Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[chipy]

Silm kohe puhkab, kui loen nende Soome pudrumägede kohta. Paraku on endal natuke teistsugune kogemus. Ei pea end küll Soome spetsialistiks, aga olen pool aastat nendega õlg-õla kõrval elanud. Toon mõningaid päris elu näiteid. Eestlastel oli üksuse peale õde, kes roteerus koos üksusega regulaarselt, siis vennasrahval oli õde kolm korda suurema üksuse peale, kuigi ette nähtud struktuur oli meiega sama. Ja tema vaeseke oli seal juba teist rotatsiooni järjest põhjusel, et kedagi teist lihtsalt võtta ei olnud. Eestlased panustasid omakorda veel suurema üksuse meditsiiniteenistusse arstiga, kes roteerus regulaarselt veel tihedamalt, kui eestlaste põhiüksus, Soome arste seal ei olnud.

Ma ei väida, et see Leo jutt ei võiks tõsi olla. Lihtsalt paneb mõtlema, et kui kõik nii hästi on, siis kus need inimesed olid? 20 000 arsti on ilus number. Arstil ja arstil on ka vahe. Võtke lahti residentuurid ja vaadake, kes need arstid kõik on. Paljude erialadega pole esmatasandil midagi peale hakata. Paljud arstid nii siin kui ka Soomes on kriisi tekkel hõivatud oma tööga Role-4. Ei kujuta ette, kust kohast need 6 arsti pati med. punkti leitakse. See 6 arsti pataljonis paneb kukalt kratsima. Tore kui olemas, aga mida nad seal teevad? Lihtsamaid ja elupäästvad operatsioonid algavad brigaadi Role2+, tavapraktika maailmas ikkagi Role3. Viimaseks küsiks Soome kohta millal viimati need pataljonide 6 arsti vormi selga panid ja õppusel kokku said?

[kulda18]

Kunagi sai EKV meditsiiniketti õpitud ja kirjutan mõned mõtted mälu järgi. Lahingus on keti ülesehituse põhimõtteks kuldse tunni reegel, mille järgi peab kannatunu jõudma tunni jooksul professionaalse meditsiinilise abini (arst).

ROLE1 ülesandeks on täiendav triaaž, elu päästev esmaabi, haige stabilisatsioon ja pikemaks evakuatsiooniks ettevalmistamine. Lisaks ambulatoorsed igapäevased vastuvõtud. Eeldusel, et pataljon peab olema valmis kiiresti ümber paiknema, peab püstitamine ja pakkimine käima suhteliselt kiiresti. Meeles on, et KuPi ROLE1 sai ülesse ja maha alla 1 tunni. Operatsioone põhimõtteliselt teostada ei saa või siis äärmisel vajadusel, sest puudub vastav varustus ning näiteks vere hoidmise võimekus.

ROLE2 on oluliselt võimekam ja seetõttu kohmakam ettevõtmine, seetõttu ei kujuta seda ette manööverpataljoni koosseisus. Kui vaatate neid Kuressaare haigla ees seisvaid konteinereid ja annaksite need kaasa ühele jalaväepataljonile, kus nende tõenäoline asukoht oleks umbes 5km lahingutegevusest taga. Hea sihtmärk kaudtulele ja kokku pakkimine oleks ajaliselt pikk.

ROLE2 tasemel toimub täiendav triaaž, elupäästvad operatsioonid, šoki ravi, intensiivravi ja kannatanu ettevalmistamine transpordiks kõrgemale jne. ROLE2 kroonjuveeli välikirurgia juures on oluline - selleks, et see oleks ROLE2 peavad olema täidetud teatud nõudmised, ei piisa ainult telgist ja kuuest arstist. Tööd teevad traumameeskonnad, mis koosnevad (nüüd lägeb mälu järgi ja võin eksida) anesteseoloogist, kirurgist, operatsiooni õest. Lisaks olema intensiivravi arst ja erakorralise meditsiini arst. Neid toetavad õed, parameedikud. Et meditsiiniabi oleks tagatud pidevalt, peaks neid meeskonnad ja varustus olema dubleeritud. Samal ajal kui üks osa ROLE2 paikneb ümber, on teine valmis endiselt abi andma.

[Leo]

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000002859085.html

Viite taga on HeSaris lahti kirjutatud 2013. a uue võitlusviisiga seotud nägemus, kui palju tuleb erinevates olukordades kannatanuid kohaliku kaitse pataljoni lahingugrupis ehk taisteluosastos. Sealt hakkab selginema, miks mingid ametikohad või võimekused on just sellisele tasemele ehitatud. Taisteluosasto on vastavalt vajadusele 1600-2400 inimest. Ma olen kusagil varem ka nendest eesti keeles kirjutanud, kordan lühidalt:

Intensiivses lahingutegevuses kaotusi 10-20% koosseisust ööpäevas, ehk kuni 480 pihta saanut, kellest veerand ehk 100 KIA ja ülejäänud 300 WIA. Keskmise intensiivsusega lahingutegevuses 5-10% kaotuseid ehk 50 KIA ja 150 WIA. Otseses lahingukontaktis olevates kompaniides võivad kaotused olla oluliselt suuremad kui toetavates kompaniides ja 20% kaotustega kompaniid peetakse tegevusvõimetuks kuni täienduste saabumise ja üksusesse sisse-elamiseni. Puhkavate üksuste kaotused kuni 2%, need on siis peamiselt stress ja haigused. Selliste vigastatute kogustega toimetulekuks on need välimeditsiini süsteemid ehitatud.

[Veiko Palm]

Kohustan end siiski veelkord üheks väikseks remargiks.

Nimelt mis puudutab ressursse, millise kohta ma veel 2015. aasta jaanuaris (rääkimata eelnevatest ettekannetest) esitasin kaunis detailse arendusplaani.
1. Mitte keegi (k.a. mina) pole mõelnudki mitte kunagi KV meditsiiniteenistuse arendamisel saavutada KÕIKE nüüd ja kohe, vaid kindlaksmääratud perioodi vältel. Ja see arvestuslik periood polnud mitte 1 või 2 aastat. Seda kohe kindlasti mitte. Aga see komponent jäeti tookord aruteludes valdavalt arvestamata ja nagu nüüdki, siis aeg-ajalt ilmus välja vormis, et just-kui oleks keegi soovinud KÕIKE seda saada n.ö. üle öö. Ja, noh, siililegi selge, et taoliseks asjaks raha ei ole ja ei saagi olema.
[...]

Teen ka ise väikse remargi (ja täiendan Kriku lauset jupikaupa ehitamisest). Samuti võtsin julguse lõigata välja kaasfoorumlase remargist osad jupid.

Niisiis. On selge, et ühtegi asja ei saa kohe ja korraga. Kõik asjad võtavad aega ja tavaliselt palju aega, eriti kui räägime süsteemi ülesehitamisest. Ükski kaitseväe võime ei teki üleöö. Kuid - maksumuse arvestamisel tuleb arvestada ikkagi lõppmaksumust. Õigemini - süsteemi "täisvõimsuse" loomise- ja ülalpidamiskulu. Kui selle jaoks ressurssi pole, siis pole mõtet ka ehitamisega alustada.

Igasugused näited on äärmiselt kehvad ja suudavad edasi anda asja olemust vaid tükati. Ning reeglina on teisest valdkonnas toodud näited vaid osaliselt asjakohased. Kui me leiame, et meie rahakotile on sõiduauto ostmine ja ülalpidamine liiga kallis, siis kalliks jääb ta ka siis, kui me seda masinat jupikaupa ostma hakkaksime. Vahet ei ole, arvutused ju näitavad, et me ei jõua seda ülal pidada.

Meie arvutused näitasid, et meil ei saa mitte kunagi olema vajalikku ressurssi, et hoida elus ettepandud süsteemi ja sestap seda ei hakatudki ehitama. Ka mitte jupikaupa. Ma ei taha minna detaili, aga see süsteem ei oleks "osaliselt" ülesehitatuna toiminud. Oli kas kõik või mitte midagi võimalus.

Ning teine remark (ja hoidku jumal mind laskumast diskussiooni asjatundmatu Trummiga) puudutab KV meditsiini RA ja SA suurt erinevust. Minule kui võhikule võivad kõik arstid tunduda ühe vitsaga löödud, aga tuleb välja, et arste on erinevaid ja need erialad ei ole lihtsasti asendatavad. Loo mitmetahulisus KV jaoks seisneb selles, et tinglikult ja väga suure üldistusega öeldult, on meil tavapärases rahuaegses teenistuses vaja teistsugust meditsiiniorganisatsiooni, kui sõja-ajal.

Kordan veelkord - väga suure üldistusastmega, aga rahu ajal on meil vaja pigem perearste ja sõjaväljal pigem kirurge. Seega, pole mingit vahet, kui palju arste kaitseväes rahu ajal teenib, sest sõja ajal tuleks leida palju teistsuguseid doktoreid. Arst hoiab end värskena praktiseerides. Meil ei oleks tavapärases linnaku-teenistuses pakkuda palju praktikat traumakirurgile ja sestap tema kvalifikatsioon käiks ruttu alla. Loomulikult ei ole asi must-valge jne.

[Kapten Trumm]

Ning teine remark (ja hoidku jumal mind laskumast diskussiooni asjatundmatu Trummiga)

Asjatundmatu Trumm nüüd küsib asjatundjalt: mis on plaan, kui päeval X on meil 1000 haavatut, lükkame lihtsalt PERHi ukse taha ja tegelegu?
Ja järgmine päev tuleb 500 juurde. Ülejärgmine päev 300. Siis 450. Siis on varud otsas (koroonakriisi valus kogemus!). Mis saab?
Hetkel on meil nelja viie haigla peale napp 150 patsienti ja kriis on pilvedest kõrgemal!

Täpselt nii nagu mõnes haiglas lõppesid mõne päevaga otsa kaitsevahendid, saavad otsa ravimid, sidemed, kanüülid, valuvaigistid, antibiootikumid jne jne.
Seejärel hakkavad inimesed lihtsalt surema üsna lihtsate vigastuste peale. Loomulikult saadakse sellest igal pool teada, ka kaevikutes.

[Veiko Palm]

mis on plaan, kui päeval X on meil [...] haavatut, lükkame lihtsalt PERHi ukse taha ja tegelegu?
Ja järgmine päev tuleb [...] juurde. Ülejärgmine päev [...] Mis saab?

Aga Sa ju ei küsi midagi. Ega kuula kedagi. Ainult jutlustad. Usklikega mina ei tegele, pole asjatundja. Seda enam, et meie tõed ei ole isegi osaliselt kokkupuutuvad.

[Kapten Trumm]

Kuulan, kuulan, seega, mis on plaan (niipalju kui saladused lubavad)?
Jutlustus oli seepärast, et vastus poleks automaatne = tsiviilhaiglad tegelevad.

[Veiko Palm]

Hetkel on meil nelja viie haigla peale napp 150 patsienti ja kriis on pilvedest kõrgemal!

Ma ei tea, mida Sa sellega mõtled? Kas meie haiglad ei saa praegu patsientidega hakkama? Ma ei ole sellist informatsiooni kuulnud, palun valgusta.

Ning ülesanne ka Sulle - mida Sina arvad, milles seisneb (üle maailma) raskus raskete koroonahaigetega olemasolevates haiglates tegelemiseks?

Ning pööran ka Su tähelepanu sellele, et see teema on militaarmeditsiinist, pandeemia jaoks on oma teema. Vasta palun seal. Juhul, kui oled veendunud, et Sinu väited on siiski seotud militaarmeditsiiniga, põhjenda.

[Kapten Trumm]

Ma ei tea, mida Sa sellega mõtled? Kas meie haiglad ei saa praegu patsientidega hakkama? Ma ei ole sellist informatsiooni kuulnud, palun valgusta.

Praegu saavad. Kui esimese nädalaga oleks 1500 patsienti, siis oleks toimunud suurejooneline kokkujooks ja surnukehade virn oleks mõned korrad kõrgem. Hetkel on ju koormus suhteliselt tühine, 5000+ voodikohast on kriisipatsiendid 150 ringis. Aga juba siis selgus, et puudusid varud (nt Tartu kiirabi peaarsti arvamusartikkel). Kõigest sajakonna kannatanu käitlemiseks. Mitte 1000 või 1500.

Ning ülesanne ka Sulle - mida Sina arvad, milles seisneb (üle maailma) raskus raskete koroonahaigetega olemasolevates haiglates tegelemiseks?

Haigus on äärmiselt nakkav, mistõttu tuleb piltlikult öeldes 50 patsiendi pärast suur haiglakorpus tühjaks teha ning seal ei saa teha muud. Samamoodi on haigus intensiivne varude kulutamise osas.

Ning pööran ka Su tähelepanu sellele, et see teema on militaarmeditsiinist, pandeemia jaoks on oma teema. Vasta palun seal. Juhul, kui oled veendunud, et Sinu väited on siiski seotud militaarmeditsiiniga, põhjenda.

Seos militaarmeditsiiniga on järgnev - sõjaolukord on veel hullem koormus haiglale kui koroona. Mitte niipalju keerukuselt kui hulgalt. Seega, kui hammasrataste ragin (varude puudus) tekkis juba nii 100 patsiendi levelil, siis mis paneb meid arvama, et nad 1500 või veel suurema arvuga toime tulevad? Haigla on äriühing, kellele on igasugu arusaamatud varud, reservid jne võimed "igaks juhuks" nagu pomm jala küljes. Mida vähem, seda parem!

Hetkel lihtsalt koroonakriis kinnitas seda arvamust, mida siin teema oli väljendatud ka varem - tänaste kaanonite järgi rajatud tsiviilmeditsiin pole lihtsalt võimeline tõsisema kriisiga toime tulema. Kuigi näiliselt on voodikohtade ja arstide arv tohutu - võiks vastu võtta 5000 haavatut ja igaühele neist personaalse arsti ka anda.

PS: üks asi veel. Tänased massilise meditsiinivarustuse tarned käivad meile läbi Venemaa õhuruumi. Kui see kinni pannakse, siis kuskohast...?

[Veiko Palm]

Jutlustus oli seepärast, et vastus poleks automaatne = tsiviilhaiglad tegelevad.

Minu vastus on ikka sama - teatud tasemeni (stabiliseerimine, evakueerimine) tegeleb kaitsevägi, sealt edasi tsiviilmeditsiin.

Kuna Sinule meeldib rääkida loosungitega ja vastata küsimuste vormis, siis küsin hoopis Sinult - millisena Sina lahendust näed?

[Lemet]

teatud tasemeni (stabiliseerimine, evakueerimine) tegeleb kaitsevägi, sealt edasi tsiviilmeditsiin.

Ehlk siis lükatakse haavatud tsiviilmeditsiini kaela. Mille võimekust meil antud pandeemia tingimustes on võimalus jälgida. M.O.T.T.

[Kapten Trumm]

Olen seda ka paar korda pakkunud.
Kaks suurt haiglat, nt PERH Mustamäe linnak ja Pärnu (kuna asuksid suhteliselt "tagalas") konverteeritakse paramilitaarseteks haiglateks, kokku nt 2500 voodikohta. Kirurgi- ja anestesioloogiavõimed koonduvad peamiselt sinna. Võibolla ka mingid karponiirtüüpi reservhooned haiglapindadeks.
Rahuajal teevad nad tavalisi rahuaja asju. KV arstid roteerivad KV ja nende vahet. Rahuaja tegevust finantseerib haigekassa.
Kuid personal on sõjaliselt ette valmistatud ja haigla peab olema suuteline vastu võtma päevas sadu traumakannatanuid.
Samas asuvad riiklikud meditsiinivarude laod, mida soetatakse kaitse-eelarve eest.
Ka liitlastelt ostetud/kingitud meditsiinitranspordi reserv on kuskil läheduses, neid peaks maksma ka 2% seest.
Võibolla veel midagi, mida ma ei oska nimetada, täielik võhik nagu ma olen.
Jätame praegu kõrvale haiglakorpuste kindlustamise sõjalise mõjutamise eest. Loodame, et venelased neid ei pommita.

[Kapten Trumm]

teatud tasemeni (stabiliseerimine, evakueerimine) tegeleb kaitsevägi, sealt edasi tsiviilmeditsiin.

Ehlk siis lükatakse haavatud tsiviilmeditsiini kaela. Mille võimekust meil antud pandeemia tingimustes on võimalus jälgida. M.O.T.T.

Hetkel tuleb Eesti tsiviilmeditsiin väga hästi toime, igasugu suhtarvude poolt pareminigi kui Saksamaa.
Lihtsalt taolise tempoga on kogu asi disainitud töötama. Meedikud saavad süveneda ja väikse kannatanute arvu puhul jagub kõike. Või enamvähem.
Küsimus on selles, mis saab siis, kui antud arv korrutada kümnega.

Gruusia sõjas 2008 oli viie sõjapäevaga ca 1200 haavatut, lisaks veel ca 500 tsiviilvigastatut.

[Veiko Palm]

Selline ei saa olla mõtestatud vestlus. Sinu väide oli

Hetkel on meil nelja viie haigla peale napp 150 patsienti ja kriis on pilvedest kõrgemal!

mille peale küsisin, et kus on see kisa? Ja Sa vastad, et

Praegu saavad. Kui esimese nädalaga oleks 1500 patsienti, siis oleks ...

Ja Sa veel imestad, et inimesed ärrituvad ja Sinuga vestelda ei soovi? Ise kehtestan normatiivid ja ise rikun, ning näitan aina näpuga igale poole?

Mina küsisin, et mis Sinu hinnangul põhiline raskus koroonapatsientidega tegelemisel on? Toonitan veelkord - mina ei ole spetsialist ja vaid üritan refereerida, ka avalikust pressist, saadavat informatsiooni. Olen Sinuga nõus, et äärmine nakkavus (loe: iga patsient nõuab meeletult palju ruumi ja eritingimusi) ja kaitsevahendite suur kulu on tähtsad. Lisaks sellele nõuavad rasked patsiendid selgelt spetsiifilisi seadmeid (hingamisaparaadid), mida liigselt pole varunud mitte ükski meditsiinisüsteem maailmas. Vähemalt mina seda ei tea.

Ülalkirjeldatu ütleb minu jaoks seda, et ma ei ole kindel Sinu väites, et konventsionaalne sõda koormaks meie meditsiinisüsteemi rohkem, kui koroona. Väga robustselt öeldud, suur üldistus ja "mõõgalöök", ning kindlasti mitte ilus, aga see tundub nii.

Samuti paned Sa kõik asjad ühte patta ja viskled seinast-seina. Kord on Sul probleemiks arstide puudus, siis juba isikukaitsevahendid, järgmiseks mis? Palun püsi teemas.

[Kriku]

Palun tõepoolest siin teemas argumenteerides kasutada hinnanguid ravivajadusele sõjategevuse ajal ning koroona kõrvale jätta.