Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kilo Tango kirjutas:Kui te, sõbrad olete koostanud strateegiadokumendi, mille väljund on muu hulgas tehnikaostude nimekiri, siis ärge imestage, kui seda viimast kritiseeritakse.
Ei ole see ei strteegia ega dokument ega tehnikaostude nimekiri. See uurimus püüdis leida vastuse küsimusele, mitu merendusorganisatsiooni/asutust Eestis võiks/saaks olla. Ma saan aru, et avalikkuse horisont piirdub asjadega, aga selles uurimuses olid asjad pigem näitlikud töövahendid ja neist ei maksa erutuda.

No igatahes - su pakutud numbrid on kordades valed sellest, mis reaalsus. Sama on ka Trumm varem üritanud. Aga see selleks.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ott Laanemets kirjutas:...
No igatahes - su pakutud numbrid on kordades valed sellest, mis reaalsus...
Sa tahad öelda, et Eesti saab 1000 tonnise korveti mehitamisel hakkama vähema kui 60 mehega?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Aga mis siis ikkagi on reaalsus?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No igatahes - su pakutud numbrid on kordades valed sellest, mis reaalsus. Sama on ka Trumm varem üritanud. Aga see selleks.
Oot oot.....
Nüüd on ehk õige hetk avaldada need õiged maksumuse numbrid, soovitavalt koos näidetega praktikast. Ja need ei saa enam olla 20 a tagused Hamina hinnad.

Ma olen siia näiteid umbes tükki 4 toonud, nüüd on aeg, nagu ameeriklased ütlevad, panna raha sinna, kus suu on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Kilo Tango kirjutas:Minu point on pigem selles, et mereväelased ei taha tunnistada, et kõnealuses dokumendis kirjutatud väga kiiduväärt eesmärke saab saavutada ka ilma nende "suurte ja väikeste sõjalaevade" alla raha magama panemata. Ehk siis universaalsemalt ja soodsamalt.
No suurepärane, alati on lootus, et värske liituja lisab ka midagi uut arutellu. Kuidas siis saab universaalsemalt ja soodsamalt?

Kui tohib, siis kaks soovitust. Esiteks, võimaluse korral lähtuda minu eelmises postituses toodud visioonist (see oli vist akf strateegiline sõdur, kes kasutas sellist väljendit). Tegemist on autoriteetsest* allikast pärit arvamusega, kus on ka vastatud küsimustele mida, milleks, kuidas, kui palju, kui kallis jne. Üks asi, mida siin teemas on olnud küllastumiseni, on unelmate laevastiku väljamõtlemine ja siis kinnitamine, et ei-ei, sellist laevastikku me küll kuidagi teha ei saa. Teiseks, lisaks riigikaitsele on ka eelarve tervik. Nii et kui ettepanek on lahendada merelised probleemid mõne teise struktuuri abiga, siis tuleb arvestada, et ka selle struktuuri jaoks on siis vaja leida lisaraha. Ja kui juba lisaraha tuleb leida, siis tuleb ka vastata küsimusele, miks selles struktuuris on lisaraha mõistlikum kasutada kui mereväes.

