Muis.ee kahjuks seda fotot ei dateeri. Peidetud seletusse on nad pannud „Liiva ja kruusa vedu Piirisaarest Ropka ja Tartu sadamasse”. Liivapraam paistab raskes lastis olevat ja pinnasepump ka on juures. Aga sellest küll aru ei saa mida kraanad seal askeldavad.retti kirjutas:Mina ei tea mida seal tehakse aga kohaloleva tehnika suurusjärk viitab tõsisele põhjusele.
-----
Väga hea, et asju saab vaadata nii mitmelt poolt
Mul endal on ksf Peetriga sama vaade - ei suutnud samuti nendel aastatel fikseerida mingit momenti, et oleks jäänud pikalt kahe laevaga. Sel ajal tegid Raketad ka juba kahepäevaseid ekskursioone. Ise tabasin ühe just 1983 südasuvel vastu hommikut Värska sadamas seismas. Seepärast kaldungi sinnapoole, et miski asi pidi toimuma hooaja lõpus ja laevavahetus talve jooksul. 1983.a. maikuu õnnetus polnud sadama siseasi, vaid selline lugu, et tagajärjeks kohtuprotsess ja kahjunõue kalurikolhoosile. Tegelikult pidanuks reisilaevad olema ka kindlustatud?
Võib täitsa olla, et pole üksikjuhtum, vaid summa summarum sagedastest matsudest.
Oluline küsimus on Raketa-Kušnirovi sõiduõiguses. Projektiväline ümberehitus. Mõned vene asjatundjadki algul arvasid, et sellise tööga võivad soomlased hakkama saada, ikkagi laevaehitusmaa. Meietaoline provints oli neile selle koha pealt sama, mis külasepp kusagil nurga taga vasaraga vehkimas.
Ametlikult on üks tavaline Raketa tõesti M-ks ümber ehitatud. Toimus see päris 60-te algul ja tehti Valgevenes Gomeli laevatehases. (Ja oli taas üks Kiievi laevadest, prože ninaotsas) Alles pärast seda hakati Feodossias M-laevu välja laskma. Aga Tartus oli lihtsalt väikese jõesadama laevaremonditöökoda. Pole ju vastavat kvalifikatsiooni.
Tõsi, Polesjede kohta ühes 90-te alguse Edasis oli nupuke, kust käis läbi, et sadamale anti luba tiibade asendit mingit moodi muuta. Aga ma ei mäleta loetust, kas loa andis register või läks taotlus otse Gomeli tehasesse. Vist oli viimane.
„Raketa-1M” õige nurga all tehtud foto vahemikust 1985-89 annaks vähemalt ühe selge vastuse. Mõlki pole, on ilmsesti päris R-1, mõlk on, siis on ümbernimetatud R-Komarov. Ja siis saaks seda topeltvahetuse vandenõuteooriat edasi kedrata.
Minu jaoks on tegelikult suurim probleem, miks R-Kušnirovist sai R-3? Miks mitte R-4?. Kui juhtus miskit sellist, mis kindlustuse alla ei käinud ja just R-Komaroviga, siis vaikne vahetus aidanuks sekeldusi vältida. Ja laeva tüürilabad pärandusid ikkagi R-1-le. Nii et läheks teine versioon uljalt käiku.
Tollel perioodil tegelikult hakkavad sõitma uued „Tormilind”, „Limnoloog” „Narva” (hilisem „Omedu”) ja „Tartu”. Aga nende puhul on selge, et eelmised läksid looja karja, alused võeti registrist maha ja vaba nimi pärandus. Raketade puhul on see kuidagi liiga kähku toimunud. Ja kui isegi toimus, siis sellest kas lugu oli legaalne või mitte, peaks aimu andma kaks tähist.
Esiteks registrinumber ja teiseks laeva pardanumber. Need olid unikaalsed ja ei pärandunud. „Vanemuise” pardanumber on kuidagi ühele fotole jäädvustunud ja sealt aimub ЭСТ-003 (0-d võivad olla muud ümarad, fotolt lk 33- kaader filmist „Peipsi viisid” pole hästi aru saada.)
Nii et kui „Raketa-3M” parda- ega registrinumber vahemikus 1979-90 kriipsugi ei muutunud, siis oli asi mitteametlik ja tsiviilkaitse asjadesse märki maha ei jäänud.
Selle kohta ei oska nii öelda. Nende fotodega, millele laeva nimi või nr on peale jäänud või vähemalt kindel värviskeem, paistab küll kõik korras olevat, iseasi on mõnede kaug- ja muidu uduvaadetega, mille puhul pole tõesti hästi aru saada, mis seal liigub või seisab. Ja võib-olla on midagi ripakil foorumi algaegadest. Siis täideti siin ruumi mälu ja juhuslikumate nopete põhjal. Aga info- nii fotode kui tekstide osas on teabe maht vahepeal kasvanud suurusjärkude võrra.Peeter kirjutas:Päris mitmed siin Raketadest olevad märkused tekitasid vastuolusid, vaata et kogu teema pilte tuleks uue info valguses üle vaadata.