Jõelaevad Emajõel

[aurik]

Kaugest Indo-Hiinast kodukamarale tagasi.

Digaris jäi silma

Manus Pohja Kodu 17.03.1942.jpg ei ole enam saadaval

See artikkel on täitsa hea leid, ainult tema koostajat on tabanud hetkeks ootamatu lünk.
Selliseid laevu nagu „Paul” ja „Linda” tol momendil polnud, need on „Joala” eelmised nimed. Teise laevana mõtleb artkli autor kindlasti reisilaeva „Narva” mille esimene nimi oli tsaariaegadel „Ust-Narovsk”. „Joala” edasine elu valgustamist ei vaja, ka teise laeva saatust on foorumis juba kedratud.
Narva jõe laevandusest 1855-1955 on ca 20 a. tagasi kirjutanud väga hea ülevaate Peedu Sammalsoo. Ilmus see väljaandes Narva jõgi ja veehoidla. Artiklite kogumik. Koostaja ja toimetaja A. Jaani. Piiriülese Koostöö Keskus CTC, Tartu, 2000
Loomulikult on edasine aeg ja mõned täienenud andmed teinud artiklis mõne väikese korrektiivi, aga need on vaid kosmeetilise iseloomuga.
Puudutan siis peamiselt Sammalsoo artiklile tuginedes nende laevade, mis varem meie teemas erilist mainimist pole leidnud, edasist käekäiku.
*„Auga” liikus Narva jõe alamsooksul, 1944 sai täiesti surma. Siin temast foto, kus ta on veel Tallinna laev ja kannab nime „Pirita” https://www.muis.ee/museaalview/2423927 ... 1EBBA43E2A (Narvas sõite alustades oli ta nimi alguses „Mai”)
* Samuti alamjookul tegutsenud vanad puksiirid „Silvia” ja „Undina” tegid oma viimased sõidud tegelikult 1940.aastal
* „Kalevlane” ja „Victor” elasid sõja kenasti üle. Aga pärast küüditati kuhugi Venemaa sügavustesse
* „Rosona” ja „Västrik” enam sõitma ei hakanud. Viimase foto on siia isegi mõni aasta tagasi üles sattunud
* „Julge” hukkus 1944.a. Tedagi võib siin ühel EW aegsel pildil näha
* „Sovhos” oli üks Pihkva reisilaevadest. 1942-43 liikus ta „Maru” nime all Narva jõe alamjooksul ja 1943.a sügisel viidi väidetavalt Tallinnasse. Rohkem midagi teada pole.
Pilti kah. Ksf Susi üks saadetisi. Päris ilus „Victor”

----
Tartusse ka korraks
Lahenes viimane asi, mis mind „Joala” santamariia aegadest veel huvitama jäi.
Mõned aastad tagasi kirjutasin

Samal suvel koristati ta ära ja viidi kuhugi ülesvoolu. Esimesest peatuspaigast (võib-olla oli Ranna, aga võib-olla midagi muud) aga rabeles ta vastu talve lahti ja triivis tagasi, kuni praeguse vabaujula juures jäässe kinni jäi ja seal ületalve seisis. Mõni neist, kellel olid ujula taga või Tähtvere all suusatunnid või kes niisama sealkandis lauad alla pani, ehk isegi mäletab? Kevadel siis viidi lõplikult Rannale ja aheldati jõesoppi väga kindlalt kinni.

Ehk püsti jäi küsimus- kuhu ta pärst uppumist esimese raksuga viidi.
Laev oli Laia tänava otsas lösutanud 1976.a. sügiseni välja, alles oktoobrikuus suutis toitlustustrust (laeva omanik) organiseerida tema äraveo. Kaugele ei viitsitud vedada, tõmmati Valgeveski käärus kalda lähedale. Eks siis jäeti korralikult kinnitamata.
Nii et viimane iseseisev sõit kestis ainult mõnisada meetrit. Tont teab, kas teda peatas kujunev jää või hoopis mõnest vanast randumis- või mingist muust sillast vee all õieli jäänud tugipost. Oma hirmsa süvisega võis ta midagi sellist, mis tavalisi laevu ei seganud, kogemata üles leida. Aga kui ta poleks pidama saanud, võinuks tunnikese pärast näha põnevat duelli laeva ja pontoonsilla vahel
Ja veel

Nii et põhja läks laev 1977.a. varakevadel (tegelikult oleks foto järgi võimalik ka, et 1976, aga siin võin küll pea pakule panna, et oli alles)

Mis seal ikka, tuleb pea pakule panna. Tollane kohalik häälekandja on asja fikseerinud. Ongi 1976.

Nali naljaks, aga võin vist pea pakult ära võtta. Laev tegelikult seisiski terve 1976.a.suve oma kohal, mis siis, et koledasti röötsakil.

[aurik]

Panen ühe soojaga edasi
Tegin vahepeal oma postitustes suure revisjoni. Jätan siinkohal välja põiked teistesse piirkondadesse ja riikidesse, lüürilised vahepalad või muidu saasta ja keskendun Peipsi basseini laevandust puudutavatele.
Põhimõtteliselt on tegu suure hulga laialipillutatud minilugudega, mida võib siis jaotada nelja gruppi.
* Lood, mis on praktiliselt valmis.Selge, et väikseid seiku annab alati juurde panna, aga need midagi ei muuda. Ükskõik, kas loo valmimine on algusest peale kulgenud sirgjoones või on vahepeal sisse tulnud mõned kõverused, mis on aga lõpuks jälle õigeks tõmmatud. Sellistele lugudele võib punkti panna
* Sellised lood, mis hetkel on samuti (sirgemalt või kõveramalt) jõudnud mingisugusesse jaama. Neid annaks nüüd juba edasi arendada või täiendada. Sellised on mitmed üldteemad või mõne märgilisema laeva ajalugu vms. Inimene, kes selles vallas edaspidi midagi ette võtaks, ükskõik kas siin teemas või kusagil mujal, ei pea alustama lahtisest uksest sissemurdmisest. Korralik baas on olemas.
* Lood, kus mingid olulised otsad on nö vette peidetud. Tühje auke olen katsunud seni täita oletuste, hüpoteeside, spekulatsioonidega (ükskõik, mis nimetust kasutada, mõte jääb samaks). Nende hulgas on muidugi selliseid, kus kõik kaudsed tõendid osutavad ühes suunas kui ka päris vandenõuteooria masti spekulatsioone. Kõige hullemat ma polegi kirja pannud- kuidas on Mäol põlenud „Meteor” seotud „Leedu kummitusraketadega” (neist pisut juttu lk 26-27) Aga seos võib täiesti olemas olla, kahjuks põhineb see aga kinnitamata hüpoteesil ja see omakorda poollegendaarsetel juhtumistel.
Aja jooksul on siiski osade asjade kohta selgunud, kas väljapakutud variant läks metsa poole või osutuski õigeks. Kindlasti tuleb tagantjärgi üht-teist veelgi välja, mingid asjad aga jäävad igavesti peitu.
* lõpuks „fopaad” st selged eksimused. Need on siis tekkinud kas mõne julge, aga loogilisena näiva oletuse tõttu, mõne allika tagantjärgi osutumisel mingi koha pealt ebausaldusväärseks või siis hoopis uskumatute asjaolude selgumisel. Õnneks on suuremaid eksimusi järele jäänud vähe, ühe käe sõrmedest nende üleslugemiseks piisab. Nii et võtan nad ette, siis on süda kodumaa ja rahva ees puhas.

Kõigepealt totaalsest möödapanekust
Pea kolm aastat tagasi tegin järgmise postituse

Ja ühest leiust.
Foto aastast 1985. Herson ja Dnepri jõgi

Manus herson_05.jpg ei ole enam saadaval

Reisisadamas on näha vasakul „Zarja“ tüüpi laeva, Hersonis oli neid kaks ja kumbki kandis ühe nõukaaegse luuletaja nime. Mõlemad pidasid 80-tel aastatel edukalt ühendust mõnekümne kilomeetri raadiuses olevate suvila- ja puhkepiirkondadega.
Et laeva ahtris oli aimata nime, palusin ksf zoigil katsuda pilti nii palju teravustada, et mõne tähe välja loeks.
Niipalju saigi selgemaks, et pildil on kindlalt „Samuil Maršak“. Meisse puutub niivõrd...et see on endine Tartu „Zarja-2“! Laeva ehitusaastaks on küll praegu märgitud 1977, aga ehitusnumber 028, näitab, et ta on siiski valminud 1976.a. Oli ainuke sobiv ukrainlane ja et 1976.a. ehitatud Zarjad on ehitusnumbrite kaudu kõik nö üles leitud, siis nagu polnudki teist võimalust.
Mis ta edasine saatus on, ei tea mitte, võib-olla läks rauaks, aga võib-olla müüdi kusagile edasi. Isegi Slovakkias ja Tšehhis on lähiminevikus olnud (ja võib-olla on praegugi) sellised „Zarjad“ liikvel, mille varasemast eluloost pole õieti miskit teada.

See oli väga ilus jutt. Olin ise väga rahul. Paraku kukkus kogu teooria kolinaga kokku. Teine „Zarja” saabus Tartusse 1975.a. sügisel. YTRA foorumis on seda isegi 7 aastat tagasi mainitud, aga et autori postitused paistsid olema nii siia-sinna, siis ei jäänud seda uskuma.
Mul oli õigesti meeles, et nädalavahetuse Ranna-liini mitteavamine ja teise „Zarja” saabumine olid ühel aastal, aga selle number liikus peas kohalt. Märkisin varem, et keeru aluseks oli 1975.a. jõesadama laevade poolt veetud reisijate päris suur arv ja leidsin tagantjärgi sündmusi mälu järgi taastades, et ilma Ranna liinita olnuks pea 150000 inimest ebareaalne.
Tegelikult paneb imestama Tartu sadama juhtide sebimisvõime. Mingi provints suutis endale hankida ühe esimestest uue projekti järgi tehtud „Zarjadest” - seeriatootmine alles algas samal aastal.
Uuest laevast loodeti väga palju. Umbes M-Raketade tasemel lainetaluvus + madal süvis tagasid nii ümberistumiseta sõidu Narva kui ka Peipsi rannakülade külastamisvõimaluse. 1976-77 aastatel sõitiski laev peamiselt ekskursiooniliine Tartu – Narva ja/või Slantsõ ning Tartu-Pihkva. Loomulikult ka mujale tellitud sõite + niisama huvireise Peipsile, sügisel Suursohu marjule jne. Tartust ülesvoolu ei liikunud, liig võimsate mootorite kasutamine oli Emajõe ülemjooksul juba mitu aastat keelatud.
Paraku lõid peagi välja probleemid. Peipsi laine omapära tõi välja ühe ootamatu puuduse. Suurema lainega kiirel sõidul kaotas juhitavuse. (Pole lugenud, et midagi sellist olnuks sama projekti laevadel juhtunud teistel sarnase klassifikatsiooniga veekogudel). Sõiduvõimet püüti küll parandada laevale lisaraskuse paigaldamisega. Võimalik, et sellest oli pisut abi Lämmi-ja Pihkva järvedel, mõlemad Pihkva sarnased alused on hiljem samuti saanud lisakilod külge. (õige rakursiga tehtud fotodel täiesti tuvastatavad. Ning ühelgi muul P-83 projekti laeval sellist täiendust fotodel jäädvustunud pole.) Aga Suurjärvel vist väga kasu polnud. Tulemusena kasutati laeva 1978.a. varasemaga võrreldes vaid pooles mahus. Ilmsesti loobusid tema tarvtamisest reisi-ekskursioonibürood. Nimelt rakendati „Zarja-2” küllalt palju kombineeritud laev-buss tuuridel. Pidev hilinemine aga paiskas ekskursioonigraafikuid põhjalikult segi. Eks siis tellijateks jäid asutused/ettevõtted oma töötajate tarbeks tehtud sõitudega, kus kohalejõudmise aeg nii suurt tähtsust ei omanud.
1978.a. võttiski sadam suuna aluse väljavahetamisele mõne „Raketa” vastu. Vahetuspartner leiti suve lõpuks Ukrainast Dnepropetrovskist ja tehing tehti kiiresti ära.
Mis laevast edasi sai... eelmine fopaa paneb nüüd vältima kindlat kõneviisi, aga kõik kaudsed tõendid- ehitusaasta, kodusadam ja sealse nime saamise aeg viitavad konkreetsele laevale. Seega siis ehitusnumber 014 (projekti esimene, mõni aasta varem ehitatud eksemplar kandis numbrit 011) Kodusadam Dnepropetrovsk, nimi „Natan Rõbak”
Laev käis viimati vees vast oma 20 aastat tagasi. Fotod temast on olemas, kahjuks kõik viimasest kümnendist, kus ta kaldal seisab. Siin ühelt vene laevadesaidilt võetud 9 aastat tagasi tehtud pilt. Google-maps näitab, et see, mis temast nüüdseks järel, on ikka samas kohas. Laev seega väga surnud, aga veel matmata.

Kahjuks pole temast leidnud ühtegi korraliku elusast peast tehtud jäädvustust. Linna vaadetes tuhnides sattusin küllaltki avarale jõevaatele ja seal ta siiski paremas servas näha on. Miks just tema? Ukrainas oli selle projekti laevu kõigest tosinajagu ja Dnepropetrovskis jäi ta ainsaks. Võimalus, et mõni Hersoni, Nikolajevi vms sarnane alus parajal ajal külla tuli, on olematu. Foto on dateerimata, aga tal peaks olema vanust 30 aasta ümber.

----
Järgmise postitusega ootan mõnda aega. Tegemist on just sellist laadi juhtumiga, kus tulevad välja uskumatud asjaolud. Selle keskmes on "laev, mida polnud". Detektiivilugu, mille üheks peategelaseks on alus, mis reaalsuses sõitis meie kandis mitmeid aastaid, aga ametlikult teda polnud...või näib, et ei olnud. Lugu ongi hetkel lõpliku lahenduseta, vaatan, ehk õnnestub paari- kolme nädala jooksul veel midagi välja kammida. Aga kui keegi suudab varem ära mõistatada, millega tegu, eks siis võin kiiremini teadaoleva hetkeseisu fikseerida.

[Kriku]

On ikka täitsa hämmastav, kui palju Sul on selle asja vastu huvi ning jaksu.

[aurik]

On ikka täitsa hämmastav, kui palju Sul on selle asja vastu huvi ning jaksu.

Kui vaatasin oma vanu, põhiliselt mälu järgi tehtud postitusi, siis ütleks tagantjärgi, et ega mul nendega seoses suurt midagi häbeneda pole...aga saatan peituvat detailides ja nii hakkasingi vaikselt hämaramas tsoonis tuhnima.
Tegin enne tegelikult vaikse vihje, et tõmban siin lähiajal otsad kokku. Pea kõik küsimused, mis mind omal ajal natuke painama jäid, on lahenduse leidnud ja jube palju uusi teadmisi on üldse juurde tekkinud.

[retti]

Aurik
Igal asjal on algus ja lõpp.Kui lähed jääb maha vähemalt huvitav aeg ja palju lugemist.Et sa palju kustutanud oled - kahju muidugi.Mitte minul ei ole vaja vaid teistel.
Aga enne minemist võiksid pea ikka korraks pakule tagasi panna.
Sinu eelviimane kommentaari ei jäta kahtlust et Joala/Santa Maria oli kaks korda põhjas nii kui mina väitsin.
Pilt Raketa katsesõidust "musta mantliga mehe" ja väikse Raketaga on 1964 aasta sügisest.Ja ma suudan seda tõestada.Aga kui vaatad fotodel (neid tegi üheaegselt kaks fotograafi eri kohtadel,sellest ka rakursi erinevused) Pärna 2 maja otsaseina ja seal toimuvat saad ise aru.Lisan vaid ühe pildi samast majast.Teised vajalikud on sul endal.
Nüüd võid pea pakult ära võtta.Ma pole verejanuline.

[aurik]

Retti, ma olen su põikpäisest visadusest tüdinud.
Santa-Maria koha pealt. Tõesta see kaks korda ükskord mingi kirjaliku tõendusega ära. Kõikide aastate kohta vahemikust 1968-75 on kohviklaeva olemasolu ja tegutsemine ajakirjanduses kirjaliku äramärkimise teel olemas. 1976 a. ta kaks korda nüüd küll põhja ei läinud.
Ja kommunaalteema koha pealt- peili ükskord oma mälust välja, kas astusid esimest korda oma uue korteri uksest sisse pärast ametlikku sissekolimist või varem? Kas tapeedid seina, korteri värvimise ja viimistlemisega hakkasite tegelema pärast lõplikku sissekolimist või mitu kuud varem? Ja kui esimest korda käisid tulevast korteriboksi koos vanematega vaatamas, kas olid üldse uksed ja aknaraamid juba ette jõutud panna? Võib-olla just nende 1965.a. maikuu alguse fotodel piilubki mõni pere parasjagu vaevu katuse alla jõudnud maja aknaaugust välja. Pöördu mõne kommunaalfoorumi poole, ehk sealt saad selgeks, kui pikk on protsess teate, et perele on eraldatud ehitatavas majas korter nr... ja lõpliku sissekolimise vahel. Ja mis etapid sinna vahele jäävad- millal on esimest korda võimalik sinna sisse pääseda, millal saadakse võtmed kätte, kaua toimub valminud, kuid veel mitte vastu võetud majas kõikide süsteemide katsetamine, ja millal tuleb siis lõplik kolimine, millega kaasneb vana korteri tühjaks tegemine ja ära andmine (juhul kui ei kolita ühiskorterist vms) jne.. See ei ole siinne teema.
Väide, et Raketa katsesõit 1964 on sügisene, ei kannata mingit kriitikat. Tagasivaade laeva esimestele sõitudele siin lehes lk 2
https://www.etera.ee/zoom/48003/view?pa ... &tool=info

Ja lisan veel juurde. Plagiaatpostitustesse ei suhtu ma küll eriti hästi. Ja veel imelikum on minu jaoks, kui konkreetset küsimust- kust mingi info või fotod vms võetud on, järjekindlalt eiratakse. Ei tohiks olla raske viide meie teemasse kätte anda, ehk küsija leiab siit veel midagi, mis teda võiks huvitada.

EDIT: Ma ei ole ühtegi oma postitust kustutanud, kuskohast selline absurdikas väide üldse tuleb? Mis on mitmetest varasematest kadunud, on osad otseviitega ülespandud fotod. Pärast seda, kui hakkasin pilte attatšiga lisama, pole kadunud mitte midagi

[retti]

Aurik
Ma saan väga hästi aru,miks sa demagoogiat ajad ja minu sõnu püüad väänata.
Sest see tõmbab mõnelegi faktile mis sa siin kirjutanud oled vee peale.
Mind saadad sa arhiividesse ja su enda faktid on mälust ja ajalehtedest.

- kus olen ma väitnud et Joala 1976 aastal kaks korda põhja läks ? Ise ju ütlesid et Valgeveskist lahti pääsnuna jäi laev suure süvise tõttu kuskile kinni. See ongi teine põhjamineku kord.Egas see linnarahvale teadmata olnud.

Okei jätame sind ärritava sõna katsesõit ära ja sõnastame siis minu väite

- Pildid Tartu sadamast kaater Volga ,Raketa ja "musta mantliga mehega" on tehtud sügisel 1964. Kas see on sulle korrektne või leiad siin ka mida väänata?

Sul ja siin on kõikide jutuks olnud fotode arhiivinumbrid olemas.Sul on võimalus tõestada et mu väide on vale. Aga sel juhul neilsamadel tingimustel - ehk arhiiviandmete,mitte ajaleheartiklite põhjal.

"Plagiaatpostitustest" rääkimine on naeruväärne.Siis peaks see foorum juba ammu kinni olema.
Ehk - ka mul on juba suva mida sa arvad.See ei muuda seda,et sa oma eksimusi ei tunnista.
Over & out.

[aurik]

Kurt Vonnegutil on üks hea aforism, midagi kannatuse kohta.

* Valgeveskit teise uppumise pähe mainides paned jälle puusse. Otsi oma postitused, kus esimeses märgid, et laev uppus Laia tänava otsas kaks korda ja see, kus nö ausalt tunnistad, et näinud oled ainult ühte, üles. Valgeveskist pole sa kordagi kirjutanud. Laev püsis seal kenasti pinnal ja polnud üldsegi kalda ääres, teda ei saanud enne Laia tänava otsast ära viia, kui augud olid kinni topitud.

* Noh, alustame aga taganemist... Mida asja on teha sügisel kontrollsõite, kui hooaeg on läbi ja laevad lähevad talvekorterisse? Jälle mööda. Kiirlaevad lõpetasid oma hooajad siis, kui puud olid veel lehtes. Kaubapraamid painid võiduka lõpuni

* Arhiveerimise number ei ole küll kohe kuidagi seotud foto tegemise ajaga

* Plagiaat on kusagilt võetud võõra teksti mingis teises kohas oma nime all publitseerimine
Mõtlesin mingi aeg tagasi, et teeks plagiaadinäituse. Kõigepealt mõni raamat, artikkel, arengukava osa (need asjad ,mis on honoreeritud), kus on lõikude kaupa kasutatud militaar.netist tehtud halvasti varjatud kopipeiste (koos omal ajal sisselipsanud vigadega). Kasutatud allikates puuduvad aga militaarile vähimadki viited. Viimasest sellisest, mis mulle silma alla sattus, sain teada, kui palju laevu on loetletud lk 66 olevas Tartu reisilaevade nimekirjas, ma polnud ise neid üle lugenud. Iseenesest oleks näituse tegemine hea võrdlusmaterjal. Kõrvuti panna plagiaadi tekst, väljaandmise aeg ja mil.neti vastava postituse tekst ja aeg. Küsimusi enam poleks
Sama asjaga saaks jätkata mitmetes muidukogukondades, millel igaks juhuks silma peal hoian- äkki tuleb midagi asjalikku välja ja mõnikord tuleb ka. Jälle postituse kuupäev, tekst ning tegija ning siis võrdluseks kõrvale mil.netis tehtud sarnane postitus koos ajaga. Kusjuures mulle ei saa kusagilt lihtkopimist ette heita, refereeringud on enamjaolt vähemalt kahe erineva materjali põhjal. See tingib koheselt äratuntava sõnastuse. Fotodega on sama lugu. Olen üles pannud ka neid, mida pole internetist praktiliselt võimalik leida, aga ometi on mõni läinud käiku kellegi teise fotokogu osana. Aga sellise näituse koostamine võtaks päevi aega. Ja lõpuks, keda huvitab?
Loomulikult on kogukondades neid inimesi, kellele pole midagi ette heita. Viitavad korrektselt. Pole ju häbeneda midagi

Ja ma ei saanudki teada, mida ma palju kustutanud olen?

[retti]

Aurik
sind ärritab teinegi sõna - kolimine.Ok väldime siis.
1964 aastal oli Pärna 2 Pärmivabriku juures teine maja mis kasutusse võeti hilissügisel.(Esimene oli Uus 13b aga see jääb meie teemast kõrvale).Järgmisena detsembri lõpus 1964 Uus 13c.(Siis Pärna 4 ja Pärna 6).Või Pikk 52. Ei ole tähtsust kumb valmis enne.Tähtis on kuna Pikk 52 ilmub pildile.
Kui sa vaatad Raketa ja "musta mantliga" mehe pilte siis näed et Pärna 2 maja otsaseina krohvitakse katuselt trossidega allalastud platvormilt.Raketa tulemise ja minemise piltidel on see platvorm veidi erinevatel kõrgustel ja krohvitakse Pärna 2 maja otsaseina paremat poolt.( 4 korruse aknende kõrval on punastest tellistest laotud osa paremal juba krohvitud).
Seega sügis 1964.
P.s Nooruse t arhiivis on kõigi nende majade dokumentatsioon olemas.Vaevalt et ma sinna lähen.

[aurik]

Aurik
sind ärritab teinegi sõna - kolimine.Ok väldime siis.
1964 aastal oli Pärna 2 Pärmivabriku juures teine maja mis kasutusse võeti hilissügisel.(Esimene oli Uus 13b aga see jääb meie teemast kõrvale).Järgmisena detsembri lõpus 1964 Uus 13c.(Siis Pärna 4 ja Pärna 6).Või Pikk 52. Ei ole tähtsust kumb valmis enne.Tähtis on kuna Pikk 52 ilmub pildile.
Kui sa vaatad Raketa ja "musta mantliga" mehe pilte siis näed et Pärna 2 maja otsaseina krohvitakse katuselt trossidega allalastud platvormilt.Raketa tulemise ja minemise piltidel on see platvorm veidi erinevatel kõrgustel ja krohvitakse Pärna 2 maja otsaseina paremat poolt.( 4 korruse aknende kõrval on punastest tellistest laotud osa paremal juba krohvitud).
Seega sügis 1964.
P.s Nooruse t arhiivis on kõigi nende majade dokumentatsioon olemas.Vaevalt et ma sinna lähen.

Sa ikka tahad asja kommunaalteemaks keerata. See on omal kohal kusagil mujal foorumis, aga siin on ta saastamine
Vaja oleks teada, kuskohast Vambola Nõmme foto on võetud. Kasvõi juba selle pärast, et kui ta on osa mingist lähestikku ajas tehtud seeriast, annab ehk teiste järgi täpsema aja välja peilida.
Aga hea küll. Sellega olen ma täiesti nõus, et Vambola Nõmme foto ongi 1964. Ja sügisel. Paistab, et esimene lumigi on ära käinud (või mis asi see valge seal maas on?. Pikad rohupuhmadki on veel alles.
Kaua võtab aega, et maja jõuaks karbist, kus pole isegi osasid aknaraamegi veel ees , välisviimistluse lõpuni, mis on üsna viimaseid staadiume enne vastuvõtmist? Kahe- kolme kuuga on see ebareaalne. Viiest- kuuest jagub aga küllaga, eriti kui talv on vahel. Kes siis külmaga värvib.
Ja küsin teist korda, millel põhineb su väide, et olen palju kustutanud? Too mõni konkreetne näide. Ja kui seda ei leia, siis on mul kohe järgmine küsimus. Miks sa niimoodi siis plõksid? Mida sa sellega taotled?

[Kriku]

Rariteet müügis: https://www.osta.ee/?fuseaction=item.in ... earchagent

Pole päris teemasse, aga veidi sinnapoole ikka...

LISATUD: Midagi siiski ka teemasse:

[aurik]

Pea kaks nädalat on nüüd möödas sellest, kui tehti avalik etteheide

Aurik. Et sa palju kustutanud oled - kahju muidugi.Mitte minul ei ole vaja vaid teistel.

ja esitasin vastu konkreetsed küsimused

Ja küsin teist korda, millel põhineb su väide, et olen palju kustutanud? Too mõni konkreetne näide. Ja kui seda ei leia, siis on mul kohe järgmine küsimus. Miks sa niimoodi siis plõksid? Mida sa sellega taotled?

Et vastuseid pole senimaani tulnud, tuleb ligimest pisut aidata ja juhatada, mida otsida, seda enam, et olen siin foorumis nagunii otsi kokku tõmbamas ja ehk peaksingi mõne seletuse tagantjärele andma. Kui kunagi leidub keegi, kes hakkab süsteemselt teemaga edasi minema, võivad mõned juhised tekitatud džunglis orienteerumisel pisut abiks olla.
Loomulikult olen osasid postitusi muutnud. Paljudes kohtades on sõna edit: see tähendab, et mõni aeg pärast postituse valmimist olen lisanud mingi vajaliku või äsjaselgunud täienduse. Ja kui teema pole vahepeal väga edasi liikunud, ei hakka uut postingut avama, vaid läheb eelmise juurde lisana. Meelega olen sisse jätnud lõigud, mille võiks remargiga nüüd ära kaotada või vähemalt kohendada. Iga nö ajaloo koostamise tegevuse juures on loomulikult kõige tähtsam tulemus, kuid pole paha näidata ka protsessi, et nähtuks, milliste siksakkidena tee tulemuseni saabub..
Ühest postitusest on tõesti osa esialgsest infost maha võetud.. See on lk 60 Tartu Raketade elulugu. Järgmisel päeval pärast postitust tuli välja selliseid seoseid, mis muutsid osa kirjapandud infi koheselt mõttetuks ja tuli ülevaadet muuta. Selle kohta, et on elulugu muudetud, on ka märge samal lk ühes järgnevas postituses.
Otselaetud fotode kadumine pole, nagu juba varem märkisin, minu teema, samal viisil omal ajal ülesseatud fotosid on haihtunud mitmel teiselgi osalejal. Pealegi on selliste piltide juurde käivad tekstid alles ning enamus kadunukesi kergelt taasleitavad.
Aga midagi olen ma küll kustutanud. Nendes postitustes, mille all on foorumipoolne märge muudetud, aga postituse sees puudub sõna edit:, olen teinud tehnilise toimetaja tööd, parandanud trüki- ja stiilivigu. Pärast kirjutamist mõne aja pärast värske pilguga üle vaadates hakkavad need silma ja et kirjapandud tekst peab olema ladusalt loetav, olen siis, kui vead lugemist pisut segavad, korrektuuri ära teinud. Lisanud puuduvaid tähti ja sõnu ning kui vaja, kustutanud ülearuseid tähti ja sõnu. Paljudes kohtades on trükivead nagunii sisse jäänud, mõnes kohas on nt Peipsi asemel Pepsi, aga iga väikse vea pärast ka ennast väga ei vaeva.
Nii et trüki- ja stiilivigade kustutamine on siinkohal ainus, mida võib mulle tõsiselt süüks panna, neid võib aastate jooksul olla päris palju kogunenud ning nende tagaotsimine raske ja ajamahukas. Mõistan muidugi Retti fraasi, kes ütleb, et temal pole (kustutusi) vaja, aga erinevalt Rettist ma ei alahindaks teisi teemas osalejaid või niisama lugejaid, kelle kaitseks ta armulikult välja astub ning arvan kindlalt, et ka nemad ei igatse kadunud tähtede, sõnade ja komadega taastutvust teha. Retti näib justkui teadvat, kes on teema lugejad. Mina tean paraku vaid üksikuid ja pole kusagil varjanud, et olen saanud väga tõhusat abi asjatundjatelt, kelle teadmised mõnedest Eesti veeliiklusega seotud valdkondadest ületavad minu omi mäekõrguselt. Selles, et nad küll hoiavad pilku peal, aga otseselt ei osale, on neil omad põhjused. Kummalisel kombel on mõni otse saadud info, mis esmakordselt mil.netis avaldatud, leidnud endale koha ka teatava aja pärast mujal ilmutatud plagiaatpostituses. Nüüd on siis sellistele meestele ka peenelt koht kätte näidatud. Ja ega taoline lambist verbaalne eneseupitamine siin teemas Rettil ka esmakordne pole...oma pikaldase taibuga ei ole ma veel aru saanud, millele seesugune paisunud enesehinnang õieti tugineb? Seni näidatud teadmised küll „koera saba kergitamiseks” erilist põhjust ei anna. Muidugi, kui ma eksin, siis võiks keegi tagasihoidlikult vastupidistele rohketele näidetele viidata.
Tänu erialasele haridusele mõikan ehk keskmisest pisut paremini ajaloost kustutamisi ja sellega kaasnevaid võimalusi ja tagajärgi. Isegi kogu teema tagantjärgi läbikammimine pakkus silmale mõndagi huvitavat, kusjuures ka kustutamiste osas. Nii et tekkis isegi selge seos, miks just selline kild tuli, mitte nt. „sagedased eksimised seni tühjaks jäänud kohtade täitmisel mitmesuguste versioonidega”, mis oleks olnud jummala õige. Tühjade kohtade all mõtlen neid probleeme, mida jõelaevateemas pole veel ära lahendatud ja mujalt ei ole ka võimalikud vastused ette jäänud. Aga juba läbihekseldatud küsimuste juures oma pead korduvalt paiste peksta pole mul tõesti soovi. Muidugi, kui leidub kaalukaid argumente, siis võib asja uuesti üle vaadata ja on vaadatud ka, aga tõmblemised stiilis „ma ise nägin; eiei, ma ikka tegelikult ei näinud, aga...” on küll kõike muud kui tõsiseltvõetavad. Iga mees peab oma elu valged laigud ja mustad augud ise selgeks tegema. Kui sellega hakkama ei saa, siis vähemasti vene vanasõna, milles üheks tegelaseks peegel, võiks meelde tulla.
Iroonia irooniaks, aga iga mees peab oma sõnade eest vastutama. Julgesid avalikult plähmida- siis tõesta, kui ei oska tõestada, anna aru. Aga kui üht ei suuda ja teist nagu ka väga ei tahaks... mis siis teha? Võib ju mõneks ajaks vaikselt põõsasse peitu pugeda ja oodata, kuni teema edasi liigub ja asi maha jahtub. Äkki õnnestub hiljem jälle pisut soga pritsida, küll ükskord midagi külge jääb. Aga kui mehel on tõesti selline kavatsus, ei ole ta mees, vaid midagi muud...
-----
Sisuliste asjade juurde
Vahepeal tuli välja, et väikese skepsise „Zarja-2” moondumises just „Natan Rõbakiks” võib ära kaotada. Ongi üks ja sama laev. See on siis juhtum sarjast „pime kana leiab ka vahel tera”. Õnneks viitasidki kõik kaudsed tõendid õigesse kohta.
------
Et teemaks on jõelaevad Emajõel, mõtlesin, et lõpu eel oleks paslik valmis teha veel Pihkva Raketade lühielulugu, sest veerand sajandi jooksul, aastatel 1967-91 kuulusid nad lahutamatult Tartu linnapilti. Mitmes Tartu foto- ja muus albumis on neist kolme jäädvustatud ja ka neljanda Võidu silla juures seismise foto võib netist leida. Varasematest MO-tüüpi Pihkva-Tartu vahel sõitnud tavalistest reisilaevadest „Aleksander Nevski” ja „Admiral Makarov/Burevestnik” ei hakanud siiski eraldi ülevaadet tegema, neist on võimalik teemast nagunii vajalikud lõigud kokku otsida. Pealegi õnnestus neil siinse fotosilma eest osavalt kõrvale viilida, ainult üks neist on paaril ühel ja samal päeval tehtud fotol jäädvustunud ning sedagi kaugplaanis.
Järgnev lakooniline ülevaade on tehtud küllaltki suures osas idanaabrite materjalide põhjal. Neid saite ja foorumeid, mis käsitlevad muidu kogu ex-NSVL territooriumi siseveelaevandust, on minuteada kuus (sh üks ainult kiirlaevade oma) Tõsi küll, osa neist on hakanud viimastel aastatel kuidagi „väsima”. Lisaks on veel mitu ülisuure haardega vene näoraamatut, fotoalbumit jne. Ka Pihkvaga lähemalt seotud uurijad ise on teinud lokaalseid artikleid ja ülevaatematerjale. Kogu see kompott kokku on aga paljuski väga vastuoluline. Mõnel puhul erineb isegi ühe või teise laeva ehitamise aasta, muust rääkimata. Ühelt poolt on kasutatud allikatena nii laevade üleandmisakte, sadamanimekirju, päevakajalisi ajaleheartikleid jms. teiselt poolt aga selget OBS materjali (odna baba skazala)
Kahjuks pole ette sattunud ühel mitu aastat tagasi Pihkvas toimunud laevanduse ajaloo alasel konverentsil tehtud ettekannet Peipsi Raketadest. Internetist seda leidnud pole, tervet kogumikku konverentsiettekannetega ei hakanud endale aga tellima, nii fanaatikuks ennast ei pea. Kuna eelpoolmainitud ulatuslikes ülevaatesaitides pole põhjapanevaid muudatusi tehtud, siis võib arvata, et ettekanne suurt midagi seni teadaolevale juurde ei andnud. Muidugi on võimalik, et ei kajastu muudel põhjustel, aga Venemaa laevandushuviliste erinevad seltskonnad, nende suhted ja siseelu ei ole siinne teema.
Jätan välja venepoolsed siseliinid ning -sõidud ja puudutan ainult Pihkva-Tartu marsruuti.
Vähemalt alates 70-te keskpaigast oli töös kaks reisiliini. Mõlemad alustasid siis kui ilmastikutingimused lubasid. Enamasti maikuu alguses, aga võimalusel juba aprilli viimastel päevadel. Lõpp tehti septembris või oktoobri alguses.
* Transiitliin Pihkva-Samolva-Tartu. Väljumine Pihkvast kl 7.00, Samolva kl 8.45, Tartusse jõudis 10.30.
* Ekskursiooniliin Pihkva- Tartu. Väljumine Pihkvast kl 7.00. Tartusse jõudis kl 10.00
nb! Need on 80-te aastate sõiduajad. Pole võimatu, et 70-te keskel madalveeperioodil oli sõiduaeg ca 15 min. pikem.
Tagasisõitu alustasid mõlemad liinid kl 15.00. Kui hakati kella keerama, siis nö siinpoolsed ajad erinesid tunni võrra.
Transiitliin väljus iga päev, v.a. pühapäev.
Ekskursiooniliin oli käigus vastavalt etteostetud edasi-tagasi piletitele. Jagus ka neid päevi, kui liinil sõitu ei tehtud ja Tartus Võidu silla juures seisis päeval vaid üks Pihkva Raketa
Pileti hind oli pisut kõrgem kui Tartu laevadel. 80-tel üks ots 4.20.

Kõrvalepõige Piirissaare asjadesse. Pole teada, et Pihkva laeva ametlik peatus olnuks veel Piirissaarel. Mõni väga kaudne vihje peatumisest on siiski olemas. Kindlasti pole aga tegu sõiduplaani järgse käiguga vaid pigem üksikaktsioonidega. Kui paar päeva oli ette teada, et Samolva kaudu tuleval laeval on küllaldaselt vabu kohti, siis võidi võimalikust peatusest Piirissaarde eelnevalt teada anda (kui midagi sellist tõesti toimus, siis vaid 70-te I poolel kanali otsa peatusest). Aga arvestades, et liinilaev oli sageli reisijaid päris täis, ei olnud võimalik Piirissaare rahvale laeva peale kohti garanteerida. Pealegi oli M-Raketade ametlik kandevõime isegi väiksem kui Polesje kiirlaevadel, nii et lisaks olemasolevatele istekohtadele rohkem reisijaid väga ei tahetud lubada. Mitte et laev oleks põhja läinud, aga alates teatavast reisijate numbrist kadus tiibadele tõusmise võime ja sai liikuda vaid veeväljasurveasendis, palju aeglasemalt, seda enam, et Piirissaare vahet sõitvatel inimestel kippus kaasas olema palju pakke ja padajänne. Kuigi Tartu -Pihkva eestipoolsel liinil oli Piirissaare peatus sõiduplaanis sees, on teada küllalt juhuseid, kus kaptenid selle lihtsalt vahele jätsid, eriti õhtul Pihkva poolt tulles. Kui laev end Pihkvas ja Samolvas täis lastis, ei hakatud saarele enam sisse keerama.
Pihkva Raketasid on Piirissaarel muidugi käinud, aga mõne tellitud ekskursiooni vahepeatusena.

Ja nüüd laevad ise. Kõik nad on projekt 340МЭ ehk M-tüüpi (madalalt vees istuv) laevad.
* Raketa-143M Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 406. Saabus Pihkvasse 1967.a. juulis ja juba augusti algupoole oli Tartu vahet sõelumas. Viimane navigatsioon 1995 (või 1994) Lammutati mõni aasta hiljem. See alus oli ainus algusest lõpuni pihkvalane. Tartust osteti üks „Polesje” just temale asenduseks.
* Raketa-144 Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 407. Esimene kodusadam Jaroslavl. Pihkvasse toodi 1972.a. suvel vahetustehingu tulemusena. Nimelt vahetas Loode Jõelaevandus, mille alla Pihkva sadam kuulus, ühe Leningradi tavalise Raketa (Raketad seal ei kodunenud, jäid Soome lahe idasopis Leningradist Kroonlinna või Peterhofi sõitudel sageli hätta) Jaroslavli ja sealt saadud M-Raketa anti hoopis järsult kasvanud sõidunõudluse katmiseks Pihkvale. Augustikuus alustas liikumist Tartu vahet. Viimane navigatsioon 1990.a. Järgmisel aastal lammutati
* Raketa-156 Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 421. Esimene kodusadam Rjazan. Pihkvas 1978 (või 1977)- 1983.a. Edasine saatus teadmata.
Kõige saladuslikum Pihkva Raketadest. Seostatakse alates 1975.aastast Arhangelski sadamaga. Mõned aastad tagasi oli tema kohta üleval ka selline informatsioon, et oli 1984.a taas Rjazanis. Nüüd on see maha võetud. Täiesti võimalik, et oli paar aastat põhjas, toodi sealt Pihkvasse ja lõpuks läks koju...vist 1985.aastast lubati Okaa jõel tiiburitega paarutada vaid alamjooksul ning algse ekspluatatsiooniaja lõpule lähenev laev võiski kiirelt lõplikule lahendusele vastu minna.
Temast pole senini avaldatud ühtegi (leitavat) internetifotot. Kusagil pole viidatud tema Pihkvas viibimisele. Samas on siiski vähemalt ühes Pihkva laevandust käsitlevas nupus selgelt märgitud, et kolm Raketat oli Pihkvas juba 70-te aastate lõpus. Aga selles uurimissuunas pole ida pool samme astutud.
Põhjus, miks see laev pihkvalaste mällu pidama ei jäänud, võib olla päris lihtne ja inimlik. Number 154 või 157 vms eristunuks järgneva laeva numbrist hoopis selgemini. Ja mõlema laeva värvimisel kasutati samasuguseid toone. Lisaks valgele helesinine ja kirsipunane.
* Raketa-165 Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 428. Sõitis Pihkvas 1984- 1988. Toodi Novgorodist, kuid üks sait viitab tema varasemale seosele Doni äärse Rostoviga. Seati pärast mahakandmist Velikaja jõest u 300 m kaugusel ühes väikeses pargis kohvikuks. Lammutamisaeg teadmata.
* Raketa-178 Ehitatud Feodossias 1968.a. Ehitusnumber 444. Pikaaegne kodusadam Moskva. Pidi 1988.a. algselt minema Moskvast Gorki oblastisse, kuid äkitselt Pihkvas tekkinud vajaduse tõttu toodi lääne suunas. Pihkvas sai hüüdnime „Brežnevi Raketa”. LIB-iga võis pistmist olla nii palju, et sõitis Moskvas mitte liinisõite, vaid teenindas valitsusdelegatsioone ja on võimalik(kinnitatud seda kusagil pole), et ka tema ise mõne korra laevale on astunud. Pihkvas sõitmas 1989- 2002.a. Jäeti seisma mootori ülesütlemise tõttu. Lammutati 2008.a.
Laevade nimedest. Kuigi kõik laevad olid ühe projekti järgi, oli seda tähistav täht M roolikambri küljes ja ahtris ainult nr 143 sabas. Teistel vastavat lisandust ei olnud. Kaks suurandmebaasi on M-tähe nime osana omistanud tagantjärgi kõigile МЭ tüüpi Vene NFSV-s liikunud Raketadele, üks aga siiski mitte. Fotodelt selgub, et M-tähte polnud osadele selle projekti numbriraketadele juurde lisatud ja ülejäänud Pihkva omad kuulusidki juhtumisi selliste hulka. Võidu silla juures oleva laevade sõiduplaanide hulgas rippus 70-80-tel aastatel sageli ka plakat kõigi Pihkva reisiliinidega ning lisaks ajakavadele olid alati trükitud ka liine teenindavad laevad. Nii oli Samolva-Tartu liini juures ära toodud : Liini teenindavad „Raketa-143M” ja „Raketa-144”. Ekskursiooniliini juures aga: Liini teenindab „Raketa-144”. Laevanduses on kindel reegel. Laeva nimi pardal ja laeva paberites on üks ja sama.
Kunagi polnud märgitud liinilaevana kolmandat Raketat, oli see parajasti milline tahes. See peaks aga tähendama, et kolmas Raketa oli määratud ekskursioonisõitudeks, mida tellisid Pihkva oblasti asutused, ettevõtted või organisatsioonid. Sellised sõidud võisid tulla muidugi otse Tartusse, kusjuures tervet laeva kinni pannes ja saades max. täituvuse, oli sõit ühe inimese jaoks kindlasti odavam kui liinilaeva üksikpilet. Samuti sai tellida omatahtsi mõne vahepeatuse või valida Tartu asemel mõne teise sihtkoha. Viimane seletab lahti, miks kolmandat Raketat oli Tartus hooaja jooksul kõige harvemini näha. Samas ei välista ekskursioonilaevaks olek, et emma-kumma Pihkva nö põlisraketa rikke puhul ei võinud kolmas Raketa vaheldusena ise ärajäämisohus liinisõitu teha.

Illustratsiooni kah, pole vist siin varem üleval olnud. Foto pärit ksf Kaljupeetri kogust. Kuskohast tema selle sai, ei tea mitte. Soliidsemaealisele põlvkonnale tuttav stseen 80-te keskpaigast. Pihkvalased valmistuvad kojuminekuks ja laevale mineval rahval on kotid head-paremat täis. Võte tehtud siis päeval meie kellaaja järgi natuke enne kahte. Ja jõe pool seisab loomulikult see Raketa, mis hiljem Tartusse jõudis, ehk siis Samolva kaudu tulnud laev. „Raketa-143M”ongi jõepoolne ja „Raketa-144” randumissilla ääres.

--------

Järgmise postitusega ootan mõnda aega. Tegemist on just sellist laadi juhtumiga, kus tulevad välja uskumatud asjaolud. Selle keskmes on "laev, mida polnud". Detektiivilugu, mille üheks peategelaseks on alus, mis reaalsuses sõitis meie kandis mitmeid aastaid, aga ametlikult teda polnud...või näib, et ei olnud. Lugu ongi hetkel lõpliku lahenduseta, vaatan, ehk õnnestub paari- kolme nädala jooksul veel midagi välja kammida. Aga kui keegi suudab varem ära mõistatada, millega tegu, eks siis võin kiiremini teadaoleva hetkeseisu fikseerida.

Kas keegi ei taha proovida siiski mõistatada, mis laev on see, mida justkui ametlikult polnud? Temast on nii fotosid kui teksti teemas küll. Kui läheb valesti, siis pole ju hullu. Me pole siin profesionaalsed laevandusuurijad, viimaste jaoks võiks küll selline teave olla korralik maksahaak, aga paraku pole neist keegi Peipsi laevanduslooga tõsisemalt tegelenud. Minu jaoks oli see tõdemus absoluutne pommüllatus. Siin taieldud 13 aasta jooksul võimsalt suurim. Mitte ühtegi vihjet, publikatsioonides, ajakirjanduses selle koha pealt täieline vaikus. Ainult tagantjärgi targana kõike üle vaadates selgus, et kaks fotodel fikseerunud ebakõla (kusjuures ühest on olnud otseselt juttu ja teisest kah ääri-veeri) võinuks rohkem mõtlema panna. Aga... sellise asja peale lihtsalt ei tule.
Tegu on reisilaevaga.

[Zoig]

Ksf Auriku viimase vije peale lappasin natuke fotomaterjale läbi, sest siit teemast vihje otsimine oleks juba väheke suurem ettevõtmine. Etteruttavalt võin öelda, et edutult, ei tekkinud ühtegi ideed.

Mingi ringiga jõudsin wikipediasse ning seal on pilt mida ma ei mäleta küll varasemalt kohanud olevat, üllatav on Kreutzwaldi paiknemine Värskas. Mäletamistmööda Koidula/Kreutzwald peipsile väga ei roninud oma puuduliku lainetaluvuse tõttu, kuid ilmselt hea ilmaga julgeti nina natukene kaugemale ajada.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... a_1972.jpg

"Raketa-2M ... Projekt 340МЭ. Tartusse saabus 1967.a. suvel. Lasti vette juba Narva (Kulgu) sadamas ja Tartusse jõudis veeteed mööda. Narva jõel Omuti kärestikest ülesõidul said tiivad kannatada ja neid tuli Tartus kohe remontida. Ilmselt jõudis siiski samal aastal mõned sõidud teha."

Teine tähelepanek mida ma tõesti ei mäleta kas on siin kajastatud või ei pärineb 1968a fotolt. Dateering on 03.68 ja värviskeemi järgi on tegu Raketa-2M-ga. Võimalik, et mulle ainult tundub, kuid esimese tiiva vasaku parda pool oleks justkui ülespoole kummis, täpsemalt just äärmine-tagumine osa. Nendel tiiburitel esitiiva nurk on mälujärgi ca 8 kraadi, selline vigastus aga mõjutaks tiibadele tõusmist märkimisväärselt. Samuti tagumise tiiva vasaku parda poolne tugi on täiesti puudu, tiib ja tüürilaba on vist olemas ja võrdlemisi sirgelt omadel kohtadel. Lumekatte järgi pakuks, et Märts võib isegi tõene kuu olla.
Ühesõnaga kuhu ma selle pika mõttekäiguga jõuda tahan on see, et kui tõesti veel 03.68 laeval sellised vigastused olid, siis vaevalt ta 67 sõitu pääses, pigem lapiti kevadel enne hooaega sõidukorda.
EFA.250.0.59102 http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 9ba55061a4

[aurik]

üllatav on Kreutzwaldi paiknemine Värskas. Mäletamistmööda Koidula/Kreutzwald peipsile väga ei roninud oma puuduliku lainetaluvuse tõttu, kuid ilmselt hea ilmaga julgeti nina natukene kaugemale ajada.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... a_1972.jpg

Seda fotot polegi varem näinud, äkki on sama juhus vaatamata sisalduvale aastaarvule?

üks nupuke 1969.a. augustikuust, seni ei teadnud, et ka selliseid sõite ette võeti.
Laupäeval viis mootorlaev "Kreutzwald" ligi sada inimest...mööda Emajõge allapoole. Laev oli ekskursantide käsutuses kaks päeva. Käidi Piirissaarel ja nauditi Värska ilusat loodust. Laeval oli ruumi rohkemagi rahva jaoks...

---

Ühesõnaga kuhu ma selle pika mõttekäiguga jõuda tahan on see, et kui tõesti veel 03.68 laeval sellised vigastused olid, siis vaevalt ta 67 sõitu pääses, pigem lapiti kevadel enne hooaega sõidukorda.

Sul on täiesti õigus, ei hakanudki 1967.sügisel sõitma. See oli mul omal ajal kerge küsimärgiga pandud.

Saangi veel ühe asja nüüd ära paigata. Kolm aastat tagasi märkisin, et registri esindajad pesitsesid Pihkvas. Tegelikult Leningradis. Aga vaevalt, et omaaegne sadamatöötaja, kellega siis juttu tegin, nii eksis. Tema sõnumi mõte võis olla see, et registri esindajad tulid Pihkvast. St et võtsid seal laevad vastu, magasid end välja ja tulid siis Tartusse oma tööd jätkama...Mina aga tõlgendasin omamoodu.
Võib täiesti olla, et kui Pihkva nr 143 ja meie 2 koos Lenskasse jõudsid, siis võidi registri esindajaga sõidukatsed ja laevade pikk sõit mööda Peipsit ära ühendada. Nii sai laevad kiiremini reisidele suunata. Pihkvalastel läks õnneks. Pihkva 143 ühe loetud eluloo juures oli Leningrad siiajõudmisega seoses sees.

---
Aga see otsitav lugu. Kas on tahtmist veel proovida või panen üles? Tegelikult ütleks ksf Zoigi postituse kohta, et seal on miskit, mis näitab, et õige teeots on ei olegi väga kaugel.

edit: See Värska pilt võib olla kergelt 1972. Olin sel suvel enamuse ajast Tartus ja elasin veel kesklinnas. Neid päevi, kus "Koidula" või "Kreutzwald" ära oli ja "Narva" üht neist tööpäeval Ihaste sõitudel asendas, oli küllaga. Ja ühest Edasi lehest leidsin, et mingil nädalavahetusel oli isegi Ihaste liin tervikuna ära jäetud. Ihastesse sai bussiga ka. Aga ilmsesti oli üks suurtest jõetrammidest ekskursioonil ja "Narva" suunati Ranna liinile.
teine edit: veel. Vaatasin oma märkmete arhiivi. Teise Raketa saabumisaega mul kolm aastat tagasi polnud ja pidasin võimalikuks, et kui ta suve alguses tuli, siis ehk jõuti ta ära kohendada. Aga nüüd on saabumisaeg umbes nädalase täpsusega olemas. Edasi-lehtedes pole sellest sõnagi, aga ühes numbris leiduvast materjalist on aru saada, et viimasel hetkel on pidanud planeeritud loo (mis selgelt esiküljeuudis) asendama seal millegagi, mis küll muidu esilehele ei satuks.

[skulmars]

hiljuti muis-i lisatud, vabandan kui selle teema n leheküljel juba olemas on

PäMu_28182_51F9092_51_2_pisipilt.jpg (84.54 KiB) Vaadatud 4067 korda