Putin jätab koroonapandeemiaga võitlemise teistele
Venemaa president rõhutas, et kohalikud võimud peaksid ise tegutsema, mitte juhtnööre oodates Moskva poole kiikama.
Tänavu ei toimu Venemaal 9. mail suurt võidupüha paraadi. Esiti oli president Vladimir Putinil küll kavas teiste riigijuhtide seltsis Punasel väljakul paraadi vaadata, aga nüüd toimub suursugusest väljanäitusest ainult õhujõudude ülelend. 9. mai õhtul korraldatakse Moskvas ja veel viies kangelaslinnas ka kümneminutine ilutulestik.
Putin peab Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Moskvas võõrustamise asemel piirduma sõjamemoriaalile pärja asetamisega. Ta teeb ka videopöördumise rahvale.
Putinit on avalikus ruumis varasemast harvemini näha. Ta on jätnud koroonaviirusega võitlemise ametnike hooleks ja taandunud Moskva-lähedasse Novo-Ogarjovo residentsi. Kriitikute sõnul on Putin varemgi eemale hoidnud, kui riigis vajab lahendamist mõni ebameeldiv ülesanne.
Möödunud nädalal rõhutas Putin taas, et kohalikud võimud peaksid enda piirkonna eest eelkõige ise vastutama, mitte Moskvast käske või raha ootama.
Putini toetus väheneb
Eesliinil on Moskva linnapea Sergei Sobjanin, kes kehtestas Moskvas karmid karantiinireeglid. Vene peaminister Mihhail Mišustin laiendas neid ülejäänud riigile. Nüüd on Mišustin mõneks ajaks mängust väljas, sest eelmisel nädalal selgus, et ta on viirusega nakatunud.
Koroonaviirusega toimetulek ei ole Putini populaarsusele just soodsalt mõjunud. Sõltumatu Levada keskuse küsitluse järgi toetas teda veebruaris 69%, aga märtsis 63% inimesi. Viimase aastakümne jooksul on Putini reiting varemgi tõuse ja langusi läbi teinud: näiteks 2013. aasta lõpuks kukkus see 61%-le. Ent Krimmi okupeerimisega paranes toetus taas märgatavalt.
„See aasta pole kulgenud Putini plaanide kohaselt. Pandeemia mõju on olnud suurem, kui ta lootis, ja järgnev majanduslangus on veelgi tõsisem,” ütles üks Moskvas elav suursaadik Financial Timesile.
Rahvusvahelise Valuutafondi IMF-i prognoosi järgi väheneb Venemaa majanduskasv üle 5%, sest koroonaviiruse levik on maailma naftanõudlust kõvasti kärpinud. Nii järsku halvenemist pole Venemaal nähtud 2009. aastast.
Naftaeksport on Venemaa tulude märkimisväärne osa ja eelarve läheb lõhki juba siis, kui naftabarreli hind on umbes 42 dollarit (38 eurot), kirjutab Raadio Vaba Euroopa. Praegu müüakse maailmaturul Uurali seguna tuntud toornaftat poole odavamalt. Ent Venemaa on sanktsioonide ajal oma reservid niiviisi üles ehitanud, et riigieelarvesse kirja läinud nafta hinna prognoos on olnud kunstlikult madal.
Isolatsiooniga kohanemine
Eelöeldust hoolimata on Venemaal paljude teiste riikidega võrreldes ikkagi rohkem manööverdamisruumi, sest riigi finantsreserve hinnatakse 600 miljardi dollariseks (550 miljardit eurot), kirjutab New York Times. Paradoksaalsel kombel on lääneriikide kehtestatud sanktsioonid aidanud Venemaal jõuda olukorda, kus peaaegu kõik suured ettevõtted on võlavabad. Pärast piirangute kehtestamist kohanesid Vene võimud ja firmad isolatsiooniga. Nad pidid niigi valmistuma majanduslikeks šokkideks.
„Venemaa on tänu oma kogemusele, sanktsioonidele ja reservidele teistest riikidest paremas seisus,” kommenteeris aprillis BCS Global Marketsi peaökonomist Vladimir Tihhomirov New York Timesile. Ökonomistid on Venemaa majanduspoliitikat aastaid liigse konservatiivsuse pärast kritiseerinud, sest kulutamise asemel rõhutakse säästmisele. Nüüd paistab valitud lähenemine hoopis mõistlik.
Vene võimud teatasid eile, et uute koroonaviiruse juhtumite arv ületas teist päeva järjest 10 000 piiri. Kokku on nakatumisjuhtumeid Venemaal nüüd üle 145 000 ja COVID-19 tõttu surnud üle 1300 inimese.
VALGEVENE PARAAD EI JÄÄ ÄRA
Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka teatel toimub Valgevenes võidupüha paraad 9. mail. Venemaa lükkas paraadi edasi, kuniks koroonaviirus kontrolli alla saadakse.
„Me ei saa paraadi ära jätta. See pole lihtsalt võimalik,” rõhutas Lukašenka üleeile. Ta lisas, et natside vastu võidelnute hulgas oli samuti neid, kes surid viiruste ja teiste haiguste tõttu, kirjutab Raadio Vaba Euroopa. „Ja mõelge, mida inimesed rääkima hakkavad. Võib-olla mitte kohe, kuid järgmisel või ülejärgmisel päeval öeldakse, et me kartsime.”
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) esindajad käisid Valgevenes olukorraga tutvumas ja hoiatasid aprilli lõpus, et valitsus peaks viirusega karmimalt võitlema. Valgevenes on registreeritud peaaegu 17 000 koroonajuhtumit ja surnud 99 inimest.
Valgevene presidendi seniste sõnavõttude järgi pole viirus probleem, millega tuleks tegeleda.
Minskis korraldatavast võidupüha paraadist võtab osa umbes 3000 sõjaväelast ja üle 180 ühiku varustust. Tunniajasele üritusele oodatakse tuhandeid pealtvaatajaid.
Lukašenka sõnul on paljud Vene riigiduuma ja föderatsiooninõukogu liikmed avaldanud soovi Valgevene paraadist osa võtta, sest kodumaal seda ei toimu. „Me tervitame seda. Las nad tulevad. Meie oma uksi sõpradele ja vendadele sulgema ei hakka,” kinnitas Lukašenka ja lubas aidata venelastel reisiplaane koostada.
Ent sinna on varasemast keerukam jõuda, sest Venemaa sulges juba märtsis piiri Valgevenega ja peatas reisirongiliikluse.
Arvan, et gazpromil ja rozneftil on ise juba sadades miljonites laene 