Abruka.
Re: Abrukal alla kukkunudud vene lennuki mark?
Abruka teema on natuke allpool, seda läbi lugeda ei suuda?
Re: Abruka.
Järelikult I-153?
Nagu ka I-16, olid vaid esimesed masinad Wright Cyclone mootoriga, hilisemad M-25 ja M-62 mitme modifikatsiooniga.
Iseenesest loogiline, et vähemolulisel tandril kasutati vanemat tehnikat. Soome hävitajad neist tehniliselt üle ei olnud ning Luftwaffel oli mujal tähtsamaid ülesandeid kui siinmail "Kajakaid" jahtida.
Nagu ka I-16, olid vaid esimesed masinad Wright Cyclone mootoriga, hilisemad M-25 ja M-62 mitme modifikatsiooniga.
Iseenesest loogiline, et vähemolulisel tandril kasutati vanemat tehnikat. Soome hävitajad neist tehniliselt üle ei olnud ning Luftwaffel oli mujal tähtsamaid ülesandeid kui siinmail "Kajakaid" jahtida.
Re: Abruka.
Ütleme nii, et meile on täna teada ühe I-153 allatulistamine Abruka kirdeosas. Wrighti või M-25 mootori kasutamine sellel masinal on vähetõenäoline, suurem osa sai peale kas M-62 või M-63.
Viide nõukogude lenduri mälestustele on täna selline: https://iremember.ru/memoirs/letchiki-i ... igorevich/
Viide nõukogude lenduri mälestustele on täna selline: https://iremember.ru/memoirs/letchiki-i ... igorevich/
Re: Abruka.
Fakt on see, et leitud jaotusmehhanismi kaanel on propelleri tugilaagri kinnituseks 12 poldiauku, nagu Cyclonel. Kui need üle mõõta, siis näeb, et tollmõõdus.
Cyclone baasil loodud Nõukogude modifikatsioonid olid meetermõõdule ümber tehtud ning tugilaagri kaas kinnitus seitsme tikkpoldiga.
Memuaaride kirjutaja võis lennata uuemal I-153 modifikatsioonil ning õigesti mäletada selle mootori mudelit. Samas teine piloot lendas vanemal lennukil, mil Cyclone mootor. Selliste olemasolu Sa ju ei eita?
Cyclone baasil loodud Nõukogude modifikatsioonid olid meetermõõdule ümber tehtud ning tugilaagri kaas kinnitus seitsme tikkpoldiga.
Memuaaride kirjutaja võis lennata uuemal I-153 modifikatsioonil ning õigesti mäletada selle mootori mudelit. Samas teine piloot lendas vanemal lennukil, mil Cyclone mootor. Selliste olemasolu Sa ju ei eita?
Re: Abruka.
Ma üritaks enne põnevate teooriate väljamõtlemist leida pilte samast komponendist mootoritel M-62 ja M-63, mis on ehitatud 1941 ja varem. See ei tohiks vast väga keeruline olla?
Re: Abruka.
Mul polnud ka keeruline oma raamaturiiulist M-25 remondijuhend võtta, kus kõik detailid koos mõõtude ja tolerantsidega kirjas.
M-62 ja M-63 on selle mootori edasised modifikatsioonid. Ja nii kuni AŠ-62 välja. Mootorini, mis siiani kasutuses. Pärastsõjaaegsetel polnud enam kuulipilduja sünkronisaatori paigalduse võimalust.
https://en.wikipedia.org/wiki/Shvetsov_ASh-62
M-62 ja M-63 on selle mootori edasised modifikatsioonid. Ja nii kuni AŠ-62 välja. Mootorini, mis siiani kasutuses. Pärastsõjaaegsetel polnud enam kuulipilduja sünkronisaatori paigalduse võimalust.
https://en.wikipedia.org/wiki/Shvetsov_ASh-62
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Abruka.
Ma siin antud juhul ei suuda härrade vaidluses küll kõiki detaile tabada (st, et mis polte siin loendatakse), aga Wright Cyclone originaalmootorite osas tahaks küll natuke emotsioone vähemaks võtta.
I-16 ei toodetud kunagi seerias Wright Cyclone originaalmootoritega. Ainult katseeksemplaridel olid mõned.
Esimesed seerialennukid oli M-22 ehk Bristol Jupiter kloonidega. Hiljem tulid juba M-25 ehk Wright Cyclone kloonidega.
Ma sügavalt kahtlen, et Wright Cyclone'i meetermõõdustikku teisendamine sisaldas mingeid muid olulisi konstruktiivseid muudatusi. Peale tollmõõdustikust meetermõõdustikku teisendamisest tekkinud vajaduse pisiasju korrigeerida.
Ja I-153 pole kunagi lennanud ühegi originaal Wright Cyclone'iga. M-62 ja M-63 olid juba N Liidus tehtud koopiad. Olemasolevale M-25 mootorile lisati vidinad ja viled, mis olid ostetud DC-3 lennukite Wright Cyclone uuemate seeriate mootorite peal
I-16 ei toodetud kunagi seerias Wright Cyclone originaalmootoritega. Ainult katseeksemplaridel olid mõned.
Esimesed seerialennukid oli M-22 ehk Bristol Jupiter kloonidega. Hiljem tulid juba M-25 ehk Wright Cyclone kloonidega.
Ma sügavalt kahtlen, et Wright Cyclone'i meetermõõdustikku teisendamine sisaldas mingeid muid olulisi konstruktiivseid muudatusi. Peale tollmõõdustikust meetermõõdustikku teisendamisest tekkinud vajaduse pisiasju korrigeerida.
Ja I-153 pole kunagi lennanud ühegi originaal Wright Cyclone'iga. M-62 ja M-63 olid juba N Liidus tehtud koopiad. Olemasolevale M-25 mootorile lisati vidinad ja viled, mis olid ostetud DC-3 lennukite Wright Cyclone uuemate seeriate mootorite peal
Re: Abrukal alla kukkunudud vene lennuki mark?
Kuna olen siin foorumis uus. siis tegin uue teema aga postitus tõsteti hiljem siia alla.andrus kirjutas:Abruka teema on natuke allpool, seda läbi lugeda ei suuda?
Re: Abruka.
Prien annab järgmise jaotuse:
Uffz. Günther Normann lasi alla ühe I-153 kell 14:12, asukoht Saaremaa
Lt. Wolfgang Kretschmer üks I-153 kell 14:15 ruudus 29732/25 Ost (kinnitatud)
Uffz. Erwin Löffler üks I-153 kell 14:25 ruudus 29841/25 Ost (kinnitatud)
see ruudustik jääb segaseks?
Uffz. Günther Normann lasi alla ühe I-153 kell 14:12, asukoht Saaremaa
Lt. Wolfgang Kretschmer üks I-153 kell 14:15 ruudus 29732/25 Ost (kinnitatud)
Uffz. Erwin Löffler üks I-153 kell 14:25 ruudus 29841/25 Ost (kinnitatud)
see ruudustik jääb segaseks?
Re: Abruka.
Raamatus, kus kirjeldatakse NSVL lennukite konstruktsioone kuni 1938. aastani, pole I-153 osas näiteks Cyclone mootorist üldse juttu, vaid põhiliselt lennukite relvastusest, kõrgusomadustest...toomas tyrk kirjutas:Ma siin antud juhul ei suuda härrade vaidluses küll kõiki detaile tabada (st, et mis polte siin loendatakse), aga Wright Cyclone originaalmootorite osas tahaks küll natuke emotsioone vähemaks võtta.
I-16 ei toodetud kunagi seerias Wright Cyclone originaalmootoritega. Ainult katseeksemplaridel olid mõned.
Esimesed seerialennukid oli M-22 ehk Bristol Jupiter kloonidega. Hiljem tulid juba M-25 ehk Wright Cyclone kloonidega.
Ma sügavalt kahtlen, et Wright Cyclone'i meetermõõdustikku teisendamine sisaldas mingeid muid olulisi konstruktiivseid muudatusi. Peale tollmõõdustikust meetermõõdustikku teisendamisest tekkinud vajaduse pisiasju korrigeerida.
Ja I-153 pole kunagi lennanud ühegi originaal Wright Cyclone'iga. M-62 ja M-63 olid juba N Liidus tehtud koopiad. Olemasolevale M-25 mootorile lisati vidinad ja viled, mis olid ostetud DC-3 lennukite Wright Cyclone uuemate seeriate mootorite peal
Tegelikult iga järgnev mootori modifikatsioon parandas mingeid parameetreid, kuid oli siiski vaid M-25 edasiarendus, mitte tagasipöördumine Cyclone juurde ehk Cyclonest lähtuv paralleelne arendus.
Re: Abruka.
Palun vaata wooze algsele postitusele lisatud pilti, kus mootori esiosas on 12 tikkpoldiga kinnituv propelleri tugilaagri kaas ning näita mõne N.Liidus (kloonina) toodetud mootori samasugust detaili.toomas tyrk kirjutas:Ma siin antud juhul ei suuda härrade vaidluses küll kõiki detaile tabada (st, et mis polte siin loendatakse), aga Wright Cyclone originaalmootorite osas tahaks küll natuke emotsioone vähemaks võtta.
Ja I-153 pole kunagi lennanud ühegi originaal Wright Cyclone'iga. M-62 ja M-63 olid juba N Liidus tehtud koopiad. Olemasolevale M-25 mootorile lisati vidinad ja viled, mis olid ostetud DC-3 lennukite Wright Cyclone uuemate seeriate mootorite peal
Kusjuures on võimalik, et N.Liidus algselt toodetigi Cyclone mootori 1:1 koopiaid ja alles hiljem mindi üle selle mootori meetermõõdustikus edasiarendustele. Igatahes eri allikad kinnitavad, et esimestel I-16 ja I-153 hävitajatel Cyclone mootoreid kasutati.
Analoogiana - algselt ZiS-5 kuni Zil-157 mootorid olid 4-tolliste kolbidega, viimased ZiL-130 kallurite ja ZiL-157 mootorite kolvimõõt aga oli 100 mm. Aega läks meetermõõdustikule üleminekul küll rohkem kui lennukimootori juures.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Abruka.
Tänan.
Kujuneb siis selline pilt, et kõigepealt toodeti Cyclone koopiaid, siis M-25 ja M-62, mil tugilaagri kaas kinnitus 7 tikkpoldiga. Seejärel hilisemad M-62 ja sealt edasi, mil 12 tikkpolti (Sinu viidatud raamatu piltidelt). Vist jäi 7 tikkpoldiga kinnitus nõrgaks ja mindi taas ameeriklaste lahendusele tagasi.
Seega Abruka lennukil võis olla nii Cyclone kui M-62 hilisema väljalaske mootor.
Kirjandust kusjuures alati uskuda ei saa. Lisan koopia 1969. aasta raamatust "NSVL lennukite konstruktsiooni ajalugu kuni 1938. aastani". Seal pole I-153 muid mootoreid peale M-25V ja M-62 üldse mainitud, kuigi olemas nad olid. Kahjuks PDF ei läinud läbi, seetõttu lisan foto, mis on viletsama kvaliteediga.
Kujuneb siis selline pilt, et kõigepealt toodeti Cyclone koopiaid, siis M-25 ja M-62, mil tugilaagri kaas kinnitus 7 tikkpoldiga. Seejärel hilisemad M-62 ja sealt edasi, mil 12 tikkpolti (Sinu viidatud raamatu piltidelt). Vist jäi 7 tikkpoldiga kinnitus nõrgaks ja mindi taas ameeriklaste lahendusele tagasi.
Seega Abruka lennukil võis olla nii Cyclone kui M-62 hilisema väljalaske mootor.
Kirjandust kusjuures alati uskuda ei saa. Lisan koopia 1969. aasta raamatust "NSVL lennukite konstruktsiooni ajalugu kuni 1938. aastani". Seal pole I-153 muid mootoreid peale M-25V ja M-62 üldse mainitud, kuigi olemas nad olid. Kahjuks PDF ei läinud läbi, seetõttu lisan foto, mis on viletsama kvaliteediga.
Re: Abruka.
Ma enda arvates olen juba vastanud, et Abruka kirdeosas? Panen igaks juhuks pildi ka: Ruudu suurus, millesse raporteeriti, oli üle 4 x 4 km. Mõõtkava on pildi allservas olemas.wooze kirjutas:Uffz. Erwin Löffler üks I-153 kell 14:25 ruudus 29841/25 Ost (kinnitatud)
see ruudustik jääb segaseks?
Re: Abruka.
Paneme siia teemasse.
Variante mitmeid: näiteks NLiidu lennukitele sobivad 1941.a. võitlused Saaremaa lähistel, 1943-44.a. NL torpeedolennukid laevu jahtimas, 1944.a. jälle võitlused Saaremaa lähistel.
https://transpordiamet.ee/uudised/saare ... sojalennukTranspordiameti hüdrograafiaosakond avastas Läänemerest Liivi lahest Teise maailmasõja aegse sõjalennuki.
Hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Välingu sõnul leiti eelmisel nädalal laevaga Jakob Prei läbi viidud mõõdistustöödel Liivi lahest Abruka saarest 16,5 kilomeetri kaugusel kagus lennukivrakk.
„Lennuk on kahe mootoriga, kere pikkus 17 meetrit ja tiibade siruulatus ka umbes 17 meetrit. Vrakk on kahes tükis, sabaosa on kerest 46 meetrit põhja pool,“ selgitas Väling.
„Hetkel ei ole teada, mis lennukiga tegemist on, aga kindlasti on see Teise maailmasõja aegne sõjalennuk. Me teame Liivi lahes hetkel 4 lennukit, neist 2 on leitud miinitõrjeoperatsioonide käigus,“ lisas Väling.
Variante mitmeid: näiteks NLiidu lennukitele sobivad 1941.a. võitlused Saaremaa lähistel, 1943-44.a. NL torpeedolennukid laevu jahtimas, 1944.a. jälle võitlused Saaremaa lähistel.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 31 külalist