinad maksid sama. Aga see on juba OT.
Ütleme nii, et kusagilt otsast pole me hankinud mingit füüsiliselt või moraalselt vana tehnikat, veel vähem "retro" masinaid. Enamus NATO-st kärutab ringi veelgi vanema kraamiga.
Ütleme nii, et kusagilt otsast pole me hankinud mingit füüsiliselt või moraalselt vana tehnikat, veel vähem "retro" masinaid. Enamus NATO-st kärutab ringi veelgi vanema kraamiga.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Soomlased tellisid 2000 aastal 57 masinat hinnaga ca. 250 miljonit, 2004 aastal järgnes optsioon veel 45 masinale ca. 120 miljoni eest.
Kokku siis 102 masinat miski 370 miljoni eest. Laias laastus ca. 3,6 miljonit masin.
Reaalsuses on välja kujunenud naljakas situatsioon, soomlaste masinad on meie omadest vanemad ja vähem võimekamad, samas maksid nad nende eest pea poole rohkem...
Kokku siis 102 masinat miski 370 miljoni eest. Laias laastus ca. 3,6 miljonit masin.
Reaalsuses on välja kujunenud naljakas situatsioon, soomlaste masinad on meie omadest vanemad ja vähem võimekamad, samas maksid nad nende eest pea poole rohkem...
CV-9035 Hollandi versioonil on minu teada sõltumatu komandöri optroonika olemas, puuduvat see aga taanlaste versioonil.Ka tehniliselt on nad igati tänapäevased, puudu on vast ainult tõeline hunter-killer süsteem, st. iseseisevalt liigutatav komandöri optika.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Siiski mitte täielikult sõltumatu nagu tänapäeval kombeks. Komandöri optroonika on sõltuvalt torni asendist piiratud vaateväljaga.CV-9035 Hollandi versioonil on minu teada sõltumatu komandöri optroonika olemas, puuduvat see aga taanlaste versioonil.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Muudest uudistest siis veel nii palju, et koroonaviirus on liikurhaubitsate tarne tõenäoliselt edasi lükanud. Muidu pidid esimesed kuus masinat sellel aastal kohale jõudma.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Noh, samas olevat esimesed juba Saksamaal kohal...
Vähemalt nii arvatakse...
https://dambiev.livejournal.com/1857142.html
Vähemalt nii arvatakse...
https://dambiev.livejournal.com/1857142.html
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3530
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
tommy kirjutas:Noh, samas olevat esimesed juba Saksamaal kohal...
Vähemalt nii arvatakse...
https://dambiev.livejournal.com/1857142.html
Oot-oot. Kõige huvitavam infokild on artikli lõpus: A snapshot of the AN / TPQ-36 mobile counter-battery radar manufactured by Northrop Grumman and ThalesRaytheonSystems was also taken there. Apparently, also to Estonia ...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 22 külalist