Hommikuvõimlemine NAs
Hommikuvõimlemine NAs
Võimlemise alustamise ( et mis vorm võimlemisel selga panna) oli väga populaarne käsk
" Podjom, stroitsa na platsu, forma odeždõ nomer 5 , bez trusov"
" Podjom, stroitsa na platsu, forma odeždõ nomer 5 , bez trusov"
Re: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Forma odeždõi nomer tri - shinel zapravlennõi v trussõ!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Selle pildi peale tekib, muidugi rumal, küsimus, et kas tõesti käidi NAs -20'ga sinelites hommikuvõimlemist tegemas?
Re: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Kõik ustaavi järgi - nii nagu seal kirjas oli nii pidi ka toimuma
Re: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Misasjad sel esimesel võimlejal jalas on? Mil plätudega ei võimeldud kuigi nad mingite tuhvlite nime all voodi all valmis olid. Kirsad+trussikud oli nr 1 kombinatsioon.
Re: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Tehti. 1978 detsembris Riias utšepkas tegime hommikuvõimlemis sinelites ja paaril eriti külmal ning väga tuulisel hommikul üldse jäeti kasarmu koridori võimlema. Hommikud olid rõvedad - langes sinna -30 lähedale. Kõvadel "siberlasel" olid külmunud kõrvad nagu rabarberilehed ...manjabes kirjutas:Selle pildi peale tekib, muidugi rumal, küsimus, et kas tõesti käidi NAs -20'ga sinelites hommikuvõimlemist tegemas?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
-
- Liige
- Postitusi: 990
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Nomer 0 tähendas päris paljalt.
Huvitav kuidas oli naisteväeosadega. Seriaalis "Dembel" pilati seda teemat, kus naised palja tissiga hommikvõimlemist tegid. Kahjuks need osad vist ära korjatud you- ja ru- tuubidest, aga telekast sai kunagi vaadatud.
-50 enam ei saadetud hommikvõimlemisele, aga ülalpool seda käidi jah sinelites. Sinel tõesti äärmiselt sobimatu hommikvõimlemiseks, eriti kui kükk-kõndi ka veel teha.
Huvitav kuidas oli naisteväeosadega. Seriaalis "Dembel" pilati seda teemat, kus naised palja tissiga hommikvõimlemist tegid. Kahjuks need osad vist ära korjatud you- ja ru- tuubidest, aga telekast sai kunagi vaadatud.
-50 enam ei saadetud hommikvõimlemisele, aga ülalpool seda käidi jah sinelites. Sinel tõesti äärmiselt sobimatu hommikvõimlemiseks, eriti kui kükk-kõndi ka veel teha.
Re: Hommikuvõimlemine NAs
Leidsin ühest vanast kroonumeenutuste foorumist:
Üks kena suvine pilt lööb veel silme ette: Nimelt hommikul podjom ja kogu see diviis, nii 5000 meest, jookseb oma kasarmutest välja, seerud oma vzvodide ees ja nii platsile "na zarjadku", aga oli üks rituaal, mis oli teele jäävate erinevate polkude masinaparkide pika halli plankaia vöökõrguselt rohelise samblikuga katnud: Erinevatest seerusuudest kostis kui koorist: "PERESATJ!". ja kogu see mees lasi vastu planku kõrge kaarega oma öö jooksul kogunenud vedeliku. Pilt oli ülev: kirsades ja kalifeedes palja ülakehaga soldatid nagu üks mees planku kastmas, ainult sahin ja kerkiv aur.
Kui kuseb üks-kaks soldatit, pole asi seda väärt, et meelde jääks, kui neid on aga korraga tuhandetes, on see pilt ikka vaatamisväärsus, millest jäävad ilma vene kroonus mitte käinud vennad.
Üks kena suvine pilt lööb veel silme ette: Nimelt hommikul podjom ja kogu see diviis, nii 5000 meest, jookseb oma kasarmutest välja, seerud oma vzvodide ees ja nii platsile "na zarjadku", aga oli üks rituaal, mis oli teele jäävate erinevate polkude masinaparkide pika halli plankaia vöökõrguselt rohelise samblikuga katnud: Erinevatest seerusuudest kostis kui koorist: "PERESATJ!". ja kogu see mees lasi vastu planku kõrge kaarega oma öö jooksul kogunenud vedeliku. Pilt oli ülev: kirsades ja kalifeedes palja ülakehaga soldatid nagu üks mees planku kastmas, ainult sahin ja kerkiv aur.
Kui kuseb üks-kaks soldatit, pole asi seda väärt, et meelde jääks, kui neid on aga korraga tuhandetes, on see pilt ikka vaatamisväärsus, millest jäävad ilma vene kroonus mitte käinud vennad.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Hommikuvõimlemine NAs
Sellist hommikuvõimlemist kutsuti durdomiks ehk hullumajaks , normaalne võimlemine oli üks väike jalutuskäik nurga taha ja tagasi
Re: Hommikuvõimlemine NAs
IRW
1987 juhend Esimesel aastal... no või esimesel poolaastal käis hommikuti platsil enne jooksmist ka äge võimlemine.
Hiljem ainult jooksmine.
Sellest jamast meil autorood/majandusrood (autojuhid, kokad jm köögipersonal, karauul, staabikirjutaja(d), sidemehed, pillimehed, saunamehed, puusepp, plekksepp, värvija jne seltskond) üldiselt osa ei võtnud.
Ainult autoroodu stažöörid (esimene poolaasta +) käisid jooksmas.
Kui juba mõne masina peale juhiks pandi, siis lõppes ka see hommikune võimlemine ja jooks.
Sest juhid käisid kolmes vahetuses sõidus ja talvel said ennast ogaraks rabeleda autopargi "Baikonur"-is
"Baikonur" oli meil selline tellistest peldik... no või putka autopargi ääres (garaaže ei olnud, masinad seisid kõik lageda taeva all), kus keskel oli üks 80cm laiune ukseauk ja sees kuus kraani kust sai lasta kuuma vett. Ja siis suurusjärgis paarsada masinat kui oli vaja talvehommikul -20 +/- 5 kraadi käima panna, käis seal ukseugus selline mõnus rägbi ja sumo segu. Valasid ämbri masinasse ja enne kui järgmise ämbritäie kätte said, oli vesi juba plokis jääs. Aga seda tuli lasta läbi joosta, kuniks plokk soojemaks läks. Muidu ei läinud peldikud käima, kuigi meil oli tipp-topp uus autopark, 2 kuni 5 aastat vana tehnika kõik, aga enamus meeste oskused tehnikaga ümber käia olid null ja enamus neist masinatest olid täisparsaks aetud / korralikult hooldamata.
Mosfilmist käisime tõime filmilintide konteinereid. Sellised plekist, ümmargused, suletava ja lukustatava kaanega, tumehallid. Mahutasid täpselt 20 liitrit. Kaks konteinerit käe otsas joosti siis amokki sellele ainsale putka uksele. Aga seal oli selline totaalne aur üleval, et putkat ennast näha ei olnud ja ca 10 meetrit enne putkat tuli sukelduda umbestäpselt täispaksu auruudu sisse ja hea õnne peale loota, et satud just seda kohta rammima, kus see pisike ukseauk on.
Nende Mosfilmi plännergutega oli siis lootust ka midagi mootoriplokist enne ploki kraani jäätumist läbi valada, kui korraga 40 liitrit ära tõid.... KUI tõid
Kui kell seitse või pool kaheksa pidi olema masin traksis ja sõidu valmis, siis parki tuli minna kell viis (tšerpakid) või kell kuus (vanakesed. Aga neile tassisid vee tavaliselt tšerpakid).
Vahepeal mingi aeg vedasin majorist staabiülemat uhiuue UAZ-315 -ga. Kuna see (major siis) pidi tavaliselt juba ise kell 7 väeosas olema, aga elas teiselpool Moskva linna (ca 40km sinna ja 40km tagasi) siis sai talvel veelgi varem parki mindud, et õigeks ajaks jõuda.... no mis krdi hommikuvõimlemine seal olla veel sai
1987 juhendist:
Kõik õige, aga meil oli "Форма одежды N 2" asemel suuremal osal ajast käsklus "форма одежды голый торс" (palja ülakehaga vorm nr.2).
Kui juba sügisel külmemaks läks siis oli "Форма одежды N 2" (särgiga vorm nr.2). Aga kevadel kohe kui lumi sulas oli jälle "форма одежды голый торс"...
Talv läbi oli "Форма одежды N 3". Kui oli soem siis palja peaga, kui külmem siis läkiläkiga. Eriti külmal ajal võis siis läkiläki kõrvad alla lasta ja lõua alt kinni siduda.
Mingit vöörihmaga või sinelis hommikuvõimlemist ega füüsilise ettevalmistuse tunde meil polnud.
Samas, meil ei olnud ka seda tavapärast õhukest ХБ (хлопчатобумажная) vormiriietust, vaid oli ПШ (полушерстяная) vorm (on kõvasti soojem). Talvel lihtsalt oli ka pikk paksem soe pesu all.
"Форма N 1" asi on mulle täiesti tundmatu nähtus. Mitte kordagi midagi sellist meil ei olnud.
Ei noorena, kui iga päev olid 2-3 tundi füüsilise ettevalmistuse tunnid (sellised tõsisemad), ega ammugi mitte hommikuvõimlemiste ajal.
Samuti võimlemisel/füüsilise ettevalmistuse tundides "Форма N 4" ja "Форма N 5".
Tapotškad olid jah ainult voodi all ilusasti rivis ja nendega võis käia ainult kas:
a) õhtul peale proverkat ja enne otboid, kui käis pesemaskäimine ja peldikuvahet traavimine
b) saunapäeval roodust sauna ja tagasi
c) toimkonda astumisel selleks ettevalmistumisel kasarmu sees liikudes
d) santšasti arsti loal, kui jalgadega oli mingi tõsine jama ja saapad olid vastunäidustatud
VSJO
Kogu ülejäänud aja kaks aastat jutti olid partjankad ja säärikud jalas.
1987 juhend Esimesel aastal... no või esimesel poolaastal käis hommikuti platsil enne jooksmist ka äge võimlemine.
Hiljem ainult jooksmine.
Sellest jamast meil autorood/majandusrood (autojuhid, kokad jm köögipersonal, karauul, staabikirjutaja(d), sidemehed, pillimehed, saunamehed, puusepp, plekksepp, värvija jne seltskond) üldiselt osa ei võtnud.
Ainult autoroodu stažöörid (esimene poolaasta +) käisid jooksmas.
Kui juba mõne masina peale juhiks pandi, siis lõppes ka see hommikune võimlemine ja jooks.
Sest juhid käisid kolmes vahetuses sõidus ja talvel said ennast ogaraks rabeleda autopargi "Baikonur"-is
"Baikonur" oli meil selline tellistest peldik... no või putka autopargi ääres (garaaže ei olnud, masinad seisid kõik lageda taeva all), kus keskel oli üks 80cm laiune ukseauk ja sees kuus kraani kust sai lasta kuuma vett. Ja siis suurusjärgis paarsada masinat kui oli vaja talvehommikul -20 +/- 5 kraadi käima panna, käis seal ukseugus selline mõnus rägbi ja sumo segu. Valasid ämbri masinasse ja enne kui järgmise ämbritäie kätte said, oli vesi juba plokis jääs. Aga seda tuli lasta läbi joosta, kuniks plokk soojemaks läks. Muidu ei läinud peldikud käima, kuigi meil oli tipp-topp uus autopark, 2 kuni 5 aastat vana tehnika kõik, aga enamus meeste oskused tehnikaga ümber käia olid null ja enamus neist masinatest olid täisparsaks aetud / korralikult hooldamata.
Mosfilmist käisime tõime filmilintide konteinereid. Sellised plekist, ümmargused, suletava ja lukustatava kaanega, tumehallid. Mahutasid täpselt 20 liitrit. Kaks konteinerit käe otsas joosti siis amokki sellele ainsale putka uksele. Aga seal oli selline totaalne aur üleval, et putkat ennast näha ei olnud ja ca 10 meetrit enne putkat tuli sukelduda umbestäpselt täispaksu auruudu sisse ja hea õnne peale loota, et satud just seda kohta rammima, kus see pisike ukseauk on.
Nende Mosfilmi plännergutega oli siis lootust ka midagi mootoriplokist enne ploki kraani jäätumist läbi valada, kui korraga 40 liitrit ära tõid.... KUI tõid
Kui kell seitse või pool kaheksa pidi olema masin traksis ja sõidu valmis, siis parki tuli minna kell viis (tšerpakid) või kell kuus (vanakesed. Aga neile tassisid vee tavaliselt tšerpakid).
Vahepeal mingi aeg vedasin majorist staabiülemat uhiuue UAZ-315 -ga. Kuna see (major siis) pidi tavaliselt juba ise kell 7 väeosas olema, aga elas teiselpool Moskva linna (ca 40km sinna ja 40km tagasi) siis sai talvel veelgi varem parki mindud, et õigeks ajaks jõuda.... no mis krdi hommikuvõimlemine seal olla veel sai
1987 juhendist:
http://www.consultant.ru/cons/cgi/onlin ... 2373219115Форма N 1 - в спортивной одежде (плавках, трусах, майке, тренировочном костюме, тапочках, кедах или ботинках). Разрешается на специально подготовленной (чистой) травяной, песчаной или деревянной площадке проводить занятия без обуви.
Форма N 2 - летняя повседневная, полевая или рабочая форма одежды, без головного убора, с обнаженным торсом или в майке (тельняшке), в брюках в сапоги или прямого покроя (навыпуск), соответственно в сапогах или ботинках.
Форма N 3:
для военнослужащих срочной службы и курсантов военно-учебных заведений - летняя повседневная или рабочая форма одежды, в кителе (куртке) с расстегнутым воротником на одну пуговицу, без головного убора и поясного ремня;
для офицеров, прапорщиков, мичманов и военнослужащих сверхсрочной службы - повседневная форма одежды в рубашке с расстегнутым воротником на одну пуговицу, с погонами, без галстука, без кителя и головного убора.
Форма N 4:
для военнослужащих срочной службы и курсантов военно-учебных заведений - летняя повседневная, полевая или рабочая форма одежды, в кителе (куртке) с расстегнутым воротником на одну пуговицу и ослабленным поясным ремнем;
для офицеров, прапорщиков, мичманов и военнослужащих сверхсрочной службы - летняя полевая или повседневная; в Военно-Морском Флоте - в кителе (куртке) с расстегнутым воротником на одну пуговицу и ослабленным поясным ремнем.
Форма N 5 - зимняя повседневная, полевая или рабочая форма одежды, в шинели или куртке с расстегнутым воротником и ослабленным поясным ремнем.
Форма одежды устанавливается:
на утреннюю физическую зарядку - командиром воинской части, а в его отсутствие - дежурным по воинской части - N 1, 2, 3, 4, 5, а по третьему варианту - N 4 и 5;
Kõik õige, aga meil oli "Форма одежды N 2" asemel suuremal osal ajast käsklus "форма одежды голый торс" (palja ülakehaga vorm nr.2).
Kui juba sügisel külmemaks läks siis oli "Форма одежды N 2" (särgiga vorm nr.2). Aga kevadel kohe kui lumi sulas oli jälle "форма одежды голый торс"...
Talv läbi oli "Форма одежды N 3". Kui oli soem siis palja peaga, kui külmem siis läkiläkiga. Eriti külmal ajal võis siis läkiläki kõrvad alla lasta ja lõua alt kinni siduda.
Mingit vöörihmaga või sinelis hommikuvõimlemist ega füüsilise ettevalmistuse tunde meil polnud.
Samas, meil ei olnud ka seda tavapärast õhukest ХБ (хлопчатобумажная) vormiriietust, vaid oli ПШ (полушерстяная) vorm (on kõvasti soojem). Talvel lihtsalt oli ka pikk paksem soe pesu all.
"Форма N 1" asi on mulle täiesti tundmatu nähtus. Mitte kordagi midagi sellist meil ei olnud.
Ei noorena, kui iga päev olid 2-3 tundi füüsilise ettevalmistuse tunnid (sellised tõsisemad), ega ammugi mitte hommikuvõimlemiste ajal.
Samuti võimlemisel/füüsilise ettevalmistuse tundides "Форма N 4" ja "Форма N 5".
Tapotškad olid jah ainult voodi all ilusasti rivis ja nendega võis käia ainult kas:
a) õhtul peale proverkat ja enne otboid, kui käis pesemaskäimine ja peldikuvahet traavimine
b) saunapäeval roodust sauna ja tagasi
c) toimkonda astumisel selleks ettevalmistumisel kasarmu sees liikudes
d) santšasti arsti loal, kui jalgadega oli mingi tõsine jama ja saapad olid vastunäidustatud
VSJO
Kogu ülejäänud aja kaks aastat jutti olid partjankad ja säärikud jalas.
Re: Hommikuvõimlemine NAs
Natuke N1 sarnast oli meil päris alguses duhhi ajal ja juulikuus. Aga sellises variandis, et ilma maikata, lotendavates trussikutes ja kirsasaabastega. Ei olnud eriti esteetiline vaatepilt ja niimoodi me väeosa müüri taga linnatänavatel jooksmas ei käinud. Kohalike elanike nõrgad südamed poleks seda vaatepilti vastu pidanud.
Võimalik ka, et see N1 oli lõunaosariiklaste jaoks. Ei tulegi silma ette et kas neil olid samuti kirsad või hoopis botikud (botinki) nagu siinmail paraadmundri juurde käis. Kaabu oli neil küll sel ajal kui Krimmi joonest ülevalpool pilotkat kanti.
Võimalik ka, et see N1 oli lõunaosariiklaste jaoks. Ei tulegi silma ette et kas neil olid samuti kirsad või hoopis botikud (botinki) nagu siinmail paraadmundri juurde käis. Kaabu oli neil küll sel ajal kui Krimmi joonest ülevalpool pilotkat kanti.
Re: Hommikuvõimlemine NAs
Botik ja botinka ikka erinevad jalavarjud?
Re: Hommikuvõimlemine NAs
Ühtemoodi hobuse kabja järgi vormitud mõlemad Sarnaselt olen ma seda panamat mida lõunapoolsemates ringkondades kanti suupärasemalt ka " kaabuks " nimetanud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist