Ma pole väga kindel, kas pelgalt põllumajandusliku tootmise võrdlemine Soome vastavate näitajatega on iseenesest mingisugune edukuse või arengu näidis. St väga tore, et 100 000 elaniku või ühe hektari kohta suutsime toota Soomega enamvähem sama palju või kohati isegi rohkem vilja, kartuleid või pudulojuseid, aga miskipärast läks niimoodi, et suhteliselt sarnaselt 1930. aastate arengutasemelt alustades oli Soome 1990. aastateks muutunud Euroopa üheks rikkaimaiks riigiks ning teaduslik-tehnilise progressi eestvedajaks, Eesti aga muutunud Euroopa üheks vaesemaiks ja suhteliselt agraarseks riigiks. Teiseks võib arvata, et soomlased saavutasid analoogsed hektarisaagid ja toodangu kogused 100 000 elaniku kohta märksa väiksema tööjõukuluga, st suurema efektiivsusega.Kapten Trumm kirjutas:Rääkides näljast, leidsin sellise huvitava tabeli (põllumajanduslik tootmine Eestis).
https://www.postimees.ee/1708959/ensv-m ... s-sealihal
Teatud arengud on näha isegi õndsa Pätsu ajaga võrreldes. Tõsi, tükati on näha ka teatud ekstensiivseid arenguid.
Toodangu osas mingit allakäiku võrreldes vana hea ajaga küll ei paista (erandi moodustab sõjaaeg ja kolhoosieksperimendid).
Küll võiks öelda, et küllap see areng läänes (aga ka Soomes) oli palju suurem. Sest tehnoloogia arenes.
Tsaariaja (aga ka Pätsu aja) probleem oli killustatus ja väiksus, näiteks traktoreid või kombaine ei suudetud osta, kui sul oli mingi asundustalu 10 hektarit, pidid kahe hobusega leppima. Traktorit aga polnud mõtet 10 hektari peale osta. NSVL aja probleem on kaos, küüditamine ja elukorralduse muutus maal, millest saadi üle seal kuskil 60ndatel alles.
Aga kogu selle jutu point pole mitte selles, et Nõukogude Liidus või Eesti NSV-s puudus igasugune areng või elu oli 1980. aastateks kohutavalt halb. Vaid et elu ja areng oleks võinud olla kõigi jaoks tunduvalt parem, kui poleks olnud sotsialistlikku plaanimajandust. NSVL-i aja probleemid ei tulenenud kokkuvõttes mitte sõjast, küüditamistest, kaosest ja elukorralduse muutusest maal, vaid põhimõtteliselt loomuvastasest majanduslikust ja poliitilisest süsteemist, mille paratamatuks osaks olid needsamad küüditamised, kaos ning kunstlikult esile kutsutud "elukorralduse muutused".