Relva kasutamine politsei poolt

[nimetu]

Tegelikult on see küsimus üles tõusnud ka mitmete teiste juhtumite puhul. Kuidas saab ajakirjandus teda asju, mille avaldamine võib olla kahjulik juurdlusele ning ka kahtlustatavale endale? Selline tunne, et politsei või prokuratuur lekib nii mis kole.

[Kriku]

Mul on selle konkreetse sündmusega ja tegelikult nii mõnegi teise juhtumiga seoses tekkinud küsimus, et miks me saame meedias lugeda jooksvalt uurimise ajal sellist infot??
Kas see kohtupidamist ei mõjuta? Kas mujal maailmas on sama moodi? Tundub igatahes kahtlane praktika....

See ju varemgi levinud ''praktika'', kus kahtlustuse või süüdistuse saanud mõistetakse ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia vahendusel süüdi ammu enne kohtuotsuse väljakuulutamist (olgu see viimane siis õigeksmõistev või mitte..).

Seda tehakse ka siis, kui info on väga napp. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.

Mulle tundub tegutsemine - kontroll-lasud pähe peale elumärkide kontrollimist - väga süstemaatiline ja läbimõeldud. Ühe narko-, rahusti- ja alkouimas inimese kohta.

Nõus

[Kriku]

Kui Žiguli ees seisis mees, kes hakkas tulistama, polnud juhil keerata mitte kuhugi, ainult gaasi anda ja edasi kihutada
Bianca Mikovitš

Praegu kerkib üha enam pinnale kahtlus, kas relva haaranud Mikk Tarraste sõitis laupäeva õhtul Olerexi konkreetse plaaniga kellegagi arveid klaarida või oligi kolme relvaga ringi käimine tema jaoks tavaline. Tankla alale sisenes ta sellise hooga, nagu oleks tahtnud otse hoonesse põrutada. Kiiruse võtsid maha äärekivid, nende otsa sõitis mees rehvid puruks ja edasine liikumine muutus vaevalisemaks. Sellest ka sügavad vaod Lihula-tagusel kruusateel ning kiira-käära liikumine – sõidu viimane osa käis juba velgede peal.

Kui Žiguli ees seisis mees, kes hakkas masina esiklaasi tulistama, siis keerata polnud juhil mitte kuhugi, ainult gaasi anda ja edasi kihutada. [...]

Piltidelt on näha, et sõiduauto esiklaas on kuulidest läbi puuritud nagu sõelapõhi. Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt ütleb, et Tarraste tulistas praeguse info kohaselt tõesti enda suunas liikuvat autot. “Kuid see, kas auto on saanud tabamusi üksnes eestpoolt või veel teiste nurkade alt, selgub uurimise käigus,” lisab ta.

Maalehele teadaolevalt riivas üks kuul kergelt juhi pead ning ta sai haava jalga. Autos olid veel laste vanaema ning kolmene ja viiene poiss ja üheksane tüdruk. Tüdruk pääses imekombel vigastusteta ning sai samal õhtul koju. Pisikesed poisid said raskelt viga ning nende paranemine võtab aega. Vanaema elu meedikutel päästa ei õnnestunud ja ta suri kiirabiautos. Kus keegi autos täpselt istus, selgitatakse täpselt välja uurimise käigus. Žiguli edasine sõit kestis esimese tulistamispaigani, kuhu olid juba jõudmas või jõudnud politsei ja kiirabi. Sealsamas kohas pakiti auto järgmisel päeval ka ekspertiisi jaoks kilesse.

Politsei on kinnitanud, et kiirtestide põhjal ja enda tunnistusel oli mees juba hommikul tarvitanud alkoholi ning veres leiti jälgi tugevatoimelistest rahustitest.

Maaleht rääkis kahe endise sõltlasega, kelle sõnul on selline kombinatsioon väga ohtlik. Eriti siis, kui tarbitakse kanget alkoholi. “Tagajärg võib olla laastav. Tekib agressioon, enesekontroll kaob täiesti ära,” kirjeldas kunagi samade vahenditega end pilve võtnud mees. “Kõige hullem on see, et pärast ei tea ise ka, mida ja miks tegid. Olen ärganud hommikul maja kõrval õues, kõik juuksed maha aetud. Kuidas ja miks – ei tea.”

Teine endine sõltlane ütleb, et hommikune tarbimine viitab sõltuvusele. “Need järgmised hommikud on eriti hullud. Siis on nii vastik ja halb, et võtad kohe midagi peale,” räägib ta. “Just see koostoime on kõige hullem, keerab ajukeemia ikka täiesti segi ja taastumine võtab aega. Kanged rahustid tekitavad alkoholist veel hullemad võõrutusnähud.”

Kaitseliidu ohvitser, kellega Maaleht juhtunust räägib, ütleb, et selles pole midagi veidrat, et Tarraste lasketihedus ka sellises olekus nii täpne oli. Kui inimene on läbinud väljaõppe, harjutanud ja treeninud, siis see oskus ei kao käe seest kuhugi. Politsei kinnitusel kasutas tulistaja optilist sihikut ning sellega täpselt tabada on ülikerge.

“Kaitseliitlasi õpetatakse välja nii, et me oleme valmis võtma oma koti ja relva ning 24 tunni jooksul sõtta minema,” sõnab kaitseliitlane. “Loomulikult me oleme treenitud, loomulikult me oskame lasta.” Tema jutust kostub ärritust. Tarraste kunagine Kaitseliidu liikmelisus on toonud organisatsioonile negatiivset tähelepanu ning arutlust relvade omamise vajalikkuse üle. “Jah, kaitseliitlastel on kodus relvad. Mul on ka. Meil on kuulipildujad ja automaadid. Aga sellel mehel ei olnud lahingrelvi,” rõhutab ohvitser. Seda, et relvaloa saab kergelt, teavad tema sõnul kõik – tal endalgi tuli viimati maksta visiiditasu ja kogu protseduur võttis kaks minutit.

