Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...
Just just, ainult see torpeedo (nt Mk-48) jõuab 50 km kaugusele nii 40 sõlmese kiirusega (74 kmh) tervelt 40 minutiga :oops:
Selleks ajaks on enamasti merelahing juba lõppenud.

...
Trumm, sa ajad siin midagi segamini. Näiteks DM2A4 puhul võib see 50 km kaugusele jõudmine tõesti nimetet aja võtta, kuid sellega merelahing alles algab ja tõenäoliselt ka lõpeb. Torpeedo on väga ohtlik relv ja selle kasutusvõimalused tänapäeval üsna mitmekesised. Ei ole nii, et lased allveelaevast välja ja kohe vastase kopterid kohal. DM2A4 ja minu teada ka rootslaste torpeedod ujutatakse välja, mis toimub praktiliselt hääletult. Selline 50 miili kaugusele laskmine toimub ikka ründesituatsioonis, mitte olukorras "ups, omasid pekstakse, nüüd on vaja midagi teha."
Torpeedol on laevavastase raketi ees olulisi eeliseid (kohale jõudnuna on torpeedo sama kaaluga lõhkepea oluliselt ohtlikum) ja vastupidi (kiirus, reageerimisvõime).

Ja ikkagi on Eestile allveelaevade ostmine sõgedus.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

See torpeedojutt läheb natuke Malevaks:
"Meie tõmbame sakslastelt maa jalge alt ära: Siis nad kukuvad alla." "Aga kuhu nad kukuvad?" "Alla!"
Torpeedo laskekaugus võib ju olla mitukümmend miili, aga see on kasutatav avamerel või ookeanil ühelt allveelaevalt teise laskmiseks, kus inimtekkelist müra vähe ja looduslik akustiline keskkond ühtlane. Läänemerel, kus igal ajahetkel sõidab kuni 3500 pealveelaeva ja kus looduslik akustiline keskkond on väga keeruline, peab laskev laev sihtmärki üldjuhul läbi periskoobi nägema. Tõsi on muidugi see, et torpeedo teeb sihtmärgile rohkem kahju kui sama kogus kohale lennanud lõhkeainet.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väino kirjutas:Millise laeva või paadiga jõuab kiiremini?
Laevavastane tiibrakett lendab kiirusega umbes 900 kmh ja jõuab 50 km kaugusele umbes 3,5 minutiga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

DM2A4 ja minu teada ka rootslaste torpeedod ujutatakse välja, mis toimub praktiliselt hääletult. Selline 50 miili kaugusele laskmine toimub ikka ründesituatsioonis, mitte olukorras "ups, omasid pekstakse, nüüd on vaja midagi teha."
Müra, mida tekitab vee all 40 (76 kmh) sõlmega liikuv objekt on lihtsalt kolossaalne. Mootori müra, kruvimüra, korpuse hüdrodünaamiline müra, sellisel kiirusel ilmselt ka sõukruvi kavitatsioonimüra. Kui rünnataval laeva akustikud piisavalt merd kuulavad, siis on ka piisavalt aega ühte-teist ette võtta, sh kasutada aktiivseid ja passiivseid meetmed. Eespool viidatud segase mürafooni probleem kaasa arvatud. Seepärast pole vähemalt meil taolised 50 km taha laskmised kuigi reaalsed, periskoobist sihtmärki tuvastada on ehk võimalik kuni 15 km kauguseni ja seda hea nähtavuse korral. Sealt kaugemal jääb sihtmärk lihtsalt suuremas osas silmapiiri varju (paistavad mastiotsad ainult).

Torpeedo, ühesõnaga pole see imevits, ka nende hinnad on samas augus või isegi kallimad kui laevatõrje tiibrakettide omad ja laskeplatvorm (allveelaev) kõvasti kallim. Torpeedokaatrite taassündi ei paista aga toimunud olevat, seega mingi konks nende 50 km torpeedodega ka on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
illl
Liige
Postitusi: 90
Liitunud: 15 Jaan, 2009 13:25
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas illl »

Kaiseminister Luik teatas just ETV Esimeses stuudios, et EKV tellis just Baltic Workboatsist kaks uut kaatrit. Mida täpsemalt, kas keegi teab?
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas ruger »

See juba üsna vana teema-kuu aega kindlasti. https://epl.delfi.ee/uudised/merevagi-t ... d=89601975
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Vaata alates foorumi 167. leheküljest. Eksperdid teevad selgeks, kui rumal see otsus on.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eksperdid teevad selgeks, kui rumal see otsus on.
Iroonia on kohatu :roll:
Probleem pole mitte kaatrites, vaid selles, et kaatrid on praktiliselt relvastamata (12,7 KP on praktiliselt kasutatav üksnes kergete paatide ja ligidale tulevate kopterite vastu. Kui aluse hinnast oleks mingi 1M maha kraabitud, siis vähemalt Javelin oleks küll tehtav. Selle asemel on aga one-off disain ja mugavused alusel.

Enesepettust "aga nad peavad ainult baasi akvatooriumi valvama" pole vaja teha, vastane võib ka seal sekkuda natuke tugevamalt kui kummipaatidega (USS Cole).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

USS Cole’i ründaski ’kummipaadi taoline väikelaev’ ja nüüd valvavad selliseid punkerdamisoperatsioone just sarnased kummipaaditaolised väikelaevad. Nagu ka need tellitavad väekaitsekaatrid.

Vt https://www.amazon.com/Death-Expertise- ... 0190469412
Selle põhjal eesti keeles ja internetis tasuta loetav: https://www.err.ee/880774/aimar-ventsel-ekspert
Kas ekspert on inimene, keda teda intervjueeriv ajakirjanik nimetab eksperdiks ja kes armastab intervjuusid anda? Kas ekspert on inimene, kes räägib seda juttu, mida me kuulda tahame? Kas ekspert on inimene, kes asutab kõlava nimega MTÜ? Kas ekspert on inimene, kes ise nimetab ennast eksperdiks?

Küsimusi on mitu, aga minu isiklik vastus kõigile eelnevatele on "ei".

Möödunud aastal avaldas USA meresõjakooli rahvusliku julgeoleku professor Thomas M. Nichols raamatu "Ekspertteadmise surm" (The Death of Expertise). Seda raamatut on palju kiidetud ja mõnevõrra ka laidetud. Igatahes on seal juttu nii-öelda Dunning-Krugeri efektist.

Lühidalt öeldes tähendab see, et inimene kipub oma teadmisi ja oskusi üle hindama. Uurimused näitavad, et mingis valdkonnas peab ennast spetsialistiks tihti just see, kellel on selles valdkonnas kõige vähem ekspertteadmisi. Lisaks on taolisel enesepetlikul ekspert olemisel veel ka varjupool – inimene ei saa oma puudulikest teadmistest johtuvalt (nn knowledge gap) tihti ise aru, et ta teadmised on pehmelt öeldes kesised. Positiivne on aga see, et Dunning ja Kruger tõestasid, et enamjaolt inimesed siiski aktsepteerivad oma puudujärke, kui neile selliseid osutada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

USS Cole’i ründaski ’kummipaadi taoline väikelaev’ ja nüüd valvavad selliseid punkerdamisoperatsioone just sarnased kummipaaditaolised väikelaevad. Nagu ka need tellitavad väekaitsekaatrid.
Ei ole õige vastus.
USS Cole juhtumi järel hakati USA sõjalaevadele paigaldama täiendavaid raskekuupildujaid ja loodi lisa meeskonnaliikmete kohad.
USMC dessantlaevadel aga soriti teki külge kinni mõned LAV-25 transportöörid ja kasutati nende pardarelva.
Lühidalt öeldes tähendab see, et inimene kipub oma teadmisi ja oskusi üle hindama
NATO vägedes on üldiselt omane üldiselt VF relvajõudude ja nende leidlikkuse alahindamine. Seda tarkust külvatakse kõvasti (übermensch vs untermensch).

Toon kaks lihtsat näidet, kuidas vastane võib kiiresti need alused neutraliseerida (minusugune meresõjahariduseta inimene kulutab sellele 20 sekundit):
1. kasutab väikealustel tankitõrjerakette, mille tuleulatus on palju suurem, kui kuulipildujatel. M2 efektiivne laskekaugus lengerdaval alusel ja kiiresti liikuva aluse vastu ei ületa eriti 1500 m.
2. "väetiseoperatsiooniks" kasutatav kõvakereline väikealus topitakse penoplasti täis ja lõhkelaeng pannakse kere veealusesse ossa - sellise märgi tõhusaks pihtamiseks on vajalikud kahurid (või raketid), kuulipildujast võid selle sõelaks lasta, aga sõidab edasi. See ei pea olema kummipaat, mida on kerge vigastada.

Seepärast räägingi, et tankitõrjeraketid, alus võib olla kütteta ja konditsioneerita salongiga, aga raketid peavad olema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Illike »

Kapten Trumm kirjutas: ...... alus võib olla kütteta ja konditsioneerita salongiga, aga raketid peavad olema.
Täpselt niikaua, kui Sa ei pea seal ise passima 24-7.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

99,9% riigikaitses hõivatutest passib 24/7 palju hullemates tingimustes kui konditsioneeriga kajutis. Näiteks porises metsas, läbimärgade riietega. Millest see MeV selline eliit on, et taolised eritingimused (ja vähe tulejõudu)? Mingi nishivärk või?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Illike »

Rõhk on sõnal küte, mitte konditsioneer. Minu viga, et ei rõhutanud.
Keegi ei passi porises metsas 24/7. Vahepeal käiakse punkris ennast soojendamas. Ärme hakkame rääkima mingitest erioperatsioonidest vaenlase tagalas. Neid ei toimu pidevalt ja alatasa. Sa vist ei ole väga pikalt lõdisenud läbimärjana kuskil paadis.
Vastata ei ole vaja? Vastus on etteaimatav stiilis , Olen küll... või üks tuttav...
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas: Kui aluse hinnast oleks mingi 1M maha kraabitud, siis vähemalt Javelin oleks küll tehtav. Selle asemel on aga one-off disain ja mugavused alusel.
Kus see one off disain on? Eriti kui meenutada kriitikat liiga väikese dessandiruumi ja puuduvate vööriluukide osas. Javelinid on Kaitseväes täitsa olemas ja need saaks ka sellele disainile paigutada, aga mis selle otstarve oleks? See teema on juba läbi käidud.
Kapten Trumm kirjutas:Seepärast räägingi, et tankitõrjeraketid, alus võib olla kütteta ja konditsioneerita salongiga, aga raketid peavad olema.
Ei tea detaile, aga kahtlustan, et neil paatidel polegi konditsioneeri peal. Aga ilma kütte ja ventilatsioonita hakkab novembrikuus väga ruttu väga külm ja väga niiske. Lisaks inimestele läheb ka elektroonika rikki.
Kapten Trumm kirjutas:99,9% riigikaitses hõivatutest passib 24/7 palju hullemates tingimustes kui konditsioneeriga kajutis. Näiteks porises metsas, läbimärgade riietega.
Kas ma märkan mingit kadedust? Meenub FGS Frankenthali Motmeister, kes ütles vihmase ja külma ilma üle kurtvale vaatlejale: „Oleks tulnud õiget ametit õppida, siis saaksid praegu masinaruumis soojas olla“.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Rootsis toimub ärajäänud AURORA 20 asemel mereväeõppus SWENEX 20, kus harjutatakse põhimõtteliselt kogu Rootsi merekaitset:
Swenex 20 fokuserar på två av de marina operationstyperna:

Sjöfartskydd på västkusten, för att säkra import och viktiga hamnar
Kustförsvarsoperation i Östersjön för att försvara Sverige mot en angripare
https://www.forsvarsmakten.se/sv/var-ve ... swenex-20/
Tõlge: Swenex 20 keskendub kahele mereoperatsiooni tüübile:
meresõiduvabaduse kaitse läänerannikul, et tagada import ja tähtsate sadamate turvalisus
rannakaitseoperatsioon Läänemerel, et kaitsta Rootsit rünnaku eest


Eelmisel nädalal viidi läbi lühikese eelhoiatusega kontrollharjutus RBS-15 laskmiseks, mida tehti sünkroniseeritult merelt, maalt ja õhust: https://www.youtube.com/watch?v=0NHK6sY4uYs
See on põhimõtteliselt see, kuhu ka 3B ja POL peaks merekaitses suunduma, et tekitada mingigi sõjaline heidutus Läänemerel ja olla valmis vastasmeeskonna takistamiseks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist