kallebil õigus, sitt päev vaatamata küpsistele-kommidele, eriti demblile...
ruleerisin siis väeossa, platsi kõrvale, plats juba kenasti rahvast täis, saatsin pealiku oma asja ajama ja parkisin auto ära. mina sellest tsirkusest osa võtma ei hakanud, vaatasin rahulikult pealt willisest, vähemalt päikese eest varjul, ja kõik uksed pärani et õhk liiguks, mul oli targemat tegemist, vaja ju panama jälle lahingukorda viia, seda oli ikka korralikult vägistatud
. selleks oli veidi vett ja päikest vaja. vett sain staabist ja kümne minuti pärast oli panama juba õiges formatsioonis willise katusel kuivamas, mina autos peidus sest palja peaga ei tohtinud sõdur mitte avalikes kohtades liikuda
. kestis see triangel platsil mingi tunnikese, vaatasin seda nagu televiisorist, ise mõtlesin et millal ma sellest durdomist ükskord minema saan...
. peale tramburaid veel ohvitseride pisike erikoosolek staabis, raadioruhvist tõmmati muidugi mögafonidele vool sisse, aga ega sealt miskit paremat tulnud, kuigi mõned minu kassetid olid DJ käes hoiul, hea meelega oleks sel hetkel AC-DC kasseti sisse lükanud..., oleks seda muidugi autos kuulanud aga see oli ka DJ käes hetkel. sai see ametlik jama läbi, panama ka kenasti kuivanud, tuleb pealik staabist välja autosse ja ütleb: no nii frantzus, nüüd läheme järve äärde puhkama, pidulikult. krt, kes puhkama, kes tööle, hea et ta mõtteid lugeda ei osanud, need ei kannata isegi trükimusta! linnast sai pääliku pere peale, eriosakonna starlei koos kaasaga ka ja suund polügoonile. seal see järv asuski keset kõrbe, tegelikult veehoidla niisutussüsteemi osana, ei ühtegi puud ega põõsast, ega tsiviilisikuid kuna see nn kinnine territoorium, okastraati ümber ei olnud aga plakatid igal nurgal nagu eestis piiritsoonides tol ajal, luba viibimiseks oli sõjaväelastel(mida keegi ei kontrollinud) ja vahest ka kalandusinspektoritel, sest järves oli kala ikka ohtralt, käidi kontrollimas et ega sõjaväelased granaatidega jms röövpüüki ei teeks. aeg-ajalt liikus ka polügooni valveteenistus 66-ga ringi, aga armee willistele ligi ei tuldud, eraautol piisas sellest kui furaschka kuskil nähtaval kohal oli, ja kalapüük neid üldse ei huvitanud. noh punt siis koos järve kaldal, mingi 5 leibkonda pluss frantzus, teised olid eraautodega. frantzusil muidugi oma ülesanna teada , vaja grill üles seada, ja selleks oli ainult labidat vaja, auk liiva sisse ja serva plangud kuhu vardad toetusid, ja tuli alla. zampoliidil oli mingi kokkupandav varikatus kaasas, tore oli vaadata kuidas viis ohvitseri selle kallal maadlevad, ei olnud minu asi neid õpetada! prouad tegelesid lauakatmisega, no korralik sakumm oli ette valmistatud, lihatükid toodi muidugi minu kätte, minult ei küsinud keegi et kas ma üldse oskan nendega miskit teha, eeldati et autojuht peab olema mees nagu orkester, iga asja peale mihkel! tõmbasin plätud jalga, tol ajal krokse veel ei olnud, ja paljajalu kannatas ainult märjal liival käia, temperatuur ikka 40+, ideaalne ilm viina võtmiseks, ja see neil plaanis oligi...! sain just esimesed vardad tulele kui vajus pealik ligi lisaülesandega, et kuna rahvas hõivatud laua ääres viinavõtmisega aga tema 5a poeg tahab ujuma minna siis frantzus peab vetelpäästjaks ka veel hakkama ja silma poisil peal hoidma. krt, juba see grillimine oli demblile vastukarva, ja nüüd veel lapsehoidjaks kah vaja hakata
. frantzusil oli muidugi ühtkomateist juba keelepeal, aga ei tahtnud pealiku pidupäeva rikkuda, olin lapsepõlves vahva sõduri toimetamisi ka lugenud ja teadsin millal lõuad pidada ja edasi teenida. tegelesin siis poisiga vees, grill ununes sootuks kuni kärsahais peolauani jõudis, suht koheselt vabastati mind koka ametist ja eriosakonna starlei võttis selle üle. ega mul polnud selle vastu miskit, ohvede jutt oli ka juba kõvemaks muutunud, ja nende kangelasteod samas proportsioonis, et isegi prouad viskasid hilbud seljast ja tulid end vette kastma. elu nagu lill, jälgid järves ohutustehnikast kinni pidamist kuna pealik käskis ka seda kui koka ametist vabastati, ja tegelikult frantzus ongi David Hasselhofi tegelase prototüüp Baywatschi seriaalist
. aegajalt käis frantzus ka peolaua ääres, kõike head paremat võisin oma käega võtta, aga viint ei pakkunud keegi, järjekordne okas dembli hinge! pealiku poiss väsis ka lõpuks ära, viisin ta willisesse magama, ja otsustasin ise ka veits puhata, et lähen kalale röövpüüki tegema, varustus kõik autos olemas, pealiku oma. vesi soe, galipsot ei hakanud selga tõmbama, lestad jalga, mask ja toru pähe, tinavöö kõhupeale, oma raskus oli mul teada enam-vähem, laadisin allveeharpuuni ka ära ja hakkasin vee poole tagurdama, edaspidi on lestadega ju suht sitt kuival liikuda. jõudsin juba põlvini vette kui pealik tormab minu juurde, et kuhu ma lähen? ütlesin et frantzusil tuli värske kala isu peale, grill ju soe, tema arvas et harpuun jäta küll maha kui snorgeldama lähed, et peale kalade käivad ka nemad ja nende pereliikmed vees ja kui mööda kalast lasen siis ohtlik värk, harpuunil oli ca 10m paela taga
. no ikka kardavad ka veits demblit
. lasin harpuuni siis tühja ja kerisin nööri kokku, pealik ise viis selle autosse tagasi, mul ju lestadega raske kakerdada. snorgeldasin siis niisama, nägin kalu ja näkineide
. hakkab siis pidu vaikselt lõppema, frantzusil ponud suurt miskit koristada, pesin saschlõkivardad ära, ja kaevasin sügava kompostiaugu kuhu arbuusikoored ja soolapeki kamarad ja muud toidujäätmed matta, taara korjasin ka kokku ja viskasin willisesse, ei hakka ju loodust reostama. ohved hakkasid varikatust maha võtma ja kokku pakkima, ja prouad veel kõrval õpetamas kõvahäälselt, kena oli seda kaine peaga vaadata
. kuidagimoodi saadi see jurakas kokku ja siis vaja see zampoliidi lada-04 sisse toppida, ja vot siis tuli tõrge! lada uksed lukus ja süütevõti süütelukus, paanikaosakond läks tööle! targad ümber auto arutamas mida teha, varuvõtmed olla ka kuskil venemaal vanemate juures, ja frantzus jälgib seda teemat veits kaugemalt, ei sekku! konsiilium jõuab siis järeldusele et vaja kolmnurkaken kiviga puruks lüüa ja siis saab autosse, ja kõikseemees läks kõrbesse kivi otsima, mis oli muidugi lootusetu ettevõtmine
. frantzus läks ka siis olukorraga tutvuma kui rahvas kõrbest kivi otsis, lada aken mingi 1cm irvakil, seega vaja ainult traadijuppi et uks lahti saada, ja katanka-traadi jupi leidmine kõrbepolügoonilt on kordades tõenäolisem kui kivi leida, ja frantzus läks ka jalutama silmad lahti. natukese aja pärast oli traadijupp olemas, ja hakkasin Ladat muukima. noh 10min pärast olid uksed lahti, ohved vajuvad ka lõpuks kohale tühjade kätega ja ei saa miskit aru. ainult zampoliit pidas lõpuks kõne et tema nüüd teab millega frantzus enne sõjaväge tsiviilis ennast elatas, autovargusega! ta oligi suht uus meie väeosas, mingi paar kuud vist olnud, ega ta ei teadnud frantzusi tegelikku palet, et frantzus nii madalale ka ei lange et autot varastada, kui just vaja ei ole
. muidu tegelikult asjalik ohve oli, laia silmaringiga, temaga sai vabalt suhelda elust endast. santlaager kokku korjatud, ohved meeldivalt vindised, aga mitte üleliia, oma pealik ei olnud ka suurt viinamees, selle aasta jooksul oli ehk kolm-neli korda meeldivalt vindine olnud, ja ühe korra täis, oma sünnipäeval, siis pidin teda aitama teisele korrusele koju koos naisega
. kallutasin rahva linnas maha, pealik käskis otse väeossa sõita ja puhata, ja vot siis läks frantzus kurjaks, et kogu väeosa puhkab, ainuke kes tööd rabab on dembel frantzus, väeossa sõites keerles ajus mõte et mingi jama tuleb ikka kokku keerata, hing oli ikka täis! auto staabi ette, libistasin ennast sööklasse kuna õhtusöök oli juba käimas, mul kurjad plaanid peas! leidsin mõttekaaslased, kaks kaasdemblit ja oma järglase, pool aastat teeninud Rostovi armeenlase, igati tore poiss oli, olin teda juba mitu kuud kasvatanud oma käe järgi! plaan oli selline et mina organiseerin konjaki ja sakummi ja nemad aitavad selle ära lahendada! demblid muidugi kohe nõus, järglane ka vastu ei hakanud kuna sai oma positsioonist aru, seda enam et see konjak mida pakkusin oli armeenia oma, ja tema vanemate poolt toodud nädal tagasi kui tal külas käidi, ja külakost pealikule isiklikult privaatselt frantzusile üle anti pealiku kabineti külmkappi toimetamiseks, ja seal kapis tegi inventuuri ainult frantzus. mõeldud-tehtud , peale õhtusööki võttis frantzus suuna otse üle platsi staabi poole, pealiku kabinetti. korrapidajale ütlesin et mul on pealiku kabinetist ühtkomateist võtta, mul võtmed ka olemas, mingeid takistusi ei tehtud. toppisin siis konjaki vöövahele, kilose basturmaa lihakäntsaka ( mingi vinnutatud liha, armeenia moodi vist) rabasin näppu ja staabist välja, mingeid takistusi frantzusile ei tehtud, ja maandusin kaptjorkas, rahvas juba ootas, leivapäts ja soolapekk-sibul oli ka kuskilt juba lauale tekkinud, pidin ainult lahti korkima ja pidu võis alata. õhtusel loendusel muidugi ei käinud, autojuhtidel polnud see kombeks, sinu nime taha hõigati et väljasõidul, kuigi auto staabi ees juba paar tundi seismas
, tegelesime manustamisega. kolm korda võite arvata kas me vahele ka jäime? muidugi jäime, mingi aeg peale öörahu kargas väeosa korrapidaja isiklikult kaptjorkasse sisse, pudelit laual ei olnud, see oli juba tühi ja nurgataga peidus, aga laud oli sakummi täis, ja tühi kruus ka laual, peab ikka päris loll olema kui aru ei saa mis tegelikult toimub, ja starlei seda ei olnud. väike armeen ehmatas muidugi ära, oli minestamise äärel, aga siis tõusid kolm demblit püsti ja tunnistasid ausalt et veits võtsivad pühade puhul, et neil ei ole plaani kogu kasarmut platsile keset ööd üles rivistada, tglt nad on väga rahumeelsed ja lähevad kohe magama, kraam ju ka otsas! starlei oli mõistlik, ei hakanud tühjast tüli tekitama, käskis tule kustu panna ja vaikselt magama minna. väike armeen põdes seda ikka mitu päeva, et miski jama ju, siis selgitasin talle et otsi omale sõpru vaenlaste hulgast, ära tühjast tüli tekita, ja kui oled ise asjalik siis respect on vastastikune. vot sellised meenutused suurest pühast
Kui pilotka uuena laost välja anti oli ta väljanägemiselt paras lätu. Niisugune nagu pildil mis ilmub kui kirjutada google otsingusse sõna "pilotka"
