Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[vanahalb]

Ettevõtetes peaks olema määratud töökeel ja igasugused tööalased jutud käivad selles keeles. Kui aga kaks vanti omavahel eilsest seapeost räägivad siis keda see niiväga segab kui nad seda kasvõi suahiili keeles teevad.
Enda töökohas on ametlik keel soome keel aga keegi ei tee teist nägugi kui eestlased omavahel mingis olmeküsimuse valjus eesti keeles seletavad. Meie ainukese ukrainlasega rääkisin alguses vene keeles. Nüüd enam ei viitsi, sest kohalikus ehk soome keeles on õigem. Ta vaene mees küll seda suurt ei mõista kuigi 9 aastat Soomes elanud. Ülemus oskab põhimõtteliselt eesti keelt kuid tööasjades ei räägi ta seda kunagi. Siis kui Eestist õllet või midagi tellida tahab pöördub alati eesti keeles. Ja kui ma tahan firma kilbist elektrit varastada siis küsin talt seda ikka konarlikus soome keeles.
Keeletunnetus on peen värk

[Leo]

Akf vanahalb võttis väga hästi kokku, kuidas käib rohujuure asja-ajamine eri keeltes. Riigikeeled on soome ja läänerannikul ka rootsi või mõlemad koos ja kogu ametlik paberimajandus ja käsuahel on soome või rootsi. Milles inimesed omavahel isiklikest asjadest räägivad, on inimeste enda asi, suuremas seltskonnas on viisakas rääkida selles keeles, millest enamik aru saavad. Soomlased üldiselt vene keelt ei oska, sest seda õpetatakse vähe ja vajadust ei ole. Soomes elavate slaavlaste soome ja rootsi keele oskus kõigub seinas seina. Soomlased ei vaata viltu, kui võõrapärase välimuse või nimega inimene räägib kohalikke keeli vigadega, turiste ennegi nähtud. Kui kohapeal aastaid elanud inimene ei suuda kohalikes keeltes lihtlauseid moodustada, siis seda vaadatakse kui idiooti, sest keeleõppe võimalusi on piisavalt. Kohalikke keeli mitteoskav inimene eraldab ennast ise ühiskondlikust elust ja positsioneerib külalisena. Kindlasti on tore ka maksta tõlketeenuse eest keskmiselt 60-80 € tunnist omast taskust, kui on vaja kusagil ametnikega asjatada

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kui kohapeal aastaid elanud inimene ei suuda kohalikes keeltes lihtlauseid moodustada, siis seda vaadatakse kui idiooti, sest keeleõppe võimalusi on piisavalt. Kohalikke keeli mitteoskav inimene eraldab ennast ise ühiskondlikust elust ja positsioneerib külalisena.

Hästi öeldud - ja kehtib täiega ka meie kohalike umbkeelsete kohta

Aint selline "venespetsiifiline" omapära siia lisaks, et sihuke "külaline" paneb jalad lauale ja nõuab veel sülti ja õlut ka

[Leo]

Perkele ja pamppu on selliste "isandate" saatus

[hillart]

Kohalikke keeli mitteoskav inimene eraldab ennast ise ühiskondlikust elust ja positsioneerib külalisena.

Aint selline "venespetsiifiline" omapära siia lisaks, et sihuke "külaline" paneb jalad lauale ja nõuab veel sülti ja õlut ka

Selline "venespetsiifiline" eripära kah veel lisaks, et sihuke ei positsioneeri end omaarvates küll külaliseks, vaid eriliselt kõrge missioonitundega kolonistiks suure vene rahva eelpostil ajutiselt tšuhnaade poolt hõivatud iidsel vene maal. Ja sellest eripärast tulenevad juba ka nii nende keeleoskuse tase, kui ka lojaalsus meie riigile.

[2korda2]

Minul on olnud õnn töötada kollektiivides, kus keeleoskus pole takistuseks saanud. Ka vene rahvusest inimesed on vestelnud nii eesti (konarlikumalt) kui inglise keeles. Kui alustuseks ongi mõnel tõrge eesti keele rääkimises, siis on põhjuseks olnud pigem "ei tunne ennast grammatikas kindlalt". Kui ma seepeale pöördun grammatiliselt vähemalt sama vigases vene keeles, siis saadakse tõrkest kiirelt üle. Rohkem kui korra olen uue mitmekeelse meeskonnaga alustades rõhutanud kommunikatsiooni olulisust: "Küsi ükskõik mis keeles aga küsi!"
Õigupoolest on vahel täitsa huvitav jälgida keelekasutuse dünaamikat mitmekeelsetes seltskondades. Mõned näited:
1. Räägivad omavahel sakslane ja venemaalt pärit saksamaal elav juut, saksa keeles. Liitun mina, vestlus jätkub inglise keeles. Liitub minu eestis elav venelasest kolleeg, vestlus jätkub inglise keeles. Mina ja sakslane saame oma küsimustele vastused ja eemaldume. Kaks vene emakeelega kolleegi jätkavad omavahel arutelu inglise keeles.
2. Kaks venelasest kolleegi räägivad omavahel vene keeles. Astun ligi, kuulan. Jutust saan aru aga tehniline termin jääb arusaamatuks. Küsin. Vestlus läheb üle eesti keelele. Saan oma vastused, eemaldun. Kaks venelast jätkavad arutelu eesti keeles.

Üldiselt mina vene keele vallutusretke Eestis ei näe. Hoopis hullem on olukord inglise keelega - see trügib jõuga sisse. Kadakasaksluse uusversioon.

[Kapten Trumm]

Eesti riigivõim on hakanud pärjaviimisega osa võtma pronkssõduri-üritustest, distantseerides samas ennast eestlaste vastupanust Saksa armees ridades 1944. aastal. Suletakse silmad selle ees, et “Aljoša” juures toimub “surematu polgu” ja Georgi lintidega ehtne jõudemonstratsioon.

Ojah, mida kauem me siin üritame WWII edasi sõdida, seda lõhenenum on Eesti ühiskond ja seda lihtsam on Kremli "organitel" siin lõhesid lüüa.
Eesti valitsus peaks pärja viima nii Sinimägedesse kui KV kalmistule, sest kui viimast ei tehta, siis võtab kogu sära endale miski surematu polk või VF saatkond. Pole midagi parata, kui Kreml lõhestab, tuleb meil ise pingutada ühendamiseks.

Minu vanaisa oli Eesti korpuses ja seega kirjas kui sõjaveteran. Kuidas toimus seal taoline lõhestamine? Kord aastas tuli postkasti Putini tiražeeritud allkirjaga kaardike 9. mai puhul ja iga 10 a takka mingi jubileika-medal kah. Saadeti nagu kellavärk - saatja kusjuures oli teadmata. Sedasi sai ilmselt enamik nõuka veterane, kelle aadress teada oli.

Mina arvan - saatke ise see kaart ja odav medal ise ja marginaliseerige seeläbi Moskva vastavasuunaline tegevus. Kui Kreml saadab medali iga 10a takka, siis saatke iga 5a takka. Ja mitte 09. maiks, vaid 02. septembriks (WWII lõpp). Pühendage medal rahule.

[vanahalb]

Üldiselt mina vene keele vallutusretke Eestis ei näe. Hoopis hullem on olukord inglise keelega - see trügib jõuga sisse. Kadakasaksluse uusversioon.

Inglise keel on mõnedes valdkondades üldtunnustatud - lennunduses, merenduses, arvutimaailmas jne ning õpetatud meestelgi on artiklid enamasti inglisekeelsed. Seepärast keegi väga ei solvu kui umbkeelsed võtavad nõuks rääkida inglise keeles et omavahel midagigi aru saaks. Mul on kaks tuttavat paari: üks mees Soomest- naine Venemaalt, kumbki teise keelt ei oska ja siis suheldaksegi omavahel inglise keeles.Teine paar on mees Eestist, naine Ukrainast ja kuigi mõlemad vene keelt oskavad ei räägita seda põhimõtteliset vaid inglisekeelne asjaajamine käib parimate diplomaatiliste reeglite järgi. Kui aga Eestis võtaks keegi burksiputkas nõuks inglise keeles teenindada siis minupärast jääks ta seda kotletti nii kauaks ümber pätsima kuni eesti keelest aru saab ja taipab , et millise kunde tellis.

Et ma mõnikord laevadega tegelen siis olen slaavlastega huvitavat fenomeni täheldanud. Kapten, kui ta just eestlane või soomlane pole, räägib alati inglise keeles. Allapoole minnes on meeskonnas enamasti slaavlasi või filipiinlasi või muidu pilusilmi. Ja hoidku jumal selle eest kui hakata slaavlasega vene keeles rääkima. Kohe tekib üks isake , kes täpselt teab kuidas kaup paigutada ja mis järjekorras peab kõik käima kuigi see pole üldse nende asi ja pumbaku oma ballasti ümber kui vaja et laev tasakaalus püsiks. Kui aga hakatuseks inglise keelega peale lennata on reageeringud stiilis "Yes, sir"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Krd hea artikkel minu arust - ja õkva kümnesse

VENE MEEDIA PÄEVIK | ETV+ kinnistab venelaste vaimset pagendust

Ukrainas saab ka venemeelse telejaama puhul aru, et tegu on ikkagi kohaliku, ukraina jaamaga. ETV+ meenutab pigem Vene kanalite paroodiat.

OLEG SAMORODNI
ajakirjanik


Ma isegi ei mäleta enam, mis põhjusel laususin üks kord Eesti vene arhiivi koostajale ning säilitajale Aleksandr Dormidontovile, et tema ei ole õige venelane. „Miks?" imestas Dormidontov. „Sest tõelisel venelasel ei ole vaja tõestada, et ta on venelane," vastasin. Tundub, et Aleksandr tookord nõustus minuga.
Võiks arvata, et suurem osa Eesti venekeelsetest elanikes pole samuti mitte päris venelased. Kuidagi liiga innukalt tõestavad nad mõnikord teistele ja endale, et nad on venelased. Aga kes nad siis on? Sellesse teemasse võivad aidata tuua selgust läbinägeliku inglise kirjaniku Julian Barnes'i immigrante ning pagulasi puudutavad tähelepanekud.

Ei liha, ei kala

Nõnda siis. Minu meelest pole kohalikud venekeelsed mite immigrandid, sest see eeldaks soovi saada omadeks, alluda oma uue kodumaa tavadele. Antud juhul siis Eesti omadele. Seda enam, et raske on kasutada väljendit „immigrant" Eestis sündinud ning üles kasvanud venekeelsete inimese koha. Pealegi eelistavad paljud neist elada eraldatuna, kõrvalejäänuna ning isegi võõrdununa Eesti ühiskonnast. Nad püüavad kogu jõust luua enda, üsnagi suletud kääbuslikku venekeelset kogukonda.
Kohalikud venekeelsed pole ka mitte pagulased, kuna see eeldaks, et on olemas riik, kuhu nad vähemalt tahaksid naasta. Aga naasta või suunduda Venemaale kohalikud „mitteehtsad" venelased ei taha, ehkki keegi neid selles ei takista ning Vene võimud võimaluste piires koguni aitavad. Aga need, kes satuvad Venemaale, hakkavad end tundma tõepoolest pagulasena, kuna peagu tekib tugev igatsus Eesti järele. Mõned ning võimalik et paljud naasevadki.

Unistus muinasjutumaast

Võiks arvata, et paljud Eesti venekeelsed elavad mõnes mõttes vaimses paguluses. Vene telekanalitest aastaid voogava võimsa propaganda all on nende teadvuses, aga ennekõike alateadvuses moodustunud muinasjutuline pilt tõotatud Venemaast võlur-valitsejaga eesotsas. Arusaadavalt pole sel pildil Venemaa tegelikkusega mingit pistmist. Kuid sellele vaatamata on niisugustes magusates illusioonides psühholoogiliselt mõnus ekselda.
Niisugusest vaimsest pagendusest on paljudel vägagi raske välja tulla. Ta justkui pärandub vanematelt lastele, kes hakkavad samuti igatsema Venemaa idealiseeritud kuvandi järele.

Paroodia eranditega

Ilmselt just sellega ongi võimalik selgitada asjaolu, et kohalik venekeelne telekanal ETV+ meenutab Vene föderaalkanalite matkimist, et mitte öelda paroodiat. Muidugi on erandeid. Näiteks „vene" AK tegutseb tihedas seoses eestikeelse „Aktuaalse kaameraga". Või siis näiteks „Insight" ning „Nädala intervjuu", mida võib nimetada Dmitri Pastuhovi autorisaadeteks. Narva stuudios toimuvad huvipakkuvad arutelud. Aga see on ka kõik...
Muidugi on siin tegemist minu subjektiivse ettekujutusega. Kuid ETV+ reiting püsib stabiilselt madalal. Aeg-ajalt leiavad küll aset hüpped vaatajate tähelepanus, näiteks suurte spordivõistluste ajal või siis nüüd ka koroonaviiruse perioodil. Ent siis naaseb kõik jälle vanasse sängi.

Toetab senist olekut

Tahaksin väga eksida, kuid mulle tundub, et telekanal ETV+ oma praeguses olekus ja vormis toetab pigem venelaste vaimset eraldatust kui tegeleb nende integreerimisega eesti konteksti. Vaid suurte mööndusega võib ETV+ nimetada eesti kanaliks. Küsimus pole siin mõistagi mitte eetrikeeles. Vaatan regulaarselt erinevaid ukraina telekanaleid, mis võivad meeldida või siis ka mitte. Kuid seal on keelest sõltumata kohe näha ja mõista - vene keel kõlab neis ju sageli - et tegemist pole mitte vene, vaid just ukraina kanalitega. Kusjuures see kehtib samavõrra ka nende kanalite kohta, mida peetakse venemeelseteks.
Aga ETV+ puhul ei teki vaatamata mitmetele eetris olevatele „eesti mõtteruumis" olevatele saadetele tunnet, et tegemist on vene keeles leviva eesti kanaliga. Mul on raske ette kujutada, mida sellega ette võtta.

Müstika normaalsete kanalite asemel

Iseenesest on rahvusvaheline venekeelne eeter üsnagi mitmekesine. On iseseisvad kanalid nagu näiteks Nastojaštšeje vremja, Dožd, RTVi, mis esitavad Venemaa positsioonist maailmas adekvaatset ning objektiivset infot. Kuid neid kanaleid tavalistes Eesti kaabli- või satelliitlevi pakettides pole. Mitte nii nagu Leedus. Vaatasin neid kanaleid lisatasuta ka näiteks Istanbuli hotellis, kus peatusin. Ehk siis Türgis on nad miskipärast vabalt saadaval, aga Eestis mitte.
Eesti operaatorite ükskõiksus ülalnimetatud kanalite vastu on seletatav nende vähese vaatajate arvuga. Seetõttu eelistavad nad pigem kanaleid, mis propageerivad müstikat või üldse täielikku jama. Kuid samast loogikast lähtudes - kas ei jää ka ETV+ vaatajate hulk selgelt paranormaalsete nähtuste valda? Kas see on see, mida venekeelsed vaatajad igatsevad?
Märkimisväärselt on peaaegu kõik ETV+ käivitamisega seotud ERR-i juhtivtöötajad läinud üle teistele projektidele. Kohe pärast ETV+ eetrisse laskmist sõnas tollane ERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaar intervjuus Deutsche Welle venekeelsele toimetusele: „Kanali eesmärk on jõuda selleni, et ka venekeelne elanikkond oleks esindatud avalikus ruumis ning lülituks kohalikku ellu."

Iga sõltumatu vaatleja nõustub, et viimase viie aasta jooksul on ETV+ mõju nii venekeelsete rollile avalikus sfääris kui nende lülitamisele kohalikku ellu jäänud minimaalseks.


"Vene meedia päevik" on ajakirjanik Oleg Samorodni autorirubriik, kus ta hoiab silma peal venekeelsel inforuumil.

[Z03]

Ei jaga eelneva artikli arvamust ETV+ osas. Väga hea ja professionaalne telekanal, täiesti võrdväärne ETV-ga ja kaugelt üle ETV2-st. Tõesti, propagandat on ETV+ kanalis vähe või pole ma juhtunud vastavaid saateid nägema. Samal ajal väga hea filmide, seriaalide ja omatoodetud saadete valik.

Oletan, et kolme telekanali ülevalpidamine läheb riigile kalliks ja ühe neist peab ohverdama. ETV2 tehti peale pronksiööd, justnimelt sellesama venekeelsete integreerimise eesmärgiga. Väga kiiresti taandus ETV2 vanade kordussaadete näitamise kanaliks. Siis loodi ETV+, aga nüüd pole seegi oma eesmärki täitnud. Parem oleks liita kõik kolm kanalit üheks ETV-ks, kus oleks nii eesti- kui venekeelsed (eestikeelsete subtiitritega loomulikult) saated, tuleks odavam ja teleprogramm ka sisukam ning kompaktsem, mitte nii hajutatud erinevate telekanalite vahel.

Aga ETV+ mulle kõigest hoolimata väga meeldib.

[Lemet]

Telekanali "headust" hinnatakse reitingunumbrite põhjal. Ja need on ETV+ 0,5-0,6 protsendi kandis kõikudes headusest küll mägede kaugusel. Võrdluseks on PBK reiting tiba pealt 6%.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Elik siis tegutsemahakkamisest saati pole ETV+ mitte krd protsendikomakohtagi vaatajaskonda juurde võitnud

Mis tähendab, et see pisku, kes kohe algusest peale kanalit jälgima asus, vaatab ka edasi ja kogu muul potentsiaalsel venekeelsel auditooriumil nagu oli savi nii on edasi..

SAMORODNI-l on õigus - sellist asjade seisu nimetatakse idee põrumiseks

[Kilo Tango]

...

SAMORODNI-l on õigus - sellist asjade seisu nimetatakse idee põrumiseks

Ei ole nõus. Seda nimetatakse teostuse põrumiseks. Ideel ei ole viga midagi, mida näitavad kõiksugu venekeelsed kanalid, mis edastavad adekvaatset infot vene keeles.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

SAMORODNI-l on õigus - sellist asjade seisu nimetatakse idee põrumiseks

Ei ole nõus. Seda nimetatakse teostuse põrumiseks. Ideel ei ole viga midagi, mida näitavad kõiksugu venekeelsed kanalid, mis edastavad adekvaatset infot vene keeles.

Vahet ju pole, mis seal täpselt ei tööta - ilmselgelt on uut visiooni vaja.

Mina ETV asemel pakuks SAMORODNIle võimalust ennast tõestada.
Sest riski poleks ka mingisugust - olematu reitingunr sitemaks minna ei saagi

[AMvA]

Samorodin feiliks samamoodi.
Ei maksa unustada, et televisioon on eelkõige meelelahutus. Eesti venelased ei istu õhtul teleka ette ainukese huviga vene ajupesu kuulda.
Aga kuna vene kanalite eelarve meelelahtussaadete tootmiseks on hoopis teisest suurusjärgust, kui terve ETV eelarve, siis me nenedega ei konkureeri. Venelastele on ikka glämmi ja vilkuvaid tulesid vaja.