* autoriteetses ainult ja ainult selles tähenduses, et kui seal on kinnitus, et asi põhineb mereväes tehtud arvestustel, siis tõenäoliselt see ka nii on.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kilo Tango kirjutas:
Ott Laanemets kirjutas:...
No igatahes - su pakutud numbrid on kordades valed sellest, mis reaalsus...
Sa tahad öelda, et Eesti saab 1000 tonnise korveti mehitamisel hakkama vähema kui 60 mehega?
Aga kes rääkis 1000 tonnisest korvetist? Mis asi on sinu arvates üldse korvett?
Eesti merejulgeolek kirjutas:Tuleb rõhutada, et platvorm suur sõjalaev on teadlikult kokku pandud võime põhisena ning ühegi riigi relvastuses ei pruugi tegelikult olla siintoodud kirjeldusele täielikult vastavat sõjalaeva. Kui langetatakse otsus võtta see relvastusse, tuleb konkreetse laevatüübi valikuks teha eraldi uuring.
. . .
Tuleb rõhutada, et platvorm väike sõjalaev on teadlikult kokku pandud võimepõhisena ning ühegi riigi relvastuses ei pruugi tegelikult olla siin toodud kirjeldusele täielikult vastavat sõjalaeva. Kui langetatakse otsus võtta see platvorm relvastusse, tuleb konkreetse laevatüübi valikuks teha eraldi uuring.
tuna kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:Minu point on pigem selles, et mereväelased ei taha tunnistada, et kõnealuses dokumendis kirjutatud väga kiiduväärt eesmärke saab saavutada ka ilma nende "suurte ja väikeste sõjalaevade" alla raha magama panemata. Ehk siis universaalsemalt ja soodsamalt.
No suurepärane, alati on lootus, et värske liituja lisab ka midagi uut arutellu. Kuidas siis saab universaalsemalt ja soodsamalt?
Vaat selles uuringus osales terve ports inimesi, loetelu (lk 9) on üsna laiapõhjaline erinevatest asutustest ja ministeeriumidest. Väita, et see seltskond ei saanud üldse aru, mida nad tegid (või pigem igapäevaselt teevad) võib ju globaalses mastaabis ja kohase enesekindlusega öeldes isegi tõsi olla, aga paremat meil Eestis võtta pole. Nii lihtne see ongi :D

Sama küsimis, mis Borjal vastamata, ka sulle, Kilo Tango: mis on su plaan?
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Eesti merejulgeolek kirjutas:Tuleb rõhutada, et platvorm suur sõjalaev on teadlikult kokku pandud võime põhisena ning ühegi riigi relvastuses ei pruugi tegelikult olla siintoodud kirjeldusele täielikult vastavat sõjalaeva. Kui langetatakse otsus võtta see relvastusse, tuleb konkreetse laevatüübi valikuks teha eraldi uuring.
. . .
Tuleb rõhutada, et platvorm väike sõjalaev on teadlikult kokku pandud võimepõhisena ning ühegi riigi relvastuses ei pruugi tegelikult olla siin toodud kirjeldusele täielikult vastavat sõjalaeva. Kui langetatakse otsus võtta see platvorm relvastusse, tuleb konkreetse laevatüübi valikuks teha eraldi uuring.


Vastan tsitaadiga samast dokumendist, mis esineb vähemalt 3 korda:
Suure sõjalaeva all tuleb mõista alust pikkusega 75–100 meetrit ja veeväljasurvega umbes 1000 tonni.
Ma küll ei näe, et siin oleks eriti kaksipidi mõtlemist. Sama aluse kirjeldus on täpselt ühesugune iga variandi puhul kolmest.
Sellise suuruse- ja varustusega laevad on enamasti korvetid. Mina ei tea, mida kirjutise autorid mõtlesid. Seda ei ole mainitud. Sa ise oma magistritöös kirjutad järgmist:
Selliseks väikeriikides kasutatavaks sõjalaevaks on korvett, mille veeväljasurve on 500-1200 tonni, pikkus 70-100 meetrit ...
Sama nimetet väikese sõjalaeva kohta:
Väikese sõjalaeva all tuleb mõista alust pikkusega 50–75 meetrit ja veeväljasurvega kuni 500 tonni navigatsioonipiirkonnaga A3.
Paistab, et sa ise pole seda dokumenti viitsinud läbi lugeda.

Ma ei väida, et kirjutise autorid on rumalad või küündimatud. Väide on, et kirjutis on halvasti koostatud ja selle alusel ei saa selliseid järeldusi automaatselt teha. Põhjus lihtne - analüüsi osa ei ole seal kirjeldatud ja mitte keegi peale kirjutise autorite ei tea, kuidas nende tulemusteni jõuti. Ka tuleb mainida, et rahvarohkus ei taga alati kvaliteetset tulemit. Antud puhul siis - kui keegi oleks raatsinud analüüsi käigu kirja panna, võib-olla me ei vaidleks siin.
Ott Laanemets kirjutas:...Sama küsimis, mis Borjal vastamata, ka sulle, Kilo Tango: mis on su plaan?
Jah, ma püüan oma arusaama asjadest kokku panna, kuid see nõuab tööd ja aega, mida mul ei ole hetkel nii palju sinna sisse panna, et saaks ka kvaliteetne tulemus. Mingi ettekujutus on olemas, kuid see tuleb muuta spetsiifilisemaks. Ei taha hakata sarnast udujuttu siia paiskama.

Ja muide. Sinul on endiselt vastamata 2 küsimust:
1. Palju maksab siis see nimetatud 1000 tonnine sõjalaev, mis ei ole korvett. Ehk räägid konkreetsemalt. Muidu mõni arvab viimati veel, et tahate kaubalaeva osta ...
2. Kui suurt meeskonda vajab see imelaev.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

75 m või 1000 tonni ei tee laevast veel korvetti. Pitka oli umbes selles suurusjärgus, aga sellisel kujul ei olnud teab mis korvett. Riigid nimetavad oma laevu just täpselt nii nagu tradistioon ja poliitiline vajadus nõuavad. Nt Norra Skjold, mis ehitati torpeedopaadi järglaseks, ehk siis raketikaatriks, on nüüd kystkorvet, Hispaania Blas de Lezo't kutsutakse fregatiks, aga on võimekam kui mõne riigi hävitaja jne.

Uuringus kirjeldatud geneerilise 'suure sõjalaeva' nimetuse alla mahub nt Taani Knud Rasmussen: LOA 71 m, veeväljasurve ca 1700 tonni, baasmeeskond 14 inimest, avalik soetushind ca 80 milj USD ja disain põhineb Standard Flex'il. Aga see on vaid üks näide ja ei pea hakkama heietama, kas homme peaks/ei peaks taanlastelt Knud Rasmussene ostam hakkama!

Kokkuvõtteks: sellest uuringust loetagu välja riigi merenduse organisatsioonilisi teemasid, kaitseväe merekomponendi tulevikust kin Heremi postitusest.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kilo Tango kirjutas:
Ott Laanemets kirjutas:...
No igatahes - su pakutud numbrid on kordades valed sellest, mis reaalsus...
Sa tahad öelda, et Eesti saab 1000 tonnise korveti mehitamisel hakkama vähema kui 60 mehega?
Määratlematus on märkimisväärselt suur.
1. 75 meetrine laev või 100 meetrine laev
2. Veeväljasurve kuni 1000 tonni või veeväljasurve üle 500 tonni
3. Laeva juhtimis-, lahingu- ja relvasüsteemid variandis maksimum või hoopis variandis miinimum
4. Korvett, mis ka korvett on või hoopis korvett, mis natuke nagu on korveti moodi korvett
5. Uus või kasutatud laev
6. Kas räägime laeva meeskonnast või tegevväelastest
7. Igaüks jätkab siit ise

Üldiselt segane lugu. Mingit asjalikku järeldust teha on keeruline, saab vaid suure vahemiku kahe äärmuse vahele jäävast. Peab hiromant olema või oskuslik ridade vahelt lugeja, et saada aru millest siin üldse räägitakse.

Mõtteharjutus ka. Kas debatt mereväe üle siin käib:
- ad red (sel eesmärgil, eesmärgi poole)
- ad rem (asjast, faktidest)
- ad hominem (publikule)

Ma enda puhul jagaks eelneva 30-30-30 ja 10 protsenti jätaks muude faktorite tarbeks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Uuringus kirjeldatud geneerilise 'suure sõjalaeva' nimetuse alla mahub nt Taani Knud Rasmussen: LOA 71 m, veeväljasurve ca 1700 tonni, baasmeeskond 14 inimest, avalik soetushind ca 80 milj USD ja disain põhineb Standard Flex'il. Aga see on vaid üks näide ja ei pea hakkama heietama, kas homme peaks/ei peaks taanlastelt Knud Rasmussene ostam hakkama!
14 inimest on pooltõde. Täis meeskond, kui kopter on pardal ja relvamoodul installitud, on 40 inimese ringis (majutus on 43 kohta).
Rasmusseni relvastus selle 14 mehega on vaid üks 76 mm distantsjuhtimisega kahur ja kaks raskekuulipildujat.

Ka Kindral Kurvitsa meeskond on 14 meest, mis see meid edasi aitaks?

Üldiselt ongi selline reegel, korveti tüüpi aluse meeskond (70-90 m pikkus, mõnisada kuni 1800 tonni, tiibraketid, SHORAD, kahurid, mingi allveetõrje) ongi vahemikus 40-70 meest.

Kui in 14, on olematu või väga piiratud relvastusega patrull-alus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin pole palju leiutada
Suure sõjalaeva all tuleb mõista alust pikkusega 75–100 meetrit ja veeväljasurvega umbes 1000 tonni.
Selline alus tegevuseks rahuajal, relvastuseta või paar kuulipildujat, maksab vahemikus 40-70 miljonit.
Vahe tuleb pikkusest-laiusest (ehitusmahust), kiirusest, käiturite tüübist, mootorivõimsusest jne.
Üks suureks määrajaks on ka elektroonika - st radarisüsteemid, muud sensorid ja side.
Tuleb arvestada, et 30+ miljonit maksnud Kurvits ei sisalda sõjalises mõttes mingit elektroonikat. Näiteks SAABi keskmaaradar ise maksab nii 10M tükk.
Kui lisada mingeid spetsiaalseid disaine ja venitada pikkus 100 m alla, kerib see hind 80-100 miljoni kanti.
Selle hinna sisse mahuks 3D keskmaaradar (lisaks navigatsiooniradaritele), mingil tasemel 20-40 mm kahurid, kuulipildujad ja VSHORAD käsitsi juhitav õhutõrje (Mistrali taoline).

Kui tahta kõiki vilesid ja tulesid nagu Laivue 2020, siis seal on hetkel kerimas maksumus 350 miljoni suunas (330 oli viimati). Ehk kui sellst korvetisuurusest alusest teha hiljem (kui Ristna tagant suured naftavarud leitakse) korvett, siis praegusele "patrullaluse" soetushinnale tuleb rahulikult lisada 3-4 korda samapalju.

Kogu selle kirjatöö suurim miinus on see, et mingil põhjusel (äkki sihilikult aga äkki tahtmatult) on jäänud kõne alt välja taoliste laevade maksumused ja seetõttu on see "vajalike laevade loetelu" lihtsalt akadeemilise tähendusega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Siin pole palju leiutada
Suure sõjalaeva all tuleb mõista alust pikkusega 75–100 meetrit ja veeväljasurvega umbes 1000 tonni.
Selline alus tegevuseks rahuajal, relvastuseta või paar kuulipildujat, maksab vahemikus 40-70 miljonit.
Vahe tuleb pikkusest-laiusest (ehitusmahust), kiirusest, käiturite tüübist, mootorivõimsusest jne.
Üks suureks määrajaks on ka elektroonika - st radarisüsteemid, muud sensorid ja side.
Tuleb arvestada, et 30+ miljonit maksnud Kurvits ei sisalda sõjalises mõttes mingit elektroonikat. Näiteks SAABi keskmaaradar ise maksab nii 10M tükk.
Kui lisada mingeid spetsiaalseid disaine ja venitada pikkus 100 m alla, kerib see hind 80-100 miljoni kanti.
Selle hinna sisse mahuks 3D keskmaaradar (lisaks navigatsiooniradaritele), mingil tasemel 20-40 mm kahurid, kuulipildujad ja VSHORAD käsitsi juhitav õhutõrje (Mistrali taoline).
Tulemuseks on järjekordne nišivõimekusega alus. Ehk siis miski, millega saab reageerida madala intensiivsusega konfliktile merel, kuid mis on intensiivse konflikti korral sama saatusega, kui Gruusia alused. Ka on raske aru saada, miks peab selline patrull-laev olema sellise tonnaažiga. Tuleviku laienduste tarbeks? Mis tingimusel need laiendused siis tekiks sinna? Ma saaks aru, kui meil oleks vaja ookeanil sõita või Põhjamerel, nagu taanlastel. Siis on puhtalt merekõlblikkuse vaatevinklist suurem tonnaaž vajalik ka patrull-laeval. Aga Läänemerel? Miks? Poole väiksema tonnaažiga alusega saaks need suure sõjalaeva nõuded kaetud.

Lisaks oli seal dokumendis suure sõjalaeva juures kirjas veel järgmist:
Suure sõjalaeva baaskonfiguratsiooni kuuluvad sidevahendid kooskõlas NATO direktiiviga MC195 ning lahingjuhtimissüsteem, laevakahur kaliibrivahemikus 57 mm kuni 5”, lähikaitse relvasüsteem (CIWS/PDMS), tulejuhtimissüsteem (radar+EO), elektrooniline sensor (ESM), õhu- ja pealveeseireradar (SS/AS), elektrooptiline ja infrapunasensor (EO/IR), oma ja võõra
tuvastussüsteem (IFF), allveelaevatõrje sonar (VDS/TACTAS), demagnetiseerimissüsteem, tsitadell (CBRN), radaripeibutid ning mehitamata süsteemid (UXV).
Ma ei hakka praegu selle nodi hindu kokku rehkendama, kui kiirpilk ütleb, et juba kogu elektroonika ajab selle 80 mil lõhki. Lisaks relvasüsteemid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mulle tundub, et siin mängitakse sellist sõnademängu, et rakettrelvastusega korveti maksumus on "kordades mööda" mõne kahuri ja tsiviilradaritega 70 m patrull-aluse maksumusest. Ja ongi, kui arve vaadata. Kindral Kurvits oli midagi 35 miljonit ainult. Kuid sõjalises tähenduses on tegu keskmise suurusega, tühja laevakestaga. Lisaks aeglasekäiguline - kui tahta nt 30 sõlme kiirust, hüppab maksumus ka üles. Aeglane kiirus ei luba rünnaku all nt manööverdada - seeläbi said sõdades pihta enamasti aeglased, 10-15 sõlme kaubalaevad, hävitaja tõstis lihtsalt käigu üles ja vingerdas pommide all hoopis väledamalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Selline alus tegevuseks rahuajal, relvastuseta või paar kuulipildujat, maksab vahemikus 40-70 miljonit.
Vahe tuleb pikkusest-laiusest (ehitusmahust), kiirusest, käiturite tüübist, mootorivõimsusest jne.
Üks suureks määrajaks on ka elektroonika - st radarisüsteemid, muud sensorid ja side.
Tuleb arvestada, et 30+ miljonit maksnud Kurvits ei sisalda sõjalises mõttes mingit elektroonikat. Näiteks SAABi keskmaaradar ise maksab nii 10M tükk.
Just samale asjale olen siin teemas juba varem viidanud. Selles dokumendis esitatud väide, et "õhk ei maksa midagi" on eksitav.

Sarnaselt Kilo Tangole ei saa ma selle "suure sõjalaeva" kontseptsioonist aru. Eeskujuks on justkui Knud Rassmusseni tüüpi patrull-laevad, mis on tegelikult mõeldud ookeanil sõitmiseks. Milleks oleks Eestile selliseid aluseid vaja (ja lausa kolm tükki), jääb mulle arusaamatuks. Flyvefiskeni või Diana tüüpi patrull-alustest saaksin veel aru, kuid nendest suurtest laevadest küll mitte.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegemist on Taani-spetsiifilise nishiprojektiga. Kui raha oli rohkem, siis ehitati spetsiaalseid patrull-aluseid Gröönimaa haldamiseks - näiteks Pitka. Hiljem, kui raha kuivas kokku, hakati universaalseid tegema. Rahuajal patrullime Gröönimaal ja kontrollime kalalaevu ning hirmutame 76 mm kahurist jääkarusid.
Sõja-ajaks tõstame mingi relvamooduli peale ja peame pealveelahingut.

Siinkohal ei tohiks lasta end eksitada ilma moodulita laeva suhteliselt odavast hinnast oma suuruse kohta. Suuruse nõue tuleb sellest, et tuleb ookeanil ja eriti tujukal Põhja-Atlandil liikuda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist