Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..sealkandi Purtse pruulikoda teeb SIIDISUKA ÕLUt ka - nüüd siis tean, kust õlle nimi võetud on...

[Runkel]

https://www.stena.ee/blog/buklet-dlya-n ... ent-225544
Minu jubapandud kommi leiate kindlasti üles..

Panin 18. päka. Herr Borja on vene kommentaariumi üle võtnud. Peen värk, nagu öeldakse. Kas nii ongi tavaliselt?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ei - tavaliselt nii ei ole.
Tavaliselt on tolle saidi foorumiosas eestivaenulike kommentite tulv ikka märksa räigem.
Ja enamasti kustutab tolle saidi adminn sm vassiLits minu kommentid siis lihtsalt ära

Eriti siis, kui kõne alla tulevad püha issamasõda ja eestlaste võitlus idaimpeeriumi vastu - siis on kommentaarid massilised, eestlased on äraneetud ja kõik nende sõjaaja üksused vaid koonduslaagrivalvurid. Eesti üksuste rindevõitlust punaarmee vastu tänase russkiimiiri inimesed ei tunnista - täpsemini, nad ei tunnista meie õigust sõdalase staatusele üldse. Neile on nii lihtsam elada // iseendale õlale patsutada

Vähene tibloidsete kommentite aktiivsus antud teemas on põhjustet ilmselt kolmest asjaolust:

(a) venelased meie tänase Eesti armee kohta käivate kirjatükkide osas hakkavad küll ruttu tatti pritsima aga mitte nii massiliselt kui suure issamasõja puhul ja jäävad ka suht ruttu vait, kui neile konreetselt/autoriteetselt/verbaalselt lõuksi anda - sest enamus neist kommijaist jobudest pole kunagi üheski armees teeninud

(b) teiseks vajus see uudis suht ruttu foorumiosa teisele leheküljele - kuhu tolle saidi tavalugijad enamasti ei jõuagi

(c) ja kolmandaks töötab sedasorti foorumites alati ka teatud üllatuse moment - kui keegi paneb parimas vene zhargoonis aga saksa tähtedega tibloididel lihtsalt suu kinni.. ning karjainstiktile omaselt vaatavad nad kommentaaride pluss/miinuste suhet ja peavadki siis paremaks oma sügelevad klahvisõrmekesed sedapuhku perse all hoida

Lihtne - ja omamoodi PsyOPS
Teoks sai see antud juhul tänu kõigile foorumlastele, kes vaevaks võtsid // miinuseid äsasid (ja minu saksa tähtedes kommile plusse muidugi) - ilmselgelt tappis see tibloididel moti maha antud teemas edasi kommida.
Lihtne.

[Runkel]

Mäletan aasta või enam tagust momenti, kus kutsusid hääletama. Hääletada sai, aga kirja läks "miinusena". Ses mõttes on tore areng. Muidugi huvitav, kas kõik praegused "plussid" on tulnud siit, või on mõni narvakas ka "liimile läind". Aga võib-olla mõtlevadki Eesti Kaitseväest pigem positiivselt. Oleks meeldiv üllatus.

[Peeter]

Tsitaat:
Mul on nt olnud klassivend nimega Gorbatsov.

Siia tuleks selliste noortibinate veelkordseks ehmatamiseks teha ääremärge: ja kumba varianti seotuse puhul rohkem peljata praktilise elu ebameeldivuste korral, kas NSVL-i viimast presidenti, või seda Poolas kasti pandud allilmategelast?
BTW- kunagi ammu, no nii 30 aastakest tagasi lugesin kuskilt fakti mis nimekaimude näitena toodi: ainuüksi Moskvas elab sissekirjutuse andmetel 100 000 Ivanovi, neist Ivan Ivanovitš Ivanove on üle 2000. Palju neid praeguseks veel olla võib?
Täpsustus. Jutt puudutas perekonnanime Ivanov, Ivanovad selle 100 000 sisse ei kuulunud.

Kuskil maal olid nimekaimud oma kokkusaamise teinud ja siis lõbusa ürituse lõpus oma ülemeeliku lärmakusega ka korravalvurite tähelepanu äratanud. Meestel oli nalja palju, aga politseil oli "tõsiselt võimlemist", sest algusel arvati, et neil 25-30-l on kõigil valedokumendid ja taheti kõik kinni panna. Ja kui veel olekski üks nimekaimudest tagaotsitav.....

[Kapten Trumm]

Siia tuleks selliste noortibinate veelkordseks ehmatamiseks teha ääremärge: ja kumba varianti seotuse puhul rohkem peljata praktilise elu ebameeldivuste korral, kas NSVL-i viimast presidenti, või seda Poolas kasti pandud allilmategelast?

Siia oleks vist sobilik lisada, et kui NLKP peasekretär oli Mihhail Sergejevits Gorbatsov, siis antud isik oli Sergei Sergejevits Gorbatsov ehk kahtlustada võiks Gorba avalikkusele teadmata isa

[Sekeldaja]

Ivan Orava õpetuse järgi oli Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi isa siiski päikesejumal Helios.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ettevõtja hoiatus: Vene mõju Eestile on taasiseseisvusajal tugevam kui kunagi varem

Ettevõtja Triin Teramäe, kelle väitel ei ole vene mõju kunagi Eestis nii kolossaalne olnud kui praegu, tabab sajaprotsendiliselt märki. Nagu selleski, et eesti lapsed kannavad seetõttu edasi okupatsiooni taaka.

Triin Teramäe ütleb Postimehe arvamusloos, et kui varem tahtis Eesti olla innovaatiline Põhja-Euroopa, siis nüüd on märksõnaks venekeelne post-nõukogude Ida-Euroopa.

Ettevõtja taunib seisukohta, mille järgi vene lapsed eesti lasteaedades ja koolides olevat midagi rikastavat, samas kui kogu Euroopas õpitakse hoopis teisi keeli.

“Venekeelsed lapsed tulevad peredest, mis halvimatel juhtudel esindavad Kremli-meelset ideoloogiat ja eestlastele solvavat ajalookäsitlust. Ka nende temperament on valjem ja lärmakam, mis vahetunnis soome-ugri tagasihoidlikkusele alla jääb,” kirjutab Teramäe. “Miks peaksid eesti lapsed elama selle keele kommete ja mõju keskel?”

Taas kümnesse – segakoolide puhul ongi hoiatatud just selle eest, et vene lapsed võtavad oma mentaliteediga sellised riiklikud koolid üle ja eestlased viivad oma lapsed eestikeelsetesse erakoolidesse. Või ka võõrkeelsetesse. Kakskeelsed koolid on vahend vene keele mõjuala edasitungiks ning haridusministeerium on aastaid seda toetanud.

Triin Teramäe küsib, et kuidas saavad eesti lapsed tulevikus Euroopasse õppima minna ja kanda Euroopa kultuurrahvastele omast kultuurilist eneseteadvust, kui nende identiteet lahustatakse vene mõjudega juba lasteaias, avalikust ruumist rääkimata. Nii muutuvad nad Euroopa asemel sobivamaks mõnda SRÜ riiki – mida rohkem segunetakse, seda kaugemale jääb Euroopa.

“Vene mõju kunagi Eestis nii kolossaalne olnud kui praegu,” nendib naine, täpsustades, et mitte üheski Euroopa riigis (v.a. Läti) pole nii suurt kogukonda võõrast rahvast ehk üks kolmandik. Eestisse saabujad kuulevad igal sammul okupatsiooniaja keelt koos sealt pärit märksõnadega.

Triin Teramäed peab täie tõsidusega tänama – keegi pole veel nii avalikult tegelikkust kirjeldanud. Eesti on taasiseseisvumise järel kõige hullema Vene mõju all, kui ta on kunagi varem olnud. Nõukogude ajal oli eraldusjoon okupatsioonivõimuga olemas, nüüd on see peitunud sovjetiaja järelmõjudesse.

Vene keel on tunginud praktiliselt kogu avalikku, majandus- ja inforuumi – vähemalt Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal, ning koos sellega ka slaavlaste temperamentsem mentaliteet. Isegi Vabaduse väljaku rulatajad Vabadusristi all on valdavalt vene noored, ning ühistranspordis ja terviseradadel kaigub laialdaselt venekeelne jutt.

Venestumise üheks soodustajaks on ukrainlaste (ka venelaste, moldaavlaste ja teiste endise NSVL mõjuala riikide tööliste) massiline sissevedu, mis laiendab vene keele kasutusala jaa muudab töökeskkonna venekeelseks. Kes jälgis 2015. aasta paiku Ida-Ukraina rindeuudised, see ilmselt märkas, et ka Ukraina armees anti tulekäske vene keeles – see on sealmail levinud keel, ja Eestisse tulles satutakse taas vene keele mõjualasse, mis ei pane neid eesti keelt õppima, küll aga soodustab alalist siiajäämist.

“Töökad” ukrainlased toovad oma ülikorrumpeerunud kodumaalt siia selle sovjetliku mentaliteedi, mille eest hoiatab Triin Teramäe. Seega, ettevõtjad, kuulake üht naist ja samuti ettevõtjat – te soodustate venestamist ja nõukoguliku mõttelaadi levikut. Seda ei hajuta nii ruttu, muutusteks mõttelaadis kulub vähemalt inimpõlv.

Lisaks tähendab odavtööjõu sissevedu taas tehnoloogilist mahajäämust, millele juhivad tähelepanu nii Triin Teramäe kui ka Ats Miller oma baaselatise loos – ajal, mil kauplustes minnakse üle selveteenindusele, ei ole õige enam kassasse võõrtöölisi tuua, see on tagasikäik.

Mis aga puutub Triin Teramäe väitesse, et Vene mõju kunagi Eestis nii kolossaalne olnud kui praegu, siis tõendeid on küllaga. Venekeelne kogukond võtab aeglaselt ja vaikselt Eesti ühiskonda üle, neile pole enam vaja ei “viiendat kolonni” ega uut pronksiööd, vaja on vaid aega.

Eestit esindab Euroopa Parlamendis Kremli-meelne Yana Toom. Tallinna linnavalitsus toetub suuresti venekeelsele elanikkonnale ning seal on suur mõju venekeelsetel (ja sageli venemeelsetel) poliitikutel. Londonis on juba linnapea pakistanlane, ja ka Tallinna võimuladvikus on mitte-eesti nimedega inimesi küllaga.

Ka riiklikus poliitikas on ohtralt vene päritolu poliitikuid, kes räägivad puhtalt eesti keelt, kuid võitlevad täie rauaga eestluse juhtiva rolli ja rahvusluse vastu eestlaste ajaloolisel kodumaal. Eesti 200 on sellise poliitika ehedaim väljendaja. Ka president Kaljulaid on eesti-vene “keelekümbluse” edendaja.

Eesti riigivõim on hakanud pärjaviimisega osa võtma pronkssõduri-üritustest, distantseerides samas ennast eestlaste vastupanust Saksa armees ridades 1944. aastal. Suletakse silmad selle ees, et “Aljoša” juures toimub “surematu polgu” ja Georgi lintidega ehtne jõudemonstratsioon.

Vene kogukond elab oma elu Kremli inforuumis ja riigipoolsed katsed seda ETV+ abiga muuta on juba läbi kukkunud – oma sõnumeid edastatakse juba Kremli ruuporite, nagu PBK kaudu.

Meedia räägib Vene propagandast ja otsib Kremli kasulikke idioote sealt, kus neid ei ole, märkamata, kuidas Kreml suudab kõike vajalikku teha ka siinse vene kogukonna ning nende rumalate eestlaste käte abiga, kes usuvad, et siinne venelaskond on lojaalne. Ongi, aga ainult rahuajal – sõja korral ei hakkakski keegi neist sõdima koos eestlastega oma rahva vastu.

Muidugi on ka venelaste seas palju euroopaliku mõtlemisega inimesi, kuid põhimass kannab edasi nõukogulikku suhtumist, ja ärksamate seisukohad ei pääse esile.

Uued Uudised loodavad, et Triin Teramäe julge sõnavõtt paneb eestlased mõtlema selle, kuidas võõras vägi meid vaikselt anastab – seda küll Venemaa poolt, kuid ega midagi head ei pruugi tulla ka Läänest. Euroopalik olla on juba raske ka Lääne-Euroopas, kus multikultuursus on murdmas seda, milles kristlik Vana Maailm on sajandeid elanud.

Seda, mida Eestis teeb vene keel ja sovjetlik mentaliteet, teevad Läänes maruliselt sissetungivad islam ja aafriklaste ülekolimine, mis mõlemad on euroopalikult kultuurile sama ohtlikud. Segaduses ja sõdivast Aafrikast pole kohe mitte midagi õppida, tugevate traditsioonidega ja sallimatu islam aga on eurooplasele sama pärssiv kui nõukogulik-venelik mentaliteet. Ehk täpsustatult – eestlasel on midagi teha prantslaslikus šansoonide Pariisis, mitte tänases imaamide palvekutsete linnas.

Ainus lahendus on jätkuvalt rahvusriikide Euroopa ja euroopaliku kultuuriruumi hoidmine, mis on vaba nii bütsantslikust suhtumisest kui ka Kolmanda maailma sissetungist.

[Z03]

Kõik õige ju. Olukorra parandamiseks ei ole vaja midagi rohkemat kui poliitilist otsust. Kui otsustame, et Eesti ja eestlus on prioriteet, siis nii ongi. Kui otsustame teisiti, siis eestlus hääbub. Nii lihtne see tegelikult on.

[ruger]

Integratsiooni näitab ka antud kommunismiohvrite memoriaali kahjustamise juhtum. Loodan vägagi, et need tegelased kätte saadakse. Videovalve ju objektil on olemas.
https://www.postimees.ee/6985228/malu-i ... olitseisse

[aht0]

Vene nimed.. kunagi sai piiril teenistuse algkuudel turistibussis inimest eesnime järgi hüütud. Küsivate silmadega käpatõstjaid oli 55-kohalises bussis 8. Edaspidi käis ees- ja isanime või ees- ja perenime järgi.

Oli ka teistpidi seiku. Aegajalt kirjutati kaebusi piirivalvur Border Guard'i peale (enne politseiga liitmist rohelised vormid kandsid vastavat silti), ühel juhul veeris vene mutike püüdlikult kogu lähedaloleva personali "nimesilte" ja küsis et samanimelised kõik, kas sugulased ka?

[parkija]

Kas ehk on venelaste ülbuse ja laiamise taga venemaal vastu võetud "Kaasmaalaste kaitse seadus" , igatahes ma oma töökohas kus on umbes 50 töötajat ja nendest 2 venelast , niipea , kui nad omavahel kokku trehvavad , siis lastakse ekstra valju häälega vene keeles juttu ja ikka veel et kõik teaks ja kuuleks - me oleme venelased .

[AMvA]

Kas ehk on venelaste ülbuse ja laiamise taga venemaal vastu võetud "Kaasmaalaste kaitse seadus" , igatahes ma oma töökohas kus on umbes 50 töötajat ja nendest 2 venelast , niipea , kui nad omavahel kokku trehvavad , siis lastakse ekstra valju häälega vene keeles juttu ja ikka veel et kõik teaks ja kuuleks - me oleme venelased .

Kas nad peaks omavahel eesti keeles rääkima? Üldiselt ongi venelased vähe valjuhäälsemad kui eestlased.

[frantzus]

ei maksa seda tähele panna, see on rahvuse omapära, üksteisest üle rääkimine kõvahäälselt, esineb ka eestlastel seda kui viint võetakse; kõik räägivad aga keegi enam ei kuula

[parkija]

Et las olla , et oleme sallivad ja kombes . Mul ülemus vene nimega kaunis head eesti keelt rääkiv ja eestlasest kolleeg suurest austusest kas vene rahva või ülemuse vastu räägib ülemusega vene keeles , nii see venelaste võim siin kasvab .