Paremat pilti mul vist ei oleManurhin kirjutas:Mõtlesingi just küsida, et ega kellelgi Anne kanali kaevamisest ja algusaegadest mõnd pilti pole, kuid näe, tuli üks küsimatagi . Aitäh!retti kirjutas: Elasin Uus 13C Pärmivabrikupoolses otsas 12 aastat 1965-77. Ka minu aknast oli Jõesadam igapäevane vaade. Detsembris 1965 nägin oma aknast Ülikooli põlemist,st Pikk 52 ei saanud olla veel täiskõrguses.1965-67 pidi see praamivrakk minupoolt mainitud kohas olema.Olen isegi kunagi seda Edasi artiklt lugenud - aga ei mäletanud.
Raketaga pilt ei saa olla 1966 - siis peaks Pikk 52 juba näha olema.1967 ammugi mitte.Siis hakati ehitama Annelinna soojatrassi mis oleks pildil näha.
Retušeerimist ma ei usu - aga mine tea.
On veel üks variant.Kevadel 1965 viidi üks vrakk ära ja mingi aeg toodi teine asemele.Vahepeal tehti pilt.Seda ma mäletan täpselt et isa väitis neid/selliseid (saksa) praame olevat Emajõel rohkem kui üks.
See mis on minu mälus Pärmivabriku juures- on pildil praam2.Just nende suht väikeste ruudukujuliste trümmiluukide pärast.
Kui sa ütled,et tagumine praam on mälust kustunud - peaks olema see
Kust see foto muidu saadud on, kui küsida tohib? Kas isiklikust arhiivist? Anne kanali kaevamist alustati 1965. aastal (ja katkestati 1971). Pildil on väike tiik, mida aga looduslikult seal vähemalt varasemate aerofotode ja kaartide järgi polnud. Seega küllap mingi proovikaevend. Samas suuri ekskavaatoreid veel pole, vaid üks kopaga JuMZ tegutseb nurgas ja ilmselt pigem tänavaehitusega seoses. Lennukite sabad Raadilt paistavad ka.
Läheb küll natuke teemast välja, aga elupõlise siitkandimehena pakub Anne kanali sünnilugu mulle huvi, paraku ühtki fotot sellest mul leida pole siiamaani õnnestunud.
Jõelaevad Emajõel
Re: Jõelaevad Emajõel
Re: Jõelaevad Emajõel
Kindlasti mitte, see oli ikka samasuur lame alus, nagu toonased liivapraamid olid, kere ise rauast, aga dekk puust. Ma poisikesena mõtlesin, et lihtsalt nende liivapraamide varasem ja mahakantud väljalase.retti kirjutas:Soobel
Saunik
Aga äkki see teie kirjeldatud laevajäänus oligi Valvur ? Mis 90 te algul Kalli järvele veeti ja jaanituld tehti.
Laev oli metallsõrestiku ja puuplangutusega just nii nagu teie kirjeldate
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Re: Jõelaevad Emajõel
Eelmise lk lõppu vaatasid? Panin sinna ühe 1970.a. fotoSoobel kirjutas:Kindlasti mitte, see oli ikka samasuur lame alus, nagu toonased liivapraamid olid, kere ise rauast, aga dekk puust. Ma poisikesena mõtlesin, et lihtsalt nende liivapraamide varasem ja mahakantud väljalase.retti kirjutas:Soobel
Saunik
Aga äkki see teie kirjeldatud laevajäänus oligi Valvur ? Mis 90 te algul Kalli järvele veeti ja jaanituld tehti.
Laev oli metallsõrestiku ja puuplangutusega just nii nagu teie kirjeldate
Re: Jõelaevad Emajõel
Mina tõmban nüüd sellele praamijutule oma kriipsu alla.
60 te teises pooles oli Pärmivabriku poolses kaldas Küttekontori aia taga praam mis oli identne pildil oleva praamiga.
60 te teises pooles oli Pärmivabriku poolses kaldas Küttekontori aia taga praam mis oli identne pildil oleva praamiga.
- Manused
-
- praam2_1.jpg (187.25 KiB) Vaadatud 3071 korda
Re: Jõelaevad Emajõel
Olen Sinuga täiesti nõus ja ma vist isegi tean, millena üht suviti kasutati.retti kirjutas:Mina tõmban nüüd sellele praamijutule oma kriipsu alla.
60 te teises pooles oli Pärmivabriku poolses kaldas Küttekontori aia taga praam mis oli identne pildil oleva praamiga.
Praagal randumispontoonina. Vara poolsel kaldal. Siis oli veel ootekoda kalda peal alles. 1974 a.suvel oli Luunja laagri lastel ekskursioon "Koidulaga" Peipsile. Pärast korraliku tiiru järvel oli Praagal peatus ja lõunapaus. Ma veel mõtlesin, et randumispontoon on ikka koletult suur.
Vaat kui mitu asja ksf Sauniku meenutus aitas ära klaarida
Re: Jõelaevad Emajõel
Mõtled seda muis.ee pilti, millel domineerib kõrgepingeliini mast?aurik kirjutas:Eelmise lk lõppu vaatasid? Panin sinna ühe 1970.a. fotoSoobel kirjutas:Kindlasti mitte, see oli ikka samasuur lame alus, nagu toonased liivapraamid olid, kere ise rauast, aga dekk puust. Ma poisikesena mõtlesin, et lihtsalt nende liivapraamide varasem ja mahakantud väljalase.retti kirjutas:Soobel
Saunik
Aga äkki see teie kirjeldatud laevajäänus oligi Valvur ? Mis 90 te algul Kalli järvele veeti ja jaanituld tehti.
Laev oli metallsõrestiku ja puuplangutusega just nii nagu teie kirjeldate
Ega ma ära enam ei tunneks, ikkagi üle 30 aasta möödas ja olin põhikooli tatt, kui seal turnimas käisin.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Re: Jõelaevad Emajõel
just, salvesta endale ära ja tee suuremaks. Pole just paha kvaliteediga, iseärasused tulevad välja. Kõige lähem praam, kaugemal on päris liivapraamidSoobel kirjutas:Mõtled seda muis.ee pilti, millel domineerib kõrgepingeliini mast?aurik kirjutas: Eelmise lk lõppu vaatasid? Panin sinna ühe 1970.a. foto
Ega ma ära enam ei tunneks, ikkagi üle 30 aasta möödas ja olin põhikooli tatt, kui seal turnimas käisin.
Re: Jõelaevad Emajõel
Tegelikult läks vanade praamide teema päris põnevaks kätte. Mul tekkis kahtlus, et kui üks vana mürsupraam oli 70-tel suviti Praagal, siis teise funktsioon võis olla tiiburite seisupontoon jõesadamas. Avastasin, et juba täpselt viis aastat ripub meil üleval järgmine foto. Panen siis uuesti https://www.muis.ee/museaalview/2726579 Muis-i rahvas pole ikka ei nimetust ("Turistist" pole fotol varjugi) ega dateeringut ära parandanud. See on vahemikust 1972-74, mitte grammigi siia ega sinnapoole. Ja "R-1" ongi kenasti praami pardas seismas.
Edasi üks spekulatsioon. Paraku on ajalooga nii, et kui info laekub hajevil killukeste kaupa, siis tuleb nende vaheline ruum millegagi ära täita. Aja jooksul enamasti selgub, kas oletus oli õige või läks metsa poole. Mõnikord on ühtepidi, teinekord läheb teisiti.
Pärast esimese valmimist oli algne plaan ehitada veel kaks, mis viitab mingil moel kavatsusele exmürsupraamidki niimoodi ära rakendada, aga see käiku ei läinud.
Pärast Želtsa jõe liivakarjääri sunnitud mahajätmist läksid kõik trümmiga liivapraamid kiirelt hingusele, nendega oli täiesti mõttetu vee alt pumbatud/kopaga tõstetud liiva vedada. Platvormpraamidega oli lihtne, liigne vesi nirises puitpoortide vahelt välja.
Aga nagu mainisin, see et Praaga1 praam oli estakaadi alus, on hetkel puht spekulatsiooni tasandil
siit. Edasi üks spekulatsioon. Paraku on ajalooga nii, et kui info laekub hajevil killukeste kaupa, siis tuleb nende vaheline ruum millegagi ära täita. Aja jooksul enamasti selgub, kas oletus oli õige või läks metsa poole. Mõnikord on ühtepidi, teinekord läheb teisiti.
Vot seesamune teisaldatav estakaad. Saadi valmis 1966.aastal. Aluspraamile oli vastav konstruktsioon (mis pidi olema iseenesest üsna hõlpsalt lahti võetav) peale ehitatud. Ja kaldun arvama, et aluspraamiks oligi see EW aegne pärand, mida ka Kaarsilla ehitusel kasutati. Kui Venemaalt lõpuks lahkuti, jäeti tarbetu praam lihtsalt Praagale (ülemine osa vast kaksati enamjaolt maha)aurik kirjutas:Siiski on jõesadam saanud 1974.aastaks Goristojesse mingi ajutise loa. See ei saanud pikk olla, sest mõne aasta pärast kadusid käigust kõik vanad väiksemad järelveetavad praamid, mida liivaveoks kasutati. Goristojes kasutati üldse laadimiseks omamoodi meetodit. Kõrge jõekalda kõrval oli teisaldatav estakaad, buldooserid lihtsalt ajasid sinna liiva peale ja kui laev ette aeti, siis lükkasid liiva estakaadilt alla praamile.
Pärast esimese valmimist oli algne plaan ehitada veel kaks, mis viitab mingil moel kavatsusele exmürsupraamidki niimoodi ära rakendada, aga see käiku ei läinud.
Pärast Želtsa jõe liivakarjääri sunnitud mahajätmist läksid kõik trümmiga liivapraamid kiirelt hingusele, nendega oli täiesti mõttetu vee alt pumbatud/kopaga tõstetud liiva vedada. Platvormpraamidega oli lihtne, liigne vesi nirises puitpoortide vahelt välja.
Aga nagu mainisin, see et Praaga1 praam oli estakaadi alus, on hetkel puht spekulatsiooni tasandil
Re: Jõelaevad Emajõel
Aurik
Nüüd on selge,et see pilt Raketa ja kahe väikeRaketaga on tehtud suvel 1964.
Vaata asi ise enne üle kui ma põhjendan.
Nüüd on selge,et see pilt Raketa ja kahe väikeRaketaga on tehtud suvel 1964.
Vaata asi ise enne üle kui ma põhjendan.
Re: Jõelaevad Emajõel
Tee seda, aga mõistlik oleks kasutada siin konkreetseid allikaid- artiklid, dateeritud fotod jms. Lihtsalt oma arvamusest on juba vähe. Mina ei kasuta seda enam ammu, kõigepealt tuginen kättesaadavale faktoloogilisele materjalile ja siis liigun edasi. Muide, foto pole suvest vaid varakevadest, täpsemalt mai esimesest nädalast. Puud on veel jummala raagus.retti kirjutas:Aurik
Nüüd on selge,et see pilt Raketa ja kahe väikeRaketaga on tehtud suvel 1964.
Vaata asi ise enne üle kui ma põhjendan.
Re: Jõelaevad Emajõel
Aurik
Aga palun.
Uus 13C ilma katuseta 1964
Uus 13C katusega
P.s maja võeti komisjoni poolt vastu detsembris 1964 anti üle elanikele jaanuaris 1965
Aga palun.
Uus 13C ilma katuseta 1964
Uus 13C katusega
P.s maja võeti komisjoni poolt vastu detsembris 1964 anti üle elanikele jaanuaris 1965
- Manused
-
- RakNar katusega.jpg (20.87 KiB) Vaadatud 2975 korda
-
- TMF528_3_1 katuseta.jpg (33.79 KiB) Vaadatud 2975 korda
Re: Jõelaevad Emajõel
Kus see komisjoni otsus on? Saab mõne viite?
Tegelikult ei ole foto kvaliteet nii hea, et kindlalt väita, justkui oleks maja katuseta. Aga siin peaks mõni erapooletum inimene oma hinnangu langetama
Minul ees artikkel "Ekskursioonid Peipsile", kus räägitakse mh "Raketa" proovisõidust 1965 (Edasi 09.mai 65)
siis artikkel "Kiirkaatrid Emajõele. Aiamuld sõidab linna", kus sadama vanemökonomist Sergei Otsar mh ütleb, et ühe kiirkaatri saime möödunud aasta novembris, teise käesoleva aasta jaanuaris (Edasi 06.aprill 65)
ja artikkel "Tiivad lisavad kiirust"[veealuste tiibadega "Raketa" proovisõidust Emajõel] (Edasi 24.juuni 64)
Dateeritud fotosid on foorumis küll
Tegelikult ei ole foto kvaliteet nii hea, et kindlalt väita, justkui oleks maja katuseta. Aga siin peaks mõni erapooletum inimene oma hinnangu langetama
Minul ees artikkel "Ekskursioonid Peipsile", kus räägitakse mh "Raketa" proovisõidust 1965 (Edasi 09.mai 65)
siis artikkel "Kiirkaatrid Emajõele. Aiamuld sõidab linna", kus sadama vanemökonomist Sergei Otsar mh ütleb, et ühe kiirkaatri saime möödunud aasta novembris, teise käesoleva aasta jaanuaris (Edasi 06.aprill 65)
ja artikkel "Tiivad lisavad kiirust"[veealuste tiibadega "Raketa" proovisõidust Emajõel] (Edasi 24.juuni 64)
Dateeritud fotosid on foorumis küll
Re: Jõelaevad Emajõel
Lisan ühe foto
1.mai 1965. Näha on laev "Vanemuine" ilma roolikambri katuseta, justkui kavatseks paraadil osaleda ja Võidu silla alt läbi sõita. 1.mail 1964 ta Tartus veel polnud, tuli kas mai lõpus või juuni alguses (artiklit mul hetkel käepärast pole) Pärna-Uus-Pikk kvartal samas seisus
1.mai 1965. Näha on laev "Vanemuine" ilma roolikambri katuseta, justkui kavatseks paraadil osaleda ja Võidu silla alt läbi sõita. 1.mail 1964 ta Tartus veel polnud, tuli kas mai lõpus või juuni alguses (artiklit mul hetkel käepärast pole) Pärna-Uus-Pikk kvartal samas seisus
Re: Jõelaevad Emajõel
Aurikaurik kirjutas:Lisan ühe foto
1.mai 1965. Näha on laev "Vanemuine" ilma roolikambri katuseta, justkui kavatseks paraadil osaleda ja Võidu silla alt läbi sõita. 1.mail 1964 ta Tartus veel polnud, tuli kas mai lõpus või juuni alguses (artiklit mul hetkel käepärast pole) Pärna-Uus-Pikk kvartal samas seisus
Ilus foto.Olen seda ennegi näinud.
Ma loodan et sa märkasid et see on dateeritud aastaga 1967 mis ei ole vale.See ongi 1967 aasta foto 1.mai tähistamisest.
Ainult-et sa eksid kui ütled,et midagi ei ole muutunud,on samas seisus.On küll muutunud.Lisandunud on maja esiplaanil mis on Pikk 52.Paremal on näha Uus 13C viimast sektsiooni.Uus 13B jääb mõlema maja taha peitu.
Tolleaegsed Tartu proffessionaalsed fotograafid teadsid kus avaneb teleobjektiivile selline vaade linnale.Sinu lisatud foto ei ole tehtud Vanemuise katuselt.
P.s lisan ikka ühe foto ka muidu asi igav
Re: Jõelaevad Emajõel
Kuskohast on pildistatud, umbes tean. Ei märganud käsitsi daatumit ja ei tea, kes ning miks selle aastaarvu lisas, (alles päev tagasi Vasknarva foto juures vale käsitsi pandud daatum jutuks oli) . Häda on selles, mina ei suuda Pikk 52 kohe kuidagi leida, näha on sellest reast vaid kaks maja, Uus 13b ja 13c. Küll aga figureerib kraana, mis ka sellel Sinu arusaamise järgi 1964.a. pildil, kolm aastat hiljem täpselt samas kohas ja ikka seal, kuhu peaks kerkima Pikk 52. Ja maja oli 1965.a. sügiseks nagu naksti püsti. 1967.a. peaks esimene maja Raatuse-Jaama-Pärna-Uus kvartalist juba olemas olema, see on nö Jaama kooperatiiv, aga pole temast äkitselt varjugi.retti kirjutas:Aurikaurik kirjutas:Lisan ühe foto
1.mai 1965. Näha on laev "Vanemuine" ilma roolikambri katuseta, justkui kavatseks paraadil osaleda ja Võidu silla alt läbi sõita. 1.mail 1964 ta Tartus veel polnud, tuli kas mai lõpus või juuni alguses (artiklit mul hetkel käepärast pole) Pärna-Uus-Pikk kvartal samas seisus
Ilus foto.Olen seda ennegi näinud.
Ma loodan et sa märkasid et see on dateeritud aastaga 1967 mis ei ole vale.See ongi 1967 aasta foto 1.mai tähistamisest.
Ainult-et sa eksid kui ütled,et midagi ei ole muutunud,on samas seisus.On küll muutunud.Lisandunud on maja esiplaanil mis on Pikk 52.Paremal on näha Uus 13C viimast sektsiooni.Uus 13B jääb mõlema maja taha peitu.
Tolleaegsed Tartu proffessionaalsed fotograafid teadsid kus avaneb teleobjektiivile selline vaade linnale.Sinu lisatud foto ei ole tehtud Vanemuise katuselt.
P.s lisan ikka ühe foto ka muidu asi igav
Ja siis taas see foto kuidas nad küll suutsid maipühade auks likvideerida soojatrassiga tööde jäljed, minu mõistus ei võta. Aprilli või maikuu alguse pilt peaks olema.
Ja ma ei küsinud mitte järjekordset Tartu vaadet, neid on mul endal hulgi (ka neid, kus Pikk 52 otseti peal ja tema tagant piiluvate Uus 13b ning c otsad kenasti näha), seesamunegi ammu olemas , vaid viidet ühe komisjoni poolt maja vastuvõtmise akti allikale.
Aga tegelikult on see päris mõttetu, näha et me kumbki ei suuda teineteist ümber mõtlema panna. Mina ei viitsi lihtsalt pikal nädalavahetusel enam edasi jaurata, soovitan Sulle sedasama. Kui keegi tahab iseseisvalt kaasa mõelda, siis mõned argumendid on kummaltki poolt laual
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 42 külalist