[kristjan82]

VAZi juht päästis oma otsustavusega ülejäänud autos. Algul tundus väga uskumatu, et juht üldse eluga pääses. Kui auto oleks seisma jäänud, oleks ta tõenäoliselt kõik koos lastega ära hukanud kohapeal. Jalga pihta saamine viitab sellele, et lasi autot ikka igale poole, mitte ainult esiklaasi. Takkajärgi tundub, et asi oleks võinud kõik palju hullemini minna veel.

[mongol]

Tegelikult on see küsimus üles tõusnud ka mitmete teiste juhtumite puhul. Kuidas saab ajakirjandus teda asju, mille avaldamine võib olla kahjulik juurdlusele ning ka kahtlustatavale endale? Selline tunne, et politsei või prokuratuur lekib nii mis kole.

Ma selle juhtumi puhul ei oleks nii korrektne sõnakasutuses - kahtlustatav võib ta ju olla, aga täitsa kindel on siiski see, et debiilik Mikk Tarraste korraldas massimõrva.

[nimetu]

Viitan pigem juhtumitele, kus isiku süü pole tõendatud, kuid mille uurimise kohta info jagamine võib tekitada väga ulatusliku mainekahju. Näiteks mõni vägistamissüüdistus.

Praeguse juhtumi puhul pole mingit kahtlust, et isik on süüdi. Pigem on point selles, et igasuguste detailide suvaline lekkimine meediasse on murettekitav trend.

[Kapten Trumm]

Tegelikult on see küsimus üles tõusnud ka mitmete teiste juhtumite puhul. Kuidas saab ajakirjandus teda asju, mille avaldamine võib olla kahjulik juurdlusele ning ka kahtlustatavale endale? Selline tunne, et politsei või prokuratuur lekib nii mis kole.

Mulle tundub, et teatud kõrge profiiliga juhtumine puhul on taoline lekkimine mitte juhuslik, vaid kuulubki töömeetodite hulka.
See meediakära on vajalik kahel põhjusel 1. kahtlustatavate vaimne survestamine, et nad rutem koostööd tegema hakkaks 2. õigeks mõistmise riskiga asjade puhul süüdistatavate ette ära määrimine (siis ei ole õigeksmõistmise puhul negatiivne kära kuigi suur). Seda võis eriti eredalt näha Savika korruptsiooniasja puhul. Selles kontekstis oli peaprokuröri väljavahetamine ainuvõimalik käik.

Siia võiks ehk ka lisada töömeetodi, kus nõrgema närvikavaga ja väiksema süüga süüdlasi pandi tunnistama suuremate süüdlaste vastu väljamõeldud teemadel, et väiksem süüdlane saaks nn "opakaga" vabaks. Seda siis nõrgavõitu tõendusbaasiga kohtuasjades, kus otsus tulebki peamiselt tunnistuste põhjal.

Mitte, et ma kurjategijaid kaitseks, aga taolist õigusriiki ma ka ei soovi. Kohut mõistetakse ikka kohtusaalis, mitte Facebookis.

[LoneRider]

Viitan pigem juhtumitele, kus isiku süü pole tõendatud, kuid mille uurimise kohta info jagamine võib tekitada väga ulatusliku mainekahju. Näiteks mõni vägistamissüüdistus.

Praeguse juhtumi puhul pole mingit kahtlust, et isik on süüdi. Pigem on point selles, et igasuguste detailide suvaline lekkimine meediasse on murettekitav trend.

Tundub jah, et info liikumisega asjad päris korras pole.
Tuleb kohe meelde V. Loosaare juhtum. Kohtusse pole vist siiani jõudnud, kuid mehe elu sisuliselt hävitati. Ei avalda arvamust ses osas ka mees võiks olla süüdi või süütu, aga kujutagem ette, et kui kohtus jääb õigeks, siis kuidas korvatakse talle tekitatud kahju ja kes seda teeb? Ilmselt vabatahtlikult ei korva keegi midagi, aga kui ise kohtusse nõudma läheb, siis võib midagi saada küll.

Konkreetselt teolt tabatud pättidega on asi lihtsam, tõenäosus, et õigeks mõistetakse on nullilähedane ja seega ei saa väita, et enneaegne meediakära uurimisalust asjatult kahjustab. Rahva silmis on selline inimene nagunii süüdi ja jutt sellest, et enne pole süüdi kui kohus pole nii öelnud, ei maksa sel juhul rahva silmis nagunii midagi.
Kui siis vaid uurimise huvides tuleks infot mõnda aega ametkondade teada hoida ja õigel hetkel ka avalikkusega jagada.

[Drax]

Seda, et relvaloa saab kergelt, teavad tema sõnul kõik – tal endalgi tuli viimati maksta visiiditasu ja kogu protseduur võttis kaks minutit.

Jäle lihtsustus ajakirjaniku poolt.

[LoneRider]

Kahe minuti jutt on sulaselge jama. Kahe minutiga ei jõua pabereidki täidetud, rääkimata sellest, et tohtriga tuleb ka pisut juttu ajada.
Ilmselgelt on siin püütud kujundada relvavärgi mainet ajakirjanikule meelepärases suunas. Rahvas loeb ja usub, et alati nii ongi.

[Kriku]

Postitused fotograafide tegevuse jm. kajastuse kohta läