Merevägi ja rannakaitse

[Xender]

Sellel analüüsil on kaks ekslikku eeldust:
1. vastasel on vältimatu ja murdmatu ülekaal õhus ja vee peal;
2. kõik, mis toimub merel enne seda kui Vabariigi President sõjaseisukorra välja kuulutab, Kaitseväesse ei puutu.

Tegelikult ei ole venelaste ülekaal Läänemerel mäekõrgune (kui me võtame võrdlusesse ka teised NATO riigid, mitte ainult Eesti) ja neil võib olla küllalt tegemist oma elutähtsate piirkondade ja laevastiku kaitsmisega. Hetk enne soda võib olla olulisem kui soda ise, sest valesti käitudes võime kaotada sõja enne kui see algab. Väidan, et 1939. aastal just nii läkski. Merejõudude roll sellel ajal on riigi kohaloleku näitamine. Droonid, kaldaradarid, raketid ja allveelaevad on selles rollis kõik ebasobivad.

Venelastel pole NATO ees muidugi üldist ülekaalu õhus/merel kuid neil on vast iga mõeldava stsenaariumi korral vähemalt alguses ülekaal. Mille käigus nad üritavad alguses ka võimalikult palju pahandust teha ja panna läänt toimunud fakti ette.

Meie ülesanne on aga seda just vältida ...

Selles suhtes olekski allveelaevad suhteliselt head - nende leidmine ja uputamine võtab aega, aga ilma seda tegemata on suuremate paatide ujutamine ohtlik. Millega me saavutamegi selle, et selleks ajaks kui NATO on oma ülekaalu õhus/merel maksma pannud, istuvad vene laevad nii öelda sadamas.

[Kapten Trumm]

Ikkagi, kahuripaatidest patrull-laevastik pole hea mõte - lihtsalt suutmata PPA laevastikku alla neelata, ei ole vaja hakata tegema analoogset mereväele.
Kui me räägime piirikaitsest hallil ajal, siis selleks on ka kaalukaid vastuargumente:
1. PPA-l on täna vähemalt mingi osa (4 merekõlblikku alust) siiski töötava süsteemina olemas, samuti ka muud terrorismivastase operatsiooni jaoks vajalikud lülid nagu kopterid, patrull-lennuk, eriüksus jne. Mereväel pole sel teemal täna peale suure tahtmise midagi.
2. "sõda, mis pole sõda" olukorras ei pruugi relvajõudude saatmine konflikti lahendama olla kuigi arukas mõte, seda kasutab idanaaber kahtlemata ära, kas siis eskaleerimiseks või meie määrimiseks "saatsid rahulolematute tsivilistide vastu kõrilõikajad sõjalaevadega". Mitte asjata pole Soomes PV (kuigi sõjaline) eraldiseisev, sisejulgeoleku süsteem. Just siseministeeriumi jõudude nõrkus ja korrumpeeritus oli üks peamisi põhjuseid, miks Ukrainas venemeelsed alguses edukad olid. Olnuks sisejulgeolek tasemel, poleks Debaltsevo piiramisi tulnudki.

Kahuripaatide kasuks räägib põhiliselt 2 asja
1. on võimalik panna samale alusele miinitõrjumise võime, et asendada peagi utiili minevaid Sandowne (ja veel vanemaid abilaevu).
2. kunagi saab sinna peale panna (ka) tiibraketid.

Personali osas tuleb arvestada sellega, et katse mehitada alused (räägime siin 4-6 alusest, mitte ühest Sandownist ja ühest tuukrite abilaevast) toob kaasa tõsise konkursi niigi napile kaadrimereväelaste ressursile, kusjuures konkurss käib sama PPA-ga, sest sihtgrupp (kaadrimeremehed) on sama. Taolisi suuri aluseid ajateenijatega/reservväelastega mehitada ilmselt võimalik ei ole- vähemalt tänases süsteemis pole praktiline.

Mina jään enda juurde - selleks et lahendada halli aja patrullimise küsimus, tuleks PPA laevastikku ajakohastada ja täiendada (ja vaadata läbi selle SA rakendus), mitte hakata looma paralleellaevastikku. Vajadusel tuleks PPA aluste relvastamiseks ja meeskondade täiendõppeks teha rahakotirauad lahti just KV-l (et vältida veelgi kallimate uute laevade ehitust). Paralleellaevastiku (st pikka aega merel viibimiseks kohaste aluste) ehitamine tähendab, et me ühtlasi sööme ära ressursid, mis jäävad pärast peamisest ehk tõrjevahenditest (raketid) puudu. Tekib olukord nagu oli EW ajal, kus olid parimad allveelaevad, kuid polnud torpeedosid ("keegi" pidi "kuskilt" need andma).

Muide, samu Penguin tiibrakette saab suhteliselt lihtsalt (kõrgemalt paistab soojus paremini) paigaldada ka lennuvahenditele, miks mitte ka PPA omadele.
Mida mitmel pool ka tehtud on. USA-s näiteks.

[Martin Herem]

Trumm ei lugenud minu mõtteid tähelepanelikult ja ma ise ei rõhutanud vist ka piisavalt.

Esiteks
MeV 50+m laevade vajadus on meil rahust kuni sõjaajani.
Rahuajal teeksid nad ära ka PPA patrullifunktsiooni.
Kriisi korral saaksid nad kohe täita agressiivvsemaid ülesandeid ja sõjaajal veel agressiivsemaid (miiniveeskamine, allveelaeva vastane tegevus, leva- ja õhutõrje).
See on ka põhjus, miks alla 50m laev ei sobi. Ja 50x 10m kummipaat ka ei sobi. Need võivad olla SA-l isegi tõhusad, kuid RA ja kriisiolukorras ei ole neil üldse funktsiooni.
Ma ei pea õigeks ega isegi mitte võimalikuks hoida MeV 2-3 50+m laeva teenistuses samaaegselt PPA 4 alusega.
Ehk selle küsimuse kokkuvõtteks: Enamus PPA merelisi funktsioone koos sellele kuluvate ressurssidega tuleks anda KV-le. Muidu ei leiaks me üldse vahendeid MeV arenduseks.

Teiseks
Me võime PPA laevad kohandada agressiivsemaks tegevuseks "hallil ajal". Aga kas kohandame need siis ka tegevuseks sõjaajal? Miiniveeskamine, laevatõrjumine, õhtutõrjumine, side- ja juhtimissüsteemid NATOga? Minu arvates saab ja peab Eesti omama selliseid aluseid, mis suudavad tegutseda RA - SA, kõik vahepealne kaasaarvatud. Ja kui me selle kõik arendame PPA alustel, siis ... miks need laevad PPA koosseisus on? Need on ju sõjalaevad.

Kolmandaks
Need 50+m laevad mida mina näen RAst SAni MeV alluvuses tegutsemas, ei sobi miinijahtimiseks. Teoreetiliselt ja tehniliselt oleks küll võimalik, kuid päris elus on see "kuuekäpagaviispea". Miinijahtimist on meil aga vaja ka siis, kui meil oleksid ristlejad ja allveelaevad.

Neljandaks
Muidugi on see kõik kallis. See on Riigi otsustada, mida ta tahab merel saavutada. Osa kuludest on meil täna juba PPA all.

[nimetu]

Ma ei pea õigeks ega isegi mitte võimalikuks hoida MeV 2-3 50+m laeva teenistuses samaaegselt PPA 4 alusega.

Olgem nüüd ausad, tegelikult on PPA-l kolm veidi suuremat alust, sest see neljas on oma suuruselt pigem kaatri mõõtu.

Miiniveeskamine, laevatõrjumine, õhtutõrjumine, side- ja juhtimissüsteemid NATOga?

Ma arvan, et laevatõrjumine ja õhutõrjumine jääks niikuinii helgeks unistuseks. Hoolimata MeV seisust ja laevastike ühendamise perspektiivist oleks tegelikult riigile igal juhul kasulikum kui PPA oleks valmis ka sõjaajal merel tegutsema. See tähendab, et kindlasti tasuks kaaluda PPA laevastiku integreerimist vähemalt side- ja juhtimissüsteemide tasemel. Võiksime sellist asja kasvõi "laiapindseks" nimetada...

[Kapten Trumm]

Teiseks
Me võime PPA laevad kohandada agressiivsemaks tegevuseks "hallil ajal". Aga kas kohandame need siis ka tegevuseks sõjaajal? Miiniveeskamine, laevatõrjumine, õhtutõrjumine, side- ja juhtimissüsteemid NATOga? Minu arvates saab ja peab Eesti omama selliseid aluseid, mis suudavad tegutseda RA - SA, kõik vahepealne kaasaarvatud. Ja kui me selle kõik arendame PPA alustel, siis ... miks need laevad PPA koosseisus on? Need on ju sõjalaevad.

Minu arvamus on, et me ei suuda endale lähima 100 aasta jooksul soetada aluseid, mis oleksid ellujäämisvõimelised iseseisva kaitsevõime olukorras (st kui liitlased meid veel eriti abistada ei saa) ja arvestades mõjutusvahendeid, mida idanaaber omab. Kõik need SHORADi "vihmavarjuga" ja mõne tiibraketiga pardal laevad meie lähiriikides on siiski loodud teatud eeldustel, mis meil (iseseisva kaitsevõime kontekstis) täidetud pole. Näiteks rannikuprofiil. Näiteks oma õhuväe toetuse võimalus. Ja kindlasti veel hulk asju. Need pole alused, mis lagedal merel võitlevad end venelastest läbi. Soomlaste peamine "meretee" ju läheb Turust Rootsi - kus tuleb valvata peamiselt ühte 30 km laiust väina - sarnane olukord Väinamerele.

See vastab ka PPA aluste kohta küsimusele - tõenäoliselt pole nad ellujäämisvõimelised, sõitku Soome sadamasse ja lasku end interneerida, saame peale sõda vähemalt tagasi. SA olukorras läheb tegevus üle MeV kätte ja SA jaoks mõeldud lahendustele, mis on tunduvalt kõrgema hukukindlusega.

Selline (suur) alus on küll maailmas leiutatud (vähemalt lähedale sellele), kannab nimetust Arleigh Burke klassi hävitaja ja selle hinnasilt on umbes miljard eurot tükist. Seda suudavad endale lubada maailmas 3 riiki - USA, L-Korea ja Jaapan.

Sealt edasi viib loogika (ja elementaarne taktika) mind sinna, et me peame kuidagi teistmoodi tegema, kui nt soomlased. Näiteks meil on rannikumere profiil sootuks erinev. Kui meil rannikuoperatsioonide vajadust ei oleks (ajalooline kogemus ütleb, et seda vaja läheb), siis võiks öelda, et keskendume pealveetõrjele kuivalt maalt ja saavutame vajalikku asümmeetria sellega, et vastane ei leia iial üles, kust neid lastakse. Kuna aga meil on vaja ka aluseid, siis ilmselt oleks sõdimiseks vaja selliseid, kus asümmeetria põhimõtted oleksid realiseeritavad ja minumeelest väikse arvu raketikorvettidega see ei realiseeruks. Sellise sõjapidamise probleem on mõned üksikud nadi kaitsevõimega, kuid kõrgväärtuslikud sihtmärgid, mina saadaks lihtsalt merelennuväe või lennutaks tiibrakette kuskilt kaugelt, kui teada saan, et need merele lähevad.

Ja neid rannikuoperatsioone on vaja sama olukorrateadlikkuse tagamiseks. Meil asub ju tubli 1/3, seejuures kõige strateegilisemad seirevahendid saartel!

Ühe asja õiendan veel ära. Kuigi siin üritatakse seda "trummipaadi" ideed esitleda kui random lollust või minu armastust väikeste paatide vastu, viib väike olukorra analüüs justnimelt vahendini (eeldusel, et aluseid on ikkagi vaja), mis oleks märkamatu, piisavalt suure hävitusjõuga ja samas suudaks realiseerida üllatust. Taolise aluse kontseptsioonini viis ikkagi törts mõttetööd, mis meil vaja oleks ja kuidas vastane sõdib. Edukalt vastu saame me (vähemalt iseseisva kaitsevõime kontekstis) ikkagi mittekonventsionaalselt ja asümmeetriliselt.

[URR]

Kindral Herem ütles põhiasjad välja, aga ma luban endale detailide kallal edasi norida.

Ikkagi, kahuripaatidest patrull-laevastik pole hea mõte - lihtsalt suutmata PPA laevastikku alla neelata, ei ole vaja hakata tegema analoogset mereväele.

Õige, aga see tõesti ei ole kavatsus.

Kui me räägime piirikaitsest hallil ajal, siis selleks on ka kaalukaid vastuargumente:
1. PPA-l on täna vähemalt mingi osa (4 merekõlblikku alust) siiski töötava süsteemina olemas, samuti ka muud terrorismivastase operatsiooni jaoks vajalikud lülid nagu kopterid, patrull-lennuk, eriüksus jne. Mereväel pole sel teemal täna peale suure tahtmise midagi.

Ma pigem ei arvestaks SAR koptereid ja merereostuse avastamiseks mõeldud lennukeid terrorismivastase operatsiooni „töötava süsteemi“ osaks ja ka PPA eriüksus harjutab pigem maismaal. Mereväel muidugi ei ole ka töötavat süsteemi, aga saab panustada arusaamisega maritime interdiction operationist ning reservis olevate ja reaalsel missioonil käinud laevakaitsemeeskondadega. Praegu ei tule „töötavat süsteemi“ isegi kõigi kolme laevastiku peale kokku ega hakkagi tulema seni, kuni igaüks ainult ennast edasi arendab.

2. "sõda, mis pole sõda" olukorras ei pruugi relvajõudude saatmine konflikti lahendama olla kuigi arukas mõte, seda kasutab idanaaber kahtlemata ära, kas siis eskaleerimiseks või meie määrimiseks "saatsid rahulolematute tsivilistide vastu kõrilõikajad sõjalaevadega". Mitte asjata pole Soomes PV (kuigi sõjaline) eraldiseisev, sisejulgeoleku süsteem. Just siseministeeriumi jõudude nõrkus ja korrumpeeritus oli üks peamisi põhjuseid, miks Ukrainas venemeelsed alguses edukad olid. Olnuks sisejulgeolek tasemel, poleks Debaltsevo piiramisi tulnudki.

Merel käib palju asju teisiti kui maa peal. Muuhulgas ei tule seal rahvarahutusi maha suruda, vaid peetakse kinni laevu. Vahel tuleb selleks jõudu kasutada. See, kellel on jõu kasutamise õigus ja millisel määral seda kasutada, sõltub juba riigi seadustest ja olukorrast. Taanil näiteks pole üldse merepiirivalvet, vaid ainult merevägi. Läti ja Leedu merepiirivalved on merevägede koosseisus. Nad vist on päris pigis?

Personali osas tuleb arvestada sellega, et katse mehitada alused (räägime siin 4-6 alusest, mitte ühest Sandownist ja ühest tuukrite abilaevast) toob kaasa tõsise konkursi niigi napile kaadrimereväelaste ressursile, kusjuures konkurss käib sama PPA-ga, sest sihtgrupp (kaadrimeremehed) on sama. Taolisi suuri aluseid ajateenijatega/reservväelastega mehitada ilmselt võimalik ei ole- vähemalt tänases süsteemis pole praktiline.

Konkurentsi fakt on õige. PPA on muide kehvemas seisus, sest nad ei koolita ise oma meeskondi. Aga järeldused on valed. Kuna eesmärk ei ole kahe paralleelse laevastiku loomine, siis meeskonnalikmete arv nii palju ei suurene. Pisut demagoogitsedes ei ole 8 laeva meeskond suurem kui 4+4 laeva meeskonnad. Pigem õnnestuks PPA laevade mehitamise probleeme vähendada, sest tekib võimalus ajateenijaid (võibolla ka reserviste ja kaitseliitlasi) kaasata. Suurematel laevadel on madalama kvalifikatsiooniga ametikohtade, millega ajateenijad hakkama saavad, suhtarv suurem kui väikestel.

Muide, samu Penguin tiibrakette saab suhteliselt lihtsalt (kõrgemalt paistab soojus paremini) paigaldada ka lennuvahenditele, miks mitte ka PPA omadele.
Mida mitmel pool ka tehtud on. USA-s näiteks.

Loome politseile Kaitseväe raha eest rakettidega relvastatud lennuväe, mis ületab löögijõult „päris“ õhuväge ja tegutseb mingis oma käsuliinis? Ju see siis on Eesti Nokia, sest meredomeenis me ju nii teemegi.

[Kapten Trumm]

Merel käib palju asju teisiti kui maa peal. Muuhulgas ei tule seal rahvarahutusi maha suruda, vaid peetakse kinni laevu. Vahel tuleb selleks jõudu kasutada. See, kellel on jõu kasutamise õigus ja millisel määral seda kasutada, sõltub juba riigi seadustest ja olukorrast. Taanil näiteks pole üldse merepiirivalvet, vaid ainult merevägi. Läti ja Leedu merepiirivalved on merevägede koosseisus. Nad vist on päris pigis?

No kuidas täna peaks Kindral Kurvits kinni mingit 20 000 tonnist kaubalaeva, kui see peatuda ei taha? Sõidaks teepeale ette ja teeks suitsiidi? Kapten tõmbab kabuurist PMi ja ähvardab tule avada? Ma ise arvan, et teeks talle sissejuhatuseks Sergeiga veits auke sisse ja küll ta peatub, kui näeb, et tõsi taga.

Ehk siis kui rääkida vähegi mingist sunnivõimalusest, siis PPA laevad tuleb relvastada niiehknaa. Usun, et K-komando suudab küll köit mööda kopterist laevale parduda, selle pujäänist kapteni vahistada ja raudu panna? MeV-l aga taolist võimalust polegi, Robinsonid selleks ei kära, kuigi erioperatsioonide mehed leiaks.

Loome politseile Kaitseväe raha eest rakettidega relvastatud lennuväe, mis ületab löögijõult „päris“ õhuväge ja tegutseb mingis oma käsuliinis?

Teatud, tehtud valikute küsimus, eks see Poolas tehtud transpordilennuk neid rakette kannakski, aga L-39d ja Robinsonid ei kanna kindlasti midagi. Kahjuks on täna PV lennuvahendid lootustandvamad (vähemalt kandevõimet ja sensoreid vaadates).

Suurematel laevadel on madalama kvalifikatsiooniga ametikohtade, millega ajateenijad hakkama saavad, suhtarv suurem kui väikestel.

"Trummipaadi" (vähemalt raketialuse) meeskond on täitsa kindlalt kokku pandav ilma kaadrita, juhtimis- ja ÕT aluste puhul on ilmselt kaadrit vaja, ikkagi riigisaladused (noh, et raketi laskmiseks tuleb vajutada nuppu kirjaga "FIRE") Aga siiski, suhe ületaks Haminat mäekõrguselt.

[URR]

Õige, aga kas Kindral Kurvits peab selleks PPA lipu all olema? Mis muutuks kirjelduses, kui kaubalaeva peatab EML Sõjalaev, millel on ka sõjaaegne roll ja võimed?

[Kapten Trumm]

Kõik õige, mina ka ei pea õigeks mingeid eraldi SA ja RA struktuure. Lihtsalt tundub aastaid protsess jälgides, et PPA-l on piisavalt tugev poliitiline katus (või poliitikute luukered kapis), et selline äravõtmine niisama õnnestuks. Sama teemat nt lennusalgaga on üritatud ja viljatult. See, et nt mereseire käib fikseeritud tsiviilradarite abil, no tule taevas appi, hullemat vürstiriiklust annab otsida. Eestis ongi liigselt eri ametkondi, igaüks viskleb oma tükikese eest ja tulemuseks on süsteem, mis VF pakutavaid katseid ei läbi.

Piirivalvet (eriti peale PPAks minekut) SA tegevus ei näi üldse huvitavat ja igasugu militariseerimise ideed on PPA juhtkond osavalt pareerinud, viidates rahapuudusele ja veel sajale probleemile. Sestap arvan ka, et minu mõtted PV laevade varustamisest Sergeide ja 3D radaritega on....lihtsalt akadeemiliselt huvitavad teemaarendused. See, kes suudab kasvõi PPA ära militariseerida, selle isiku ratsamonumendile olen valmis suurema summa annetama....

Võibolla siinkohal ja kontekstis polegi MeV inimeste visioonid dubleerivast patrull-laevastikust nii valed, sest pole lihtsalt jõudu, mis suudaks PPA-d mõjutama ka SA asjadega tegelema, nii on ka tasapisi läinud utiili nende relvastatud alused, täna vist polegi neil muud relvastust peale automaatide. Aga olid ajad kunagi, mil PV laevastik raketikaatriga sõitis (tõsi, ilma rakettideta).

[URR]

"Trummipaadi" (vähemalt raketialuse) meeskond on täitsa kindlalt kokku pandav ilma kaadrita, juhtimis- ja ÕT aluste puhul on ilmselt kaadrit vaja, ikkagi riigisaladused (et raketi laskmiseks tuleb vajutada nuppu kirjaga "FIRE") Aga siiski, suhe ületaks Haminat mäekõrguselt.

Jama. Olen seda juba kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema.
Paadile on vaja roolimeest. Sellega saab hakkama ajateenija. Kuna roolimees väsib kiiresti, oleks tal vaja asendajat. See tähendab, et meil on vaja mitut roolimeest või peab roolimees täitma ka muid ülesandeid ja nad tegutsevad vahetustega.
Paadile on vaja komandöri, sest keegi peab navigeerima, manööverdama formatsioonis ja omama ülevaadet kiiresti muutuvas olukorras. Esimesega saab hakkama väikelaeva juht (aga kas ka pimedas, udus, ilma GPSita ja keerulistes navigatsioonioludes?), järgnevad vajavad korralikku väljaõpet ja järjepidevat treeningut.
Keegi peab sidet pidama. Teenistuse lõpuks saavutab ajateenija ilmselt vajaliku taseme, aga kaua ta seda oskust hoida suudab? Kogemus näitab, et sellised asjad ununevad hästi kiiresti.
Ma ei mäleta enam, millised pardarelvad olid trummipaadile planeeritud, aga laevastase raketi välja laskmiseks on vaja pisut enamat kui nuppu vajutada.
Meeskonnas peab olema üks tehnik, kes suudab riistvara käigus hoida. See on vähemalt vanemallohvitseri töö. Võrdluseks: Briti CMBde 3-4 liikmelises meeskonnas oli alati üks mehaanik ja kaks olid ohvitserid.
Nii saame paadi, mis sõidab 4, võibolla 6 tundi, sest mitme vahiga sõita ei saa. Riigisaladuse luba on vaja, muide, kõigil, sest kehtivate seaduste järgi muutub kogu laev sadamast lahkudes turvaalaks. Küsimus on tasemes. Pakun, et komandöri ja sidemehe, võibolla ka relvastusoperaatori, tase on salajane/NATO SECRET, ülejäänutele piisab vähemast.
Lisaks peab keegi seda kõike hooldada suutma. Kas ta on meeskonna liige või jääb kaldale pole lõpuks vahet – inimest on ikka vaja. Võibolla on väljaõppinud meeskonnaliige kokkuvõttes isegi odavam, sest siis piisab ühest inimesest.

[strateegiline sõdur]

Lisaks sellele, et koostatakse riigikaitse arengukava aastani 2030, mille üks osa on merevägi, koostatakse samaaegselt ka teist samaolulist arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030“.
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030

Eelmine või siis hetkel kehtiv siseturvalisuse arengukavas planeeritud tegevused olid ja on tänaseks vähemalt poole miljardiga alarahastatud. Ilmselt isegi rohkem.
https://www.valitsus.ee/sites/default/f ... 5-2020.pdf

Tsiteerin Riigikontrolli seisukohta aastast 2016 „Vabariigi Valitsus kinnitas 26.02.2015 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK), mis on oluline samm edasi valdkonna strateegilisel juhtimisel, kuid arengukava on umbes viiendiku ulatuses (ligi 400 miljonit eurot) rahalise katteta. Kuna STAKis ei ole tegevused prioriseeritud, jääb ebaselgeks, mis jääb rahapuudusel tegemata ja mis viiakse ellu. Samuti ei ole STAKis analüüsitud, milline on arengukava vähemas mahus rakendamise mõju eesmärkide elluviimisele ja siseturvalisusele laiemalt.“

Kuidas see kõik puudutab mereväge? Lühidalt selgitades sel viisil, et kui PPA mereseire ja laevad ning laevadega seotud ülesanded tulevad üle kaitseväele, tuleb samale hetkel üle ka probleem rahastamisega. Pikaajaline visioon, kuidas tegevusi jätkusuutlikult rahastada, riigil puudub. Lahendust ei ole. Raha, mis tuleks kaasa koos PPAst ületulevate ülesannetega kaitseväele, ei ole olemas. Mitte üheski eelarves. Mitte ühelgi ministeeriumil.

Paar võimalust, mida teha, kui ülesanded tuleksid PPAlt üle.
1. Suurendada kaitsekulusid, leides selleks raha teiste ministeeriumite arvelt ja mängides seniseid ministeeriumite vahelisi proportsioone ümber. Ja ei piisa sellest, et anda juurde mõned miljonid aastas. Vajalik on kaitsekulude tuntav tõstmine.
2. Täita lisanduvaid ülesandeid kahe protsendi seest, lisaks see vähene, mida tuleks üle PPA eelarvest, mis omakorda tähendab pikemas vaates seniste plaanide olulist vähendamist. Noh näiteks võiks Tapa linnaku ja sealsed üksused sulgeda igaveseks. Või midagi muud taolist.
3. Suurendada maksukoormust.
4. Loota, et meie majanduskasv ületab pikaajaliselt senist taset ja me suudame korrata nt Hiina viimase 19 aasta imet (keskmiselt 9% kasvu aastas).
5. Võtta ülesanded üle, saada ühekordne rahasüst ja edaspidi, pikemas vaates, teha seda mis jõukohane ja niipalju kui rahakott lubab.

Kõik eelnev oli lühike mõtisklus raha vaatest. Vajaduse üle ma ei arutlenud. See on eraldi teema. Üldiselt arvan, et oleks mõistlik sarnased tegevused ühendada. Kuid see toob omakorda kaasa probleemide puntra.
PPA-l on täna kokku 11 ülesannet (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017043?leiaKehtiv)
Laevadesse ja mereseiresse puutuvalt ja kaitseväele ületuleku korral on olulised neist eelkõige kaks:
4) migratsiooni- ja piirihalduse korraldamine; (just merelises vaates)
5) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
Lühidalt öeldes tuleks üle kaitseväele ka PPA merepiirivalve ja reostustõrje funktsioonid.
Samuti vajab ülemõtlemist politsei ja piirivalve seadusest tulenev, riigipiiri seadus jne. Kohati peaks kaitsevägi hakkama täitma sisejulgeoleku valdkonda kuuluvaid ülesandeid. Kuidas see tänase siseriikliku ja rahvusahelise õigusruumiga kokkukõlab – keeruline öelda, pole uurinud.

[Kriku]

"Trummipaadi" (vähemalt raketialuse) meeskond on täitsa kindlalt kokku pandav ilma kaadrita, juhtimis- ja ÕT aluste puhul on ilmselt kaadrit vaja, ikkagi riigisaladused (et raketi laskmiseks tuleb vajutada nuppu kirjaga "FIRE") Aga siiski, suhe ületaks Haminat mäekõrguselt.

Jama. Olen seda juba kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema.

Tõepoolest on akf sellest korduvalt kirjutanud ning siinkohal võiks minu arvates küll uskuda, et mereväelased teavad, millest nad räägivad.

[nimetu]

5. Võtta ülesanded üle, saada ühekordne rahasüst ja edaspidi, pikemas vaates, teha seda mis jõukohane ja niipalju kui rahakott lubab.

Ma kardan just seda viimast varianti. Isegi kui õnnestuks kaitse-eelarvet PPA laevastiku arvelt tõsta, siis seda oleks väga kerge hiljem poliitiliste tõmbetuulte tõttu kärpima hakata. Ma lihtsalt ei usu sellise lahenduse pikaealisusesse. See on meie poliitmaastiku paratamatus.

[Martin Herem]

Raha osas on strateegiliselsõduril õigus ... peaaegu.
Esiteks
Millegi eest PPA laevad täna ju tegutsevad ja millegi eest peetakse üleval mereseiret. Küllap PPA seda juba teab palju kulub.
See summa oleks üks osa minu poolt kirjeldatud MeV ülalpidamiseks.
Teine osa tuleks loomulikult suurendatud kaitseeelarvest
Kui seda teist osa ei tule, siis ei saa midagi enamat teha ka merel. Tänase PPA eelarve eest saab teha tänast PPA tegevust. Vahet pole kelle all see on. Kuid KV alla toomises ei ole siis tõepoolest erilist mõtet.
Kokkuvõttes saab Eesti Vabariik merel:
RA-l teostada patrulle ja osalist vaatlust, + kõik täna PPA-le kuuluvad ülesanded
Kriisi või sõja korral ei saa suurt midagi teha. Või täpsemalt - saab paremal juhul jätkata tänast tegevust.
Teiseks
Kummipaatide asemel paigutaksin ma raketid siiski pigem maismaatranspordile.
Minu unistuste laevade põhjalaskmine on aga vähem tõenäoline kui Tapa või Ämari pommitamine.
Kolmandaks
Peamine - kõik see 50+m laevade ja 200km rakettide investeering tasuks ette võtta siis, kui seda teevad ka lätlased ja leedukad. Või vähemalt teeme seda ühendjõu loomisena. Poolakad teevad seda nii kui nii. Vot siis muutuks tasakaal Läänemerel juba märgatavalt.
Kui me kolmekesi koos seda ei tee, siis tasuks vaadata ainult miine ja 25km ulatusega rakette. Kummipaadid jätaks ma ikkagi kaluritele.

[Roamless]

Lihtsalt repliigi korras, et praegused võimekused on PPA saavutanud suuresti tänu ELi välisabile. Nt Kurvits on keskkonnahoiu ehk reostustõrje rahade eest. Samuti on Schengeni ruumi meetme raames arendatud tarkvarasid, timmitud radareid ja sidesüsteeme, loodud olukorrateadlikkus.
Sõjavägi, mis valvaks piiri, kindlasti ei saaks kõiki samu (EL) välisvahendeid.