Merevägi ja rannakaitse

Vasta
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

EOD kirjutas:Minu nägemus tänapäeva miinitõkkest Soome lahes - veekindlad, elastned mahutid veidi üle 0-ujuvuse, mis on täidetud 0,5 tonni lõhkeainega ja milliseid on raske leida ka tänapäeva vahenditega. Igal laengul ankur, mis selle etteantud sügavusel paigal hoiab, juhtmed ja kaks operaatorit kaldal.
Põhimõtteliselt I MS aegne lahendus, kuid iga uus asi on hästi unustatud vana. :wink:
Sellise "koti" on võimeline ettenähtud kohale vedama ka kaluripaat, mis üldiselt kosmoseluurele huvi ei paku. "Hallil ajal" ka GPS signaali tõenäoliselt ei segata, seega saab laeng paigaldatud täpselt.
Kui nüüd SHTF, siis kaks kaldaoperaatorit hoiavad näppu nupul kui piisavalt väärtuslik sihtmärk on kummalgi etteantud peilingul, ning kui samaaegselt vajutavad nuppu mõlemad operaatorid, ongi üks oht vähem. :D
See on juhitav miiniväli. Nagu igal asjal, on sellel nii häid kui halbu omadusi. Hea omadus on see, et miin lõhkeb siis, kui vaja. Halb omadus on see, et keegi peab miiniväljale peale passima, see peab olema vaadeldav (kalda lähedal!) ja iga kaabel võib vahel katkeda. Kaabelmiinivälja veesata on keerulisem kui "tavalist" miinivälja - iga miini juurest tuleb kaabel kaldale saada. EML Tasuja ja EML Wambola on algselt ehitatud kaabelmiiniveeskajaks. Sellepärast nad eridisainiga ongi.
Viimati muutis URR, 21 Mär, 2020 20:33, muudetud 1 kord kokku.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Mulle hakkas meeldima Kapten Trummi visioon Naissaare ja Aegna vahele öösel puistatavast sajakonnast miinist. Ma ei anna hinnangut stsenaariumi tõenäosusele ega pahade eesmärkidele, aga kasutan seda oma huvides ära.
Oletame, et Peterburist tuleb laev, mis kannab GOFREPis ette, et on MV Maria ja tuleb Tallinna. Kuna AIS näitab sama, on PPA seisukohalt laev tuvastatud ja kõik hästi. Öösel jõuab laev Naissaare ja Aegna vahele ning hakkab imelikke manöövreid tegema. Tallinn VTS märkab seda (ilmselt tekib ka avariiohtlikke olukordi) ja võtab "Mariaga" ühendust, aga saab vastuseks mingit jama või ei vastata üldse. Pärast mõningat arutamist ja helistamist ajab merevalvekeskus kurjaks Muuga lahes ankrus oleva PPA laeva. See sõidab kohale ja tuvastab, et "Maria" on halli värvi ja pardanumbriga. Vastavalt riigipiiri seadusele PPA sõjalaeva ei peata, vaid fikseerib tehniliste vahenditega riigipiiri rikkumise. Mis edasi saab, ma ette ei kujuta. Kuna on rahu aeg, siis Kaitseväel jureisdiktsioon puudub ja vaevalt keegi enne hommikut eriolukorda välja kuulutab. Võibolla esitab PPA ametiabi taotluse. Lõpuks polegi vahet, mida otsustatakse, sest selle aja peale, kui midagi teha jõutakse, on "Maria" oma miinid vette pannud ja minema sõitnud.
Järgmised kaks nädalat on Tallinna sadamad (kui hirmu silmad on suured, siis ka teised sadamad ja kauem) kinni. NATO ja EL lajatavad nii avalduste kui sanktsioonidega, aga sõda keegi ikka ei kuuluta.
Kui kellelgi viitsimist on, võib nüüd analüüsida, milline paljudest välja pakutud lahendustest aitaks sellist olukorda vältida.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
manjabes
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 17 Jaan, 2006 21:05
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas manjabes »

Ja mis on selle stsenaariumi juures erinevat kui aetakse kurjaks mereväe laev? Kui seda halli pardanumbriga kolakat ei koti piirivalvelaeva tegevus siis täpselt samamoodi ei koti seda ka mereväe "kahuriga kaubalaeva" (millel on valmidus kunagi helges tulevikus rakette kanda) möödasõitmine. Teha midagi "Mariale" ju ei julgeta, sest "see oleks provokatsioon ja mõelda vaid mis meie Brüsseli liitlased sellest arvaks!!!" ning kui vapper Kapten otsustab, et ta ikkagi provotseerib, siis lõpetab samamoodi "alatu provokatsiooni käigus iseenda miinile sõites" ning tõesta pärast oma Brüsseli liitlastele, et sa ei ole kaamel ning Marial olid lihtsalt käiturseadme probleemid, nagu "meie ausad Vene partnerid" puhtast südamest vannuvad.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

Teha midagi "Mariale" ju ei julgeta, sest "see oleks provokatsioon ja mõelda vaid mis meie Brüsseli liitlased sellest arvaks!!!"
Äkki saadaks KV parem laiali?? Muidugi koos Mereväega.. :)
Milleks kulutada tohutuid resursse organisatsioonile, kui kindel arvamus on, et olgu sissetungijad "rohelised mehikesed" või tegelased riigilipu kujutisega käisel, "teha midagi nagunii ju ei julgeta, sest see oleks provokatsioon ja mõelda vaid mis meie Brüsseli liitlased sellest arvaks!!!"
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ott Laanemets kirjutas:Sa võiks oma muret natuke selgemalt kirjeldada. X-kümmend aastat või nii on 'eelisarendatud' maaväge, mille tulemusele olen korduvalt viidanud (90-6-4). Nüüd kui ühel korral tehakse natuke midagi muud ka (ma ei tea, mis on ametlikud plaanid kui neid üldse on), ei saa seda ju 'eelisarendamiseks' nimetada. Pealegi kirjutas KVJ, et too 300 milj on 10 aasta peale, ehk 30 milj aastas.

Kui eelarve kvoot ei ole lahendus ja kui Soome näitel eri väeliikide võimearenduste ajastamine (praegu Laivue 2000, siis hävitajad ja seejärel maavägi jne), siis on see ju sama, et tehke plaan vastavalt piirangutele, aga piiranguid ei anna?
Selgitan.
Esiteks läheb meil selle viiruseussi pärast eelarvega ainult kitsamaks, mitte lahedamaks.
Teiseks tooks kontsentraadi Heremi postitusest:

1. Mereseire mereväe alluvusse
2. Laevad:
a. Füüsiline kohalolek
b. Mereseire
c. Kineeriline jõud
d. Miiniveeskamine
3. Miinivõimekus
4. Laevatõrje raketid vähemalt 2-300 km laskeulatusega

Hakkame tagant otsast pihta. Ma ei tea, milliseid rakette akf Herem täpsemalt silmas pidas, aga:
a. NSM CDM 2 komplekti läks Poolale maksma üksi $112 mil. Sellega on juba pool oletuslikust miinimumeelarvest läinud. Järele jääb kahe laeva jaoks 50+50 mil, mis tähendab, et need laevad oleksid sisuliselt paljad kestad ehk siis needsamad kurikuulsad kahuriga kaubalaevad.
b. Harpoon või RBS-15 raketid maksavad ~$1,5 mil tk. Vaja vähemalt 4 laskeseadet igas 4 raketti + radarid ja muu = 50 mil minimaalseit. Lisaks on vaja mingit üldisemat vaatlusvõrgustikku, mis tagaks ülevaate akvatooriumis toimuvast.

Miinid ei tule tasuta.
Laevadel on vaja lisaks omi radareid (2x min 10 mil) + muu relvastus. Kestad üksi lähevad maksma ~30-50 mil tk. Tulemuseks on miski, millel puudub terve hulk võimekusi, mis üksi merel hakkama võiksid saada ja mille peamine roll saab olema vaenuliku laeva nina ette tulistamine ja jalus tolgendamine (mis on samuti olulised).

Lisaks kogu selle meremajanduse juhtimine, mis tuleb ilmselt niikuinii luua.
Martin Herem kirjutas:Minu unistuste laevade põhjalaskmine on aga vähem tõenäoline kui Tapa või Ämari pommitamine.
Miks me tegeleme siis laevade, mitte ÕT-ga?
Strateegiline sõdur kirjutas:kõige selle kõrval ei taha kuidagi arvesta selle sama Churchilli tsitaadiga - et, meil on raha otsas ja tuleks mõtlema hakata.
See ongi see, mida 2xKT, siis rohkem või vähem ebaõnnestunult saavutada üritavad. See 2-300 mil laevastik tundub täna olema fantaasia (isegi kui me saavutatava võimekuse kõrvale jätame). Ja sellest tekib omakorda alternatiivkulu küsimus - juhul, kui me kulutame selle raha nimetatud poolpiduste aluste peale + rannakaitse raketid (mis on selge vajadus), siis jääb meil hankimata terve rida muid asju nagu näiteks:
1. Keskmaa ÕT
2. Tankikompanii
3. Jätka nüüd ise...
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

NSM CDM 2 komplekti läks Poolale maksma üksi $112 mil.
b. Harpoon või RBS-15 raketid maksavad ~$1,5 mil tk.
Kas netis ringlevad hinna-hinnagud on tõesti nii erinevad...??

IMHO läks NSM-laevatõrjerakettide maismaa-versiooni esimene pataljonikomplekt Poolale maksma surakas üle 200 miljoni EURi, teine komplekt jäi surakas alla selle numbri.
Ja jänkid maksid 1990-te alguses, ehk pea 30 aastat tagasi väiksema, Penguin-tüüpi laevatõrjeraketi odavama, helikopterilt lastava versiooni eest nii miljoni dollari ringis.
Harpooni või RBS-15 mudelit sellise raha eest tänapäeval küll välja ei kärista.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

tommy kirjutas:
Kas netis ringlevad hinna-hinnagud on tõesti nii erinevad...??

IMHO läks NSM-laevatõrjerakettide maismaa-versiooni esimene pataljonikomplekt Poolale maksma surakas üle 200 miljoni EURi, teine komplekt jäi surakas alla selle numbri.
Ja jänkid maksid 1990-te alguses, ehk pea 30 aastat tagasi väiksema, Penguin-tüüpi laevatõrjeraketi odavama, helikopterilt lastava versiooni eest nii miljoni dollari ringis.
Harpooni või RBS-15 mudelit sellise raha eest tänapäeval küll välja ei kärista.
Mida minusugune tavakodanik muud ikka teeb, kui kaevab välja SIPRI tehinguhinnad ja kasutab neid teades suurepäraselt, et sealne info on pehmelt öeldes pealiskaudne või pudulik ja kontekstist väljas. Tegelikult tuleks teha iga tehingu kohta omamoodi korralik kaevamine ja sisuliselt pool uurimustööd, aga pmst. annab ehk selline asi kah mingi indikatsiooni. Harpooini hind on muide Wikipediast. Ilmselt sõltub see hind ka suurel määral konfiguratsioonist, sõprussuhtest ja kurat-teab, millest veel. Aga teisalt:

Kood: Vali kõik

Canada: 12	RGM-84 Harpoon	Anti-ship missile	1998	2000-2002	(12)	$20 m deal
Chile: (20)	RGM-84L Harpoon-2	Anti-ship MI/SSM	(2005)	2006-2007	(20)	$50 m deal
Egypt: (32)	RGM-84 Harpoon	Anti-ship missile	1997	2000-2001	(32)	$51 m deal; AGM-84 version for F-16 combat aircraft
Nii-ehk-naa tuleb kogu selle pildi kohta meelde üks vana Ameerika kõnekäänd: "If money is the issue, deal with the money." Ehk siis rohkem pappi on vaja teenida, mitte vingerdada siia-sinna.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Kilo Tango - mina neid hindasid googlest ei võta. Ma räägin RBSist.
Meremiinide puhul on mul veel parem teadmine.
Kui seda halli pardanumbriga kolakat ei koti piirivalvelaeva tegevus siis täpselt samamoodi ei koti seda ka mereväe "kahuriga kaubalaeva" (millel on valmidus kunagi helges tulevikus rakette kanda) möödasõitmine. Teha midagi "Mariale" ju ei julgeta, sest "see oleks provokatsioon ja mõelda vaid mis meie Brüsseli liitlased sellest arvaks!!!"
Provokatsiooni osas vastaks nagu tommy. Aga selle sõjalaeva reageerimise osas on mul küll teine arusaam. Kui on peal 40+mm, siis kasutab seda. Kui aga näiteks Nõval asub RBS laskeseade, siis võib lasta sellega.
URRi kirjeldatud olukord on üks mitmest vajadusest, miks meil MeV "laeva" vaja on.

Ämarit või Tapat ... või Kuperjanovit on keskmaa õhutõrjega "Kaliibri" eest pigem võimatu kaitsta. Iskanderi puhul lootust on ... natuke.
Pataljon keskmaad maksab rohkem kui minu kirjeldatud MeV võimed. Kasutada saaksime seda ainult konkreetse rünnaku puhul.
Kirjeldatud MeV võimed oleksid kasutatavad igasuguse provokatsiooni korral ja sõjaajal samuti.

Lõpetuseks rahast.
Selle raha eest mis meil kasutada on, on KV sisuliselt valmis. See mis RKAK26 planeeriti, saab paremal juhul valmis 2026 ja edaspidi läheb kogu raha ülalpidamiseks. Tegelikult arvan (tean) ma täna, et sellest ei piisa. Ülalpidamine tähendab ka amortiseerinud vahendite väljavahetamist, hooldust ja remonti, laskemoona, palkasid jms.
Kui Trumm arvab, et tänase eelarve eest saab osta Trummikummipaadi MeV, siis ta eksib.
Kui Trumm (või keegi teine) tahab tänased miinijahtijad maha kanda ja nende asemel kummipaate ja miine hankida, siis a)mina seda täna ei teeks; b)raha ei jätkuks (vt strateegilisesõduri kalkulatsioone).
Kui me tahame paremat MeV, siis on vaja selleks lisaraha või olemasolevatest asjadest midagi kinni panna. Ameeriklaste või rootslaste või brittide kingitud vahendid meid ei päästa. Tasuta saadud asjade ülalpidamine toimuks tänaste võimete arvelt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui Trumm arvab, et tänase eelarve eest saab osta Trummikummipaadi MeV, siis ta eksib.
Ma ei ole seda väitnud, et tänase eelarve eest saab.
Olen vaid väitnud, et meretõrjevõime loomise eest oleks vastuvõetav hind vähendada MaV SA struktuuri kahe jalaväepataljoni võrra, mis varustuse osas peaks tähendama nii 500M.

Selle eest saab tõepoolest trummipaadid, mingi koguse lühimaa tiibrakette, natuke mobiilseid radareid ja kellegi peetud miinilaevad tänaste amortiseerunute asemele. Ja PPA laevade relvastamise kah.

Paraku - ükskõik mis meetodeid kasutada - mingeid merelahinguvõimelisi pealveelaevu selle eest ei saa. Maksimaalselt saabki need kuus kahuritega relvastatud OPV-d. Pealveetõrjet laevade kujul ei saa mingi valemiga, sest suurte "kestade" ehitus sööb kogu raha.

Seda ma olen väitnud. Minu eksimus võib olla siin protsentides, mitte kordades. Võimalik, et ei saa 50, vaid 30 paati ja igaühele on ainult kaks raketti laos, aga tulemus on parem kui see OPV teema, mis ei anna meile suurt midagi juurde. Nende laevade asemel tuleks luua kaks rannakaitse suunitlusega jalaväepataljoni, mis annavad dessanditõrjele palju rohkem juurde kui alused, mida meie vastane ei karda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Näed siis: https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... ips-134712
National Interest kirjutas:The Marines are also considering buying an anti-ship missile for its HIMARS launchers. But existing rockets also work against ships. During the Rim of the Pacific war game in and around Hawaii in July 2018, a U.S. Army HIMARS battery struck the decommissioned U.S. Navy amphibious ship Racine with five rockets. An aerial drone provided the coordinates for the 50-plus-mile strike
Tõlge:

Kood: Vali kõik

Merejalaväelased kaaluvad oma HIMARS-kanderakettide jaoks ka laevavastase raketi ostmist. [b]Kuid olemasolevad raketid töötavad ka laevade vastu. [/b] Vaikse ookeani ääres toimunud sõjamängu ajal Hawaiil ja selle ümbruses 2018. aasta juulis tabas USA armee HIMARSi pateri kasutuselt kõrvaldatud USA mereväe amfiibilaeva Racine viie raketiga. 50-miililise löögi koordinaadid edastas õhust droon. 
Üks HIMARS koos moonaga on Wiki väitel ( :oops: ) $5,1 mil. koos moonaga.

Kui sa, Trumm, tahad tingimata jalaväelased merekaitse jaoks maha ärida, siis vbl. vaadata pigem mingite sääraste universaalvahendite poole. Ma küll isiklikult ei usu, et selline tehing sisuliselt töötaks, sest pataljoni ettevalmistuskuludest suur osa on usutavasti "sunk cost" :dont_know: . Nendest Trummipaatidest lahingulaevu ilmselt niikuinii ei vormi, sest sellistel alustel ei saa olla piisavat teadlikkust mereruumis toimuvast. Kui väikesaarte kaitse peale mõelda, siis RIB võib mängu tulla küll, aga pigem sellise väikealusega, millega toimetatakse jagu punktist A punkti B ja seega peaksid sellised alused kuuluma pigem kas Kaitseliidu või jalaväe, aga mitte MV koosseisu.
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas paalberg »

Tegelikult kunagi vist mingisugused Bundesmarine miinisarved olid isegi mereväebaasi ladudes suurtes rohelistes puukastides olemas ka ainult, et miinid ise ei jõudnud kunagi kohale?
Selleks ajaks kui miine veeskama hakatakse on üritus arvatavasti juba ammu lõppenud.
Eesti puhul on kõige reaalsemad siiski kaks varianti.
a) Eesti kontrollimine ilma füüsilise sekkumiseta mõjuagentide abil.
Selle vastu aitaks vist kõige paremini vastuluure funktsiooni taastamine kaitseväes?
b) Sobiva momendi tekkides kiire kukutusrünnak erivägede toetusel.
Kummagi stsenaariumi realiseerumise korral meremiinidest erilist tolku nagu pole?
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Meil on RKIKi inimesed suhelnud HIMARSi, RBSi, NASAMSi ja ma ei tea mis tootjatega veel. Aga ikka on militaar.netis targemaid inimesi. :lol:
Muidugi või HIMARSiga laevu lasta. Sama moodi saab RBS15 Mark III maasihtmärki lasta. Või Kongsbergi NSMiga. Varsti toob Nammo turule 100km ulatusega 155mm laskemoona ja siis saab ka K9ga laevu lasta.
See kõik on teada. Seda kõike üritatakse kombineerida. Kui raha on vaid kirve jaoks, teed sellega haamri ja sae töö ära. Aga ...
Paraku on päris elu kaugel sellest.
Kui MeV on vaja laeva lasta, pole HIMARSil aega nende sihtmärkidega tegeleda. Pole distantsis. Pole sidet. Seade on laetud teise moonaga jne. Muidugi saab. Kuid aega läheb.
Teistpidi täpselt sama.
Üks asi huvitab mind aga detailsemalt.
Nende laevade asemel tuleks luua kaks rannakaitse suunitlusega jalaväepataljoni, mis annavad dessanditõrjele palju rohkem juurde kui alused, mida meie vastane ei karda.
- kuidas see dessanditõrje toimuks? Pataljoniga. Kelle alluvuses?
Viimati muutis Martin Herem, 22 Mär, 2020 21:33, muudetud 1 kord kokku.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kilo Tango kirjutas:Näed siis: https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... ips-134712
National Interest kirjutas:The Marines are also considering buying an anti-ship missile for its HIMARS launchers. But existing rockets also work against ships. During the Rim of the Pacific war game in and around Hawaii in July 2018, a U.S. Army HIMARS battery struck the decommissioned U.S. Navy amphibious ship Racine with five rockets. An aerial drone provided the coordinates for the 50-plus-mile strike
HIMARS on laskeseade. Olulisem on, milliseid rakette kasutada. Standard MGM-140 Army Tactical Missile System raketiga liikuva laeva tabamiseks peab väga palju õnne olema. Kobarmoonaga on tabamuse võimalused suuremad, aga kahju väiksem.
Sellistel õppustel kasutatakse statsionaarset sihtmärki. Kusjuures tekib küsimus, miks pidi selle pihta viis raketti laskma. Artikkel ise on üldse F-35st.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

manjabes kirjutas:Ja mis on selle stsenaariumi juures erinevat kui aetakse kurjaks mereväe laev? Kui seda halli pardanumbriga kolakat ei koti piirivalvelaeva tegevus siis täpselt samamoodi ei koti seda ka mereväe "kahuriga kaubalaeva" (millel on valmidus kunagi helges tulevikus rakette kanda) möödasõitmine. Teha midagi "Mariale" ju ei julgeta, sest "see oleks provokatsioon ja mõelda vaid mis meie Brüsseli liitlased sellest arvaks!!!" ning kui vapper Kapten otsustab, et ta ikkagi provotseerib, siis lõpetab samamoodi "alatu provokatsiooni käigus iseenda miinile sõites" ning tõesta pärast oma Brüsseli liitlastele, et sa ei ole kaamel ning Marial olid lihtsalt käiturseadme probleemid, nagu "meie ausad Vene partnerid" puhtast südamest vannuvad.
Lahendus ei saagi olla tehniline, vaid organisatoorne. Kui on olemas jõudu kasutav vetelkäimavägi (üks kõik, mis ta päris nimi on), mis identifitseerib (võimalusel visuaalselt) kõik kontaktid huvialas (huviala ei ole sama mis territorialveed!), tuvastaks "kahuriga kaubalaev" "Maria" valeidentiteedi juba Soome lahe idaosas. See sama "kahuriga kaubalaev" saab "Maria" kõrval sõita ja mõista anda, et me teame. Saab ühendust võtta (raadio, morselambi, valjuhääldiga). Seda saab muidugi ignoreerida, aga kui "Maria" siseneb Eesti territoriaalvetesse, tekib juba õigus sekkuda. See poleks enam innocent passage. Kui ühelgi moel kontakti ei saa, on protseduur lask vööri ette - lask üle tekiehitiste - lask korpuse pihta. Leebema variandina saab laeva laevteelt jõuga ära nügida või talle ette keerata. Nii või teisiti peab "Maria" ühel hetkel tagasi pöörama või jõudu kasutama. Maksimaalse kasuna jääb intsident ära, minimaalse kasuna on eelhoiatuse aeg pikem, rahvusvahelise õiguse rikkumine suurem ja selle eitamine keerulisem.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

URR kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:Näed siis: https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... ips-134712
National Interest kirjutas:The Marines are also considering buying an anti-ship missile for its HIMARS launchers. But existing rockets also work against ships. During the Rim of the Pacific war game in and around Hawaii in July 2018, a U.S. Army HIMARS battery struck the decommissioned U.S. Navy amphibious ship Racine with five rockets. An aerial drone provided the coordinates for the 50-plus-mile strike
HIMARS on laskeseade. Olulisem on, milliseid rakette kasutada. Standard MGM-140 Army Tactical Missile System raketiga liikuva laeva tabamiseks peab väga palju õnne olema. Kobarmoonaga on tabamuse võimalused suuremad, aga kahju väiksem.
Sellistel õppustel kasutatakse statsionaarset sihtmärki. Kusjuures tekib küsimus, miks pidi selle pihta viis raketti laskma. Artikkel ise on üldse F-35st.
Tänan komplimendi eest. Muidugi on HIMARS laskeseade nagu ka M270. Lisaks on ka Koreal oma seade nende rakettide laskmiseks (nimi ei jää mulle küll kunagi meelde). Sa ei lugenud artiklit lõpuni. Seal kasutati laskmiseks GLSDB raketti laskekaugusega 150 km ja lõppfaasis laserjuhitavana, mistõttu suudab see tabada ka aeglaselt liikuvate sihtmäki nagu mistahes veesõiduk. F35 ei suufa teatavasti palju moona kanda. Seega on asjal pointi küll. Eesti kontekstis saaks laseriga osundajad paigutada väikesaartele, aga eks see ole kõik üks kirvega sae ja haamri asendamine, nagu KVJ märkis. Samas parem kui mitte midagi. Eriti kui sellest sõltub väga palju.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 13 külalist