Koroonaviirus. Kuidas terviseametnikud, poliitikud ja meedia Eesti rahva „Rahu-rahu, ainult rahu!“ juttudega ära tinistasid ning meid suure ohu asjus uinutasid
Tulemus: uljalt ringi sõitmise ja tiheda kontakteerumise tõttu levib viirus hoogsalt ning nakatunute arv kasvab hoogsalt.
Eesti matemaatikute ja füüsikute tehtud prognoosi kohaselt sureb järgmise nädala alguseks Eestis uue koroonaviiruse põhjustatud haigusesse 5-6 inimest. Seda ütleb kuiv, tunneteta prognoosimine.
Mis edasi saab, kas surnute arv piirdub kuu aja pärast kümnetega või kasvab sadadesse, sõltub paljuski meist endist. Kuidas rahvas käitub, milliseks kujunevad piirangud. Peaminister, eriolukorra juht Jüri Ratas hoiatas neljapäeval, et ees võib oodata väga range karantiin.
Eesti ametnikud ja poliitikud rahustasid meid eriolukorra väljakuulutamiseni päevast päeva, nädalast nädalasse jutuga, et nakkamise oht on tilluke. Riigiaparaat on Covid-19 saabumiseks valmis. Ei mingit paanikat! Peske käsi! Maske pole vaja varuda! Rahu ja veelkord rahu!
Suur osa Eesti elanikest ei mõistnud kaua aega, kui karm saatus meid ähvardab. Kolmapäeval Sportlandis toimunud osturalli näitab, et kõik ei saa sellest praegugi aru.
Siin on mõned Eesti meedias tehtud avaldused.
12. jaanuar. Pole põhjust muretseda!
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiaosakonna nõunik Irina Dontšenko teatab Postimehes, et „Eestis ei ole hetkel muretsemiseks põhjust, kuna otselennud Wuhanist Euroopasse on kolme sihtkohta – Pariisi, Londonisse ja Roomasse. [--] Riigisisene leviku oht on väga madal.“
22. jaanuar. Võite isegi Hiina sõita!
Dontšenko räägib „Ringvaates“, et „praeguses olukorras pole isegi Hiinasse sõitmisel hästi palju piiranguid. Wuhani linna ei soovitata minna, aga muudesse riikidesse, kus on üksikud sissetoodud juhud ja kus pole tuvastatud inimeselt inimesele levikut, hetkel küll pole põhjust sõite ära jätta.“
25. jaanuar. Euroopas leviku oht madal
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütleb ERRile, et terviseamet jälgib nakkuse levikut ja hindab pidevalt selle võimalikku mõju Eestile. Ta märgib, et Euroopa riikide nakkushaiguste seiresüsteemid on heal tasemel ning haiguse laialdase leviku tõenäosus Euroopas on madal.
28. jaanuar. Postipakiga viirust ei saa!
Terviseamet rahustab, et viirus ei levi Hiinast saabuvate postipakkidega. Ameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma sõnul ei pea viirused väliskeskkonnas kaua vastu. Martin Kadai rahustab Delfis, et “Eestisse haiguse sissetoomise riski hindame madalaks“.
29. jaanuar. Noored ei pea kartma!
Värskes Eesti Ekspressis: ilmub vahepealkiri: Eesti on kriisiks valmis. „Noor terve inimene ei pea kartma, kui haigestub,“ ütleb tolles loos Irina Dontšenko. Surnud on enamasti vanemaealised mehed, kelle immuunsüsteem oli nõrk, kuna nad põdesid ka kroonilisi haigusi.
30. jaanuar. Koroona nakkab vähem kui gripp
Terviseameti teatab, et koroonaviiruse uus tüvi on SARSist kergema kuluga ja vähem nakkav kui gripp. Uus viirus ei pea väljas pikalt vastu. Haiguse peiteaeg on 2-14 päeva, inimeselt inimesele nakatudes kuni 5 päeva. Haiguse eest kaitseb massiüritustest ja rahvarohketest kohtadest hoidumine, iseäranis siseruumides. Käsi tuleb usinalt pesta ja kui need enam kõige värskemad ei ole, tuleks need näost eemale hoida. Dontšenko mainib Õhtulehele, et inimeselt inimesele levi on piiratud: „Kui oleks laiaulatuslik levik inimeselt inimesele, oleks haigete arv tunduvalt suurem.“
1. veebruar. Minister: oleme valmis!
Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitab, et „Terviseameti hinnangul on nakkuse sissetoomise risk Eestisse olemas, kuid meie raviasutustel ja teistel pädevatel riigiasutustel on valmisolek viiruse edasist levikut ohjata.“ Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul jälgib terviseamet olukorda ööpäevaringselt.
2. veebruar. Suurem osa inimesi ei vaja ravi
Tuntud perearst Karmen Joller ütleb Postimehes, et kergema kuluga haigestunud ei satu tõenäoliselt arstide vaatevälja. „Ja tõenäoliselt paraneb suurem osa inimesi ka ilma ravita,» lisab ta.
3. veebruar. Kust see majanduskriis tulla saab?
SEB makroanalüütik Mihkel Nestor räägib ERRile, et koroonaviirus mõjutab turismisektorit, aga mitte maailmamajandust laiemalt. Talle tundub, et keskpangad on valmis tegema kõike, et majanduskriisi ära hoida. Sestap on praegu raske uskuda, et „hommepäev välk saaks sisse lüüa“.
4. veebruar. Äripäev manitseb rahunema
Äripäev avaldab juhtkirja: „Rahu, ainult rahu!
Koroonaviirus pole aids.“ Roosa ajaleht manitseb lugejaid, et pikas perspektiivis on koroona mõjud ajutised ning asjade praeguses seisus pole paanika külvamiseks põhjust. „Konserve pole vaja varuda ega punkrit ehitada. Maske pole mõtet niisama ostma hakata. [--] Aktsiaid ei tasu müüma tormata, sest kuigi Aasia börsid alustasid kukkumisega, on see paljuski nädalase sulgemise mõju.“
ERR avaldab uudise, et kuuldused koroonaviiruse peiteperioodil levimisest osutusid valeks. Märtsi keskel tehakse selle juurde lisandus, et hoopis uudis ise oli vale.
5. veebruar. Milleks piirata riskinute õigusi?
Martin Kadai räägib Õhtulehele, et Hiinast ja teistest riskipiirkondadest saabujatele ei ole mõistlik piiranguid kehtestada. Hoolimata võimalikust riskist tuleb mistahes piirangute seadmisel arvestada nende proportsionaalsust, õiguspärasust ja head tava.
9. veebruar. Suure tõenäosusega paraned ära!
„Kui sa sellesse haigusesse jääd, siis sa igal juhul oled haige ja suure tõenäosusega sa paraned ära,“ räägib saates AK Nädal Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku nakkushaiguste arst Nele Rasmann.
13. veebruar. Suurt ohtu ilmselt ei kujune
EPL avaldab usutluse TÜ meditsiinilise viroloogia ja mikrobioloogia professor Irja Lutsariga, mis kannab pealkirja „Koroonaviirusest suurt ohtu ilmselt ei kujune.“ Uus tõbi ei tundu olevat eriti nakkav ega surmavgi, peagi saabub vaktsiin. Lutsar kinnitab, et Eesti on viiruse siiajõudmiseks valmis.
18. veebruar. Eesti valmisolek 10-punkti skaalal on 7-8
ETV saate „Suud puhtaks“ külalised kinnitavad, et paanikaks põhjust ei ole. „Ei saa öelda, et me oleks kuidagi rohkem või vähem valmis. Eelmisel või üle-eelmisel aastal oli Eestis väga raske gripp, aga sellest ei tehtud ühtegi saadet. Loomulikult, meie infektsionistid, kes haiglas töötavad, informeerivad regulaarselt meid, aga eriliseks närvilisuseks me ei näe põhjust," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Märt Põlluveer. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst Peep Talving räägib, et tema haigla on ettevalmistusi siiski teinud ja täiendanud laovarusid. Martin Kadai teatab, et skaalal ühest kümneni on Eesti valmisolek seitse või kaheksa.
Kadai märgib ka, et Eestisse sissesõitu piirataks ainult eriolukorras, sest tegemist oleks põhiõiguste piiramisega.
25. veebruar. Tegu pole ju mingi superviirusega!
Martin Kadai väidab, et teised riigid on üle reageerinud ja Eesti linnu karantiini panna ei kavatse. „Tegu pole ju mingi superviirusega, see on ilmselge. Küsimus on selles, et muidugi peaks riigid pingutama, et mitte lasta viirusel levida, aga kohati on see pingutus ülepingutus ja see pole mõistlik,“ räägib ta ERRile. „Kõige halvem, mida üks riik teha saab, on see, et halvab viiruse leviku hirmus oma tavapärase ühiskondliku elu ja sellega pole välistatud, et viirus ikka pääseb levima.“
Kadai lisab, et „käsitleme seda haigust nii nagu käsitleme täna grippi. Me ei ürita ju iga hooaja alguses, septembris või oktoobris gripihooaega erimeetmete, eriolukorraga kuidagi ära hoida.“
27. veebruar. Paneme hanerasva rinna peale!
Eestis saab teatavaks esimene koroonajuhtum – Riia kaudu saabub Tallinna nakatunud iraanlane.
Hommikune Postimees tervitab lugejaid looga: „Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis“. „Oleme valmis ka esimese viirusekandja olemasoluks,“ kinnitab seal Terviseameti meedianõunik Simmo Saar.
Võru külje alla asuva Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart räägib Lõuna-Eesti Postimehes, et “see paanika on täiesti üle võlli. Ega see koroonaviirus ei ole lõppkokkuvõttes midagi muud kui gripp. [--] Tavaliselt inimene põeb seda nagu grippi või üht viirushaigust. Enamik paranevad ja polegi probleemi.»
Irina Dontšenko ütleb Delfile, et Eesti muutumine kriisipiirkonnaks on vähetõenäoline, kuid päriselt välistada seda ei saa. Martin Kadai räägib, et Eestis on seni vaid üks selgelt piiritletud haigusjuhtum, mistap Tallinna inimestele praegu koroonaviiruse ohtu ei ole.
Õhtuses Aktuaalses Kaameras selgitab Kadai, et erikorrad ja karantiinid ei aita koroonaviirust piirata, hoopis efektiivsem on juhtumite kiire avastamine. „Meie selge seisukoht on see, et tervishoiu sündmust lahendatakse ennekõike tervishoidu puudutavate meetmetega.“
Siseminister Mart Helme viskab valitsuse pressikonverentsil nalja: „Külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Sest tegelikult ju sümptomid on väga suurel määral sellised, millest minu nooruses ei oleks keegi mingisugust koroona- ega muud viirust välja lugenud, see oli külmetus. Soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale, sinepiplaastrid, kõik muu niisugune tore asi, ja läks mõne päevaga, nädal ajaga mööda. Ei olnud mingit koroonaviirust.“ Helme manitseb ajakirjanikke suhtuma teemasse vastutustundlikult. „Meil ei ole mingit kriisi, meil ei ole mingit pandeemiat ega epideemiat. Küll on meil aga oht,“ ütleb ta.
28. veebruar. Miks ma peaksin kartma?
Professor Lutsar annab Tartu Postimees teada, et tema ei karda nakatuda. „Aga miks ma peaksin kartma? [--] Ma ei karda tõesti, sest kuna teisi ohtlikke nakkusi on palju enam.“
Saarte Hääl kuulutab, et koroonapaanikaks Saaremaal põhjust ei ole ja järgmise nädala võrkpallimängud itaallastega ära ei jää. Saaremaa vallavolikogu esimees, terviseameti endine juht Tiiu Aro kinnitab, et paanitseda pole vaja.
Tanel Kiige töörühm ei pea vajalikuks koolivaheaja pikendamist, haridusasutuste sulgemist ning kultuurisündmuste ja spordiürituste piiramist või keelamist. „Ma ei leia ka, et praegu peaks üritusi katkestama, sest meil tõesti praegu haigestumist ei ole," ütleb ka Irja Lutsar „Aktuaalsele kaamerale“. Õhtulehes ärgitab ta mitte muretsema, sest „igasuguse stressiga hakkavad ka tavalised respiratoorsed haigused paremini külge.“
Tanel Kiige sõnul ei ole liigseks muretsemiseks põhjust, aga olukorda tuleb võtta tõsiselt.
ERR vahendab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesust, kes ütleb, et „Meie suurim vaenlane ei ole viirus ise, vaid hirm, kuulujutud ja stigma.“
2. märts. Viirus ei hakka siin massiliselt levima!
Saatejuht Marju Himma teatab Vikerraadio päevakommentaaris, et uus koroonaviirus on Euroopas ja Eestis olnud seni kõige nakkavam sotsiaalmeedia vahendusel ning hirmu külvavad inimesed, kes ei hinda kriitiliselt infot, mida tarbivad ja teistelegi „nakatumiseks“ jagavad. „Ei ole enam 16. sajand, kui arvati, et katkumaski noka sisse roosilehtede ja ürtide toppimine aitab musta surma eemal hoida. Meil on tõhusad vahendid mikroobide leviku piiramiseks ning kaasaegne meditsiin, mis aitab terveneda. Tõenäoliselt tuvastatakse lähiajal Eestis veel nakatunuid, kuid meie meditsiinisüsteemi professionaalsust arvestades ei hakka viirus siin massiliselt levima,“ kuulutab ta.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder rahustab ERRis publikut jutuga, et Eesti puhul hinnatakse epideemilise levi tõenäosust siiski madalaks ja haigus ise ei ole midagi erakorralist. "Suur osa haigusjuhtumeist on kerged ja vaid 13 protsendil nakatunuist kulgeb haigus raskemalt ja kuuel protsendil on haigusseisund kriitiline," ütleb Mölder. Tema sõnul on riik talitanud professionaalselt ning tarmukalt.
Saaremaal annab vallavalitsus võrkpallimängule rohelise tule.
3. märts. Ei tasu üle reageerida!
Tanel Kiik kõneleb ETV „Esimeses stuudios“ , et ülereageerimine tähendaks ohtu majandusele ja ettevõtlusele, aga ka tervisesüsteemile, sest kui suunata kogu tähelepanu koroonaviiruse leviku ennetamisele, jääks muudele juhtumitele reageerimiseks väiksem võimekus. Minister ütleb, et riik ei kavatse reguleerida ürituste korraldamist.
4. märts. Valdav osa haigusjuhtudest on kerged
Saaremaal peetakse esimene võrkpallimäng, kust viirus hakkab laiemalt levima. Nakatumist Kuressaares võimendab nädala lõpus toimuv festival Naised Oma Mullis.
Terviseamet ei näe vajadust keelata avalikke üritusi ega sulgeda piire. Martin Kadai räägib ameti pressikonverentsil, et 80 protsenti koroonaviiruse juhtudest on WHO Hiina missiooni raporti kohaselt kerged või mõõdukad. See on tema sõnul julgustav ja sarnaneb gripiga, mille puhul valdav osa haigusjuhtudest on samuti kerged.
Eurosaadik Marina Kaljurand peab üle pingutatuks Euroopa Parlamendi otsus sulgeda parlamendihoone uksed külastajatele.
5. märts. Riigikogu liikme ootamatu avaldus
Kriisist räsitud Itaalia pealinnas viibiv Riigikogu liige Oudekki Loone imestab Facebookis tühjade tänavate üle ja kiidab: „Praegu on ideaalne aeg Rooma külastuseks!“
6. märts. Tegu ei ole eriti ohtliku haigusega
Tallinnas pannakse kinni esimene kool.
Irja Lutsar tunnistab Delfis, et eksis: „Mulle näib, et me olime liiga optimistlikud ning arvasime, et oleme võimelised uue koroonaviiruse puhangut Euroopas ära hoidma. Viirused on sedavõrd väikesed ja levivad kiiresti.“ Samas peab ta grippi uuest haigusest ohtlikumaks. Professor lisab: „Peamine, et vanu inimesi päris isolatsiooni ei pandaks, sest nende jaoks on sugulaste ja laste külaskäik elus sageli ainsaks rõõmuks. See mõjuks neile halvasti.“
Terviseamet rahustab, et kodune ravi on teistele elanikele ohutu, õhu kaudu viirus ei levi.
Martin Kadai rahustab, et ravimite puudust ei tohiks tekkida. Eriolukorda peab ta ülepingutuseks. „Koroonaviiruse näol ei ole tegu müstilise, eriliselt ohtliku, rahvatervist kahjustava haigusega. Peame jääma meetmetes mõistlikuks ja proportsionaalseks.“
7. märts. Kadai ees, Postimees järel
Postimehe anonüümne juhtkiri teatab, et riskirühmade osas tuleks olla ettevaatlikum, kuid „samas ei ole tegu müstilise ja ohtliku haigusega, mis tõsiselt kahjustaks rahva tervist. Nii peaksime meiegi jääma oma reaktsioonides mõistlikuks ja proportsionaalseks.“
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni direktor Hans Kluge rahustab usutluses ERRile, et suur enamus inimestest põeb haiguse läbi ainult kergete sümptomitega, mistõttu ei ole paanikaks alust. Enamusel inimestest COVID-19-ga on kerged sümptomid ja nad paranevad.“ Kluge ei toeta reisimise ja kaubanduse piiramist.
Tervisamet rahustab, et koroonaviirus kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Merike Jürilo avaldab „Aktuaalses Kaameras“ arvamust, et koroonaviiruse nagu teistegi sarnaste nakkushaiguste puhul võib olla pöördepunktiks kevade tulek.
8. märts. Ei midagi erilist!
Martin Kadai kordab ETV saates „AK. Nädal“: „Tegelikult selle uue koroonaviiruse tüve puhul ei ole tegu millegi erakordsega. Tänaseks me teame, et 80 protsendil inimestest haigus avaldub kergete ja keskmiste sümptomitega, nad ei vaja haiglaravi, 15-16 protsendil on kulg tõsisem ja 5-6 protsendil on kriitiline. Need numbrid on võrreldavad tavalise hooajalise gripiga.“
„Me oleme algusest peale öelnud, et selle haiguse korral me ei pea mõistlikuks erikorrameetmeid, piiride sulgemist. Seda ei pea mõistlikuks ka rahvusvaheline ekspertide seltskond.“
„Positiivne stsenaarium on see, kus me praegu oleme, et see haigus ei hakka kohapeal levima. [--] Must stsenaarium on see, et haigus levib püsivalt ja ulatuslikult kohapeal, tekivad üksikud rasked ja kriitilised haigusjuhud.“
Kriisikommunikatsiooniekspert Ilona Leib teatab samas saates, et seni on Eestis haigusega seotud ametlik kommunikatsioon üldjoontes õnnestunud. „Kõigepealt me peame aru saama, et kriisi ei ole. Kuna kriisi ei ole, siis ei saa rääkida paanikast, kriisi vähendamisest või vaos hoidmisest. Meil on praegu tegu ohuolukorraga ja selle kommunikatsiooniga.“
Irja Lutsar teatab sotsiaalmeedias, et kui Itaalia laiaulatusliku karantiini mudelid on õiged, siis olukorra leevendumist võib Itaalias oodata 20. märtsi paiku.
9. märts. Pealinn jätab koolid lahti
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatab, et pealinna koole kinni ei panda. „Täna pole paanika külvamiseks põhjust.“
10. märts. Hoopis sots tuleks karantiini panna!
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder pahandab sots Raimond Kaljulaidiga, kes nimetas Lasnamäel korraldatud noortepidu vastutustundetuks. Ta nimetab Kaljulaidi paanika õhutajaks. „Antud olukorras tuleks hoopis Kaljulaid karantiini panna ja temalt nutiseadmed ära võtta,“ kuulutab Mölder.
LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab hoiab „Vikerhommikus“ optimistlikku joont. „Kui koroonapaanika jääb pooleaastaseks looks, siis Eesti majandusega midagi ei juhtu, ettevõtetel on oma puhvrid olemas ja ka piisav paindlikkus. Kui epideemia jääb kauemaks, siis hakkab ka meie majandus pihta saama.“
Mihkel Nestor SEBst märgib, et kui ennustused osutuvad tõeks, et suve hakul olukord paraneb, siis arvestades, et rahapakkumine on suhteliselt kõrge, on pikaajalisi probleeme majanduses keeruline ette kujutada.
Eesti arstide liidu eestseisuse liige Vivika Adamson ütleb ERRile, et siinsetel arstidel kaitsevahendeid jätkub ja lisavarude hankimisega tegelevad sotsiaalministeerium ja terviseamet. Samuti on arstid saanud terviseametilt vajalikud juhised ja amet on teinud head tööd.
Merike Jürilo teatab, et Terviseamet hindab voodikohtade, sh intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et toime tulla ka koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas.
Õiguskantsler Ülle Madise kutsub sotsiaalmeedias üles mõistlikkusele ning hoiatab, et liiga karmid abinõud tähendaks seda, et inimesed hakkaksid haigust varjama ja põgenema.
Irja Lutsar ütleb, et peaminister Jüri Ratase ettepanek tühistada enam kui saja osalisega üritused puudutab ilmselt välismaalt tulnud külalistega seotud sündmusi.
12. märts. Hädaolukord. Eriolukord
Lääne Elu kuulutab, et Haapsalu ei jäta ühtegi suurüritust koroonaviiruse tõttu ära.
PERHi juhatuse esimees Agris Peedu ütleb Õhtulehele, et „isikukaitsevahendite hulk on praegu rahuldav. Täiendame varusid nii palju kui võimalik. Peamine murekoht on respiraatorid.“
Peaminister Ratas teatab ennelõunal Riigikogus, et Eestis on hädaolukord. WHO kuulutab välja pandeemia. Saaremaal ja Võrus pannakse kinni koolid. Tallinn soovib sulgeda piirid ja piiri ületajad karantiini panna. Hilisõhtul kehtestab valitsus eriolukorra, mis kestab vähemalt 1. maini.
26. märts. Nukker seis
Eestis on hommikuse seisuga nakatunuid 538, haiglaravil 29, neist vajab intensiivravi 7, surnuid 1. Paranenud on 8 patsienti. Terviseameti hinnangul on kohapealse piiratud leviku risk väga kõrge, kohapealse ulatusliku leviku risk keskmine. Irja Lutsar juhib valitsuse kriisikomisjoni juhendavat teadusnõukogu. Igapäevased uudised räägivad kaitsevahendite nappusest. Eesti Pank prognoosib maiks 6 protsendi suurust majanduslangust, kui olukord ei leevene enne augustit, võib majanduse maht kahaneda 14 protsenti. Hooldekodude ja haiglate külastamine on keelatud, plaaniline ravi katkestatud.
). Nooremana sai tuttavate šokeerimise mõttes paar korda pea ka ära värvitud 
.
.
