Kas hädakaitse ?

[Kriku]

Raivo Rätte tapmisasjas tuli süüdimõistev otsus: https://www.err.ee/1091209/kohus-moisti ... ises-suudi

Mäletatavasti sõitis süüdistatav kannatanule, kes oli talle ning armastuskolmnurga kolmandaks osapooleks olevale naisele eelnevalt raudkangiga pähe löönud, mõni minut hiljem autoga otsa. Hädakaitse asemel toimus kättemaks, sest autos istuva süüdistatava elu ega tervis enam ohus ei olnud. See on seaduse järgi ükskõik kui räigetel asjaoludel lubamatu.

[Manurhin]

Raivo Rätte tapmisasjas tuli süüdimõistev otsus: https://www.err.ee/1091209/kohus-moisti ... ises-suudi

Mäletatavasti sõitis süüdistatav kannatanule, kes oli talle ning armastuskolmnurga kolmandaks osapooleks olevale naisele eelnevalt raudkangiga pähe löönud, mõni minut hiljem autoga otsa. Hädakaitse asemel toimus kättemaks, sest autos istuva süüdistatava elu ega tervis enam ohus ei olnud. See on seaduse järgi ükskõik kui räigetel asjaoludel lubamatu.

Tont seda täpselt teab. Kui oled raudkangiga korraliku obaduse vastu pead saanud, ei pruugi sa peapõrutuse tõttu järgnevatel minutitel enam päris adekvaatne olla. Surmahirm veel peale selle, kui ründaja sealsamas on.

[Kriku]

Ebaadekvaatsuse argumenti vähemalt ajakirjandus ei kajasta, nii et arvatavasti seda ei esitatatud. Koosseisuks sai provotseeritud tapmine, st. ebatavalises erutusseisundis kannatanu varasema õigusvastase teo tõttu. Aga see pole käesoleva teema jaoks oluline.

Teemakohaselt tuleb meeles pidada, et ükskõik kui ohtliku ründega tüüp just ka hakkama ei saanud, kui rünne on lõppenud, siis enam ei ole talle vastamine hädakaitse. Rätte tapmise lugu sobib seda suurepäraselt illustreerima.

[AMvA]

Vandil vedas vist
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=89963647

Kui maaomanik oleks selle peale pärisrelvast paugu ära pannud, oleks vist hädakaitsena kirja läinud

[Welber]

Keegi on politsei hoiatuslaskudest SKA lõputöö teinud: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/729

Tänud viitamast, päris kasulik lugemine. Pisut üllatas politsei turvataktika talituse jäik suhtumine hoiatuslasku ja seda peaks arvestama kõik hoiatuslasusõbrad:

Kuigi hoiatuslask on seaduses sisustamata on seda lahti mõtestanud ja selle eesmärki selgitanud mitmed turvataktika asjatundjad. Üks viimasemaid analüüse pärineb PPA politsei turvataktika talituse koostatud 2012. aasta I poolaasta politsei tulirelva kasutamise analüüsist. Analüüsis kirjutati, et hoiatuslasuna mõistetakse tegevust, mis sooritatakse teavitamaks isikut, et tema suhtes on õigus tulirelva kasutada ning andes talle viimase võimaluse keelatud tegevus lõpetada. Seega ei saa hoiatada isikut, kelle suhtes tulirelva pole lubatud kasutada .

Elik, kui sa teed oma õues viibiva varga vastu tema poole hoiatuslasu, tema haarab relva ja laseb sind, siis sina lähed kohtu alla relvastatud ründe, ning tema varguskatse eest (tema relvakasutus oli ründe tõrjumine enesekaitseks).

[Kriku]

Ei usu, see õiguste jutt käib seal vast ikka politseiametniku kohta. Politseil on teatud kriteeriumid, mille puhul võib relva kasutada, ja need erinevad hädakaitsest või kurjategija kinnipidamisest, millest tavakodanik peaks juhinduma.

Kurjategija kinnipidamist oleme hädakaitse teemas eraldi arutanud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 74#p552574

[Kriku]

Kooritsa artiklis muidu on paar hoiatuslasku, mille eest laskjaid karistati:

25. juunil 2018 aastal tekkis Pirita teel sõites kahe autojuhi vahel tüli, mida suunduti lahendama Pirita teel asuvas tanklasse. XX väljus oma autost ja suundus teises autos oleva Dmitri Gorjatševi auto poole. Gorjatšev väljus autost ja koheselt võttis pintsaku põue alt paremalt poolt kabuurist välja tulirelva SigSaueri, suunas selle XX-le, vinnastas relva ning tegi lasu vastu asfalti XX-i kõrval, mille tulemusena paiskusid asfaldi tükid XX-ile vastu kätt, jalga ja keha vasakut poolt.

Kohtus väitis Gorjatševi kaitsja, et XX oli süüdistatava suhtes agressiivne ja Gorjatšev üksnes kaitses end. Nii maakohus kui Tallinna ringkonnakohus aga lükkasid hädakaitse versiooni tagasi. Endale suunatud relva nähes hakkas XX taanduma ja isegi naeratas, kui midagi süüdistatavale ütles. Gontšarev on aga suhteliselt agressiivne, järgnes XX-le ja vehkis käega. Ajal, mil XX juba pööras, et minna oma autosse, tulistas Gontšarev relvast ühe lasu XX-ile jalgade juurde asfaldisse.

Kaitsja tõi süüdistatava kasuks esile selle, et Gorjatšev on pikaajaline laskesportlane ning seetõttu oskab suurepäraselt relva käsitleda, tunneb relvasid puudutavaid seaduseid ning on korduvalt läbinud laevakaitsemeeskonna kursuseid. Ringkonnakohus leidis, et nende oskuste ja teadmiste korral on nii ohtlik relvakasutus veel enam etteheidetav. Gorjatševi karistati rahalise karistusega 2590 eurot tingimisi.

17. detsembri varahommikul 2016 tulistas Anton Borsuk Sillamäel tüli käigus Makarovi püstolist asfalti N.S.-i jalge ees. Kuul lendas asfaldist rikošetina N.S,-i paremasse küünarvarde ja läbistas selle, õnneks tõsisemaid vigastusi põhjustamata. Kokkuleppemenetluses karistati Borsuki 178 tunni üldkasuliku tööga, talle tagastati Makarovi püstol, selle salved ja laskemoon.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 42#p624942

[alfa hotel]

Kehtiv seadus ütleb, et füüsilisele isikule on relv lubatud ühe võimalusena “turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks)”. Praktika ütleb meile üheselt, et relva tohib hädakaitseks kasutada juhul kui eksisteerib oht elule või tervisele. Tundub, et praktika on üheselt seda meelt, et kui eksisteerib oht varale (nt keegi kõnnib sinu vara näpus su majast minema või ärandab su sõidukit vms), siis sellisel juhul ei ole tegemist ei hädakaitse ega hädaolukorraga. Kuidas teoreetiliselt oleks siinsete targemate hinnangul võimalik tagada relvaga vara turvalisust? Või mida see viide seaduses “turvalisuse kaitseks vara tagamisel” üldse tähendab?

[Mudakoon]

Sul on õigus oma vara kaitsta ja kui selle käigus tekib oht elule või tervisele siis...?

[vtl]

Kehtiv seadus ütleb, et füüsilisele isikule on relv lubatud ühe võimalusena “turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks)”. Praktika ütleb meile üheselt, et relva tohib hädakaitseks kasutada juhul kui eksisteerib oht elule või tervisele. Tundub, et praktika on üheselt seda meelt, et kui eksisteerib oht varale (nt keegi kõnnib sinu vara näpus su majast minema või ärandab su sõidukit vms), siis sellisel juhul ei ole tegemist ei hädakaitse ega hädaolukorraga. Kuidas teoreetiliselt oleks siinsete targemate hinnangul võimalik tagada relvaga vara turvalisust? Või mida see viide seaduses “turvalisuse kaitseks vara tagamisel” üldse tähendab?

Hädakaitseseolukorras tuleb hinnata seda, kas rakendatav kaitsemeede on proportsioonis võimaliku tekitatava kahjuga.
Inimese elu ja tervist (sh. ka päti oma) loetakse tähtsamaks, kui sinu maist varanatukest. Seega vargale kuuli selga tulistamine või aknast autoärandaja pihta laskmine ei ole õigustatud hädakaitsemeede.
Aga kui relvastatud varas tungib sinu eluruumidesse või tahab sind tänaval röövida, ähvardades sind vahetult rünnata, siis ON õigustatud nii oma puutumatuse kui vara kaitsmine relvaga. Ehk Sa ei pea oma rahakotti, telefoni, autot vms. vara pätile loovutama.

[alfa hotel]

Ma pigem ise ei näe reaalset varianti seaduse mõttes õigeks jääda kui relva vara kaitseks kasutada. Ilmselt pole eriti palju sellist varanatukest olemas, mille relvaga kaitsmisele järgnev kohtukadalipp seda kaitsmist üles kaaluks.

[Kriku]

Siin eespool on näide Riigikohtu lahendist, et kui kodaniku aknasse hakkasid kivid lendama ja tema vastuseks tule avas, siis ette heideti talle seda, et ta hoiatuslasku ei teinud, mitte relva kasutamist põhimõtteliselt. Nii selle kui akf vtl poolt röövimise näite puhul on muidugi nii, et rünnaku alla sattunud isik ei pea eeldama, et rünnak piirdub ainult vara kahjustamisega.

Kuna seadus vara kaitsmist relvaga mainib, siis äärmuslikel juhtudel siiski võiks vara kaitsmine relvaga olla ka õigustatud. Näiteks, kui näed oma maja juures askeldamas kanistriga kodanikku, kes teatab, et põletab kohe kõik maha Oleks ju võimalik aupaklikusse kaugusesse hoiduda ja lasta tal seda teha - aga ma ARVAN, et ei pruugi.

[Welber]

Ei usu, see õiguste jutt käib seal vast ikka politseiametniku kohta...

Kui hoiatuslasule on spetsialistide poolt õiguslik sisu antud, siis pädeb see ilmselt ka kohtus. Hoiatuslask ei ole relvaseaduse mõttes relva kasutamine üksnes juhul, kui kogu konflikt piirdubki hoiatuslasuga. Kui sellest areneb tulevahetus, võib (kuid kindlasti ei pruugi) hoiatuslask osutuda (olenevalt lasu suunast) relvastatud ründeks.
Minu mõte ei ole siin kedagi ette süüdi mõista, vaid, et relvaomanikul peavad kõik tegevused olema ette läbi mõeldud.

[Kriku]

Ei usu, see õiguste jutt käib seal vast ikka politseiametniku kohta...

Kui hoiatuslasule on spetsialistide poolt õiguslik sisu antud, siis pädeb see ilmselt ka kohtus.

Ei ole põhjust seda tingimata eeldada. Kohtus tsiteeritakse muidugi õigusteadlasi ja igasugu spetsialiste, aga erinevate tulemustega.

Teiseks, kogu see jutt käib politseiametnike kohta, mitte ükskõik kelle kohta. Politseiametnikel on kindlad reeglid, mille järgi võib relva kasutada. Sealtsamast:

Sagedamini eksitakse hoiatamise vastu kurjategija põgenemise peatamisel (puudub vahetu kõrgendatud oht või esimese astme vägivaldne kuritegu) või peale sõiduki sundpeatamist isikute põgenemisel, kui on õigus sõiduki suhtes tulirelva kasutada, kuid mitte sõidukis viibivate isikute suhtes.

Need on politseitöö spetsiifilised tegevused, mille jaoks neil on omad regulatsioonid.

Eraisikute hädakaitse puhul võiks näiteks küsida, kas hoiatuslasu võib teha ka enne hädakaitse seisundi tekkimist, et ära hoida olukorra eskaleerumine hädakaitse seisundini. Ei tea

[41Degree]

Eraisikute hädakaitse puhul võiks näiteks küsida, kas hoiatuslasu võib teha ka enne hädakaitse seisundi tekkimist, et ära hoida olukorra eskaleerumine hädakaitse seisundini. Ei tea

Selline situatsioon oleks minu arusaamist mööda ülierandlik ja ega ausalt öeldes mul ei tulnud pähe ühtegi sellist konstruktsiooni, kus oleks hoiatuslask õigustatud, kuid tegemist ei oleks veel hädakaitse olukorraga. Meeldetuletuseks KarS §28 lg 1: "Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri."

Seega kui tänaval tullakse rahakotti nõudma öeldes "... või muidu saad nuga" ning tõmmatakse nuga välja, on juba selgelt tegu hädakaitse olukorraga. Kui öeldakse sama, aga nuga ei paista, siis on ilmselt tee pisut libedam, kuid ründe usutavuse korral objektiivse kõrvalseisja jaoks on tegemist juba ikkagi hädakaitse seisundiga koos sellest tulenevate õigustega. Sellele eelneb aga ainult olukord, kus pimedas kangialuses paistab teiselt poolt lähenevat üks tätoveeritud tegelane, kes pole veel midagi jõudnud öelda. Ainult selle peale on pisut liiast hoiatuslasku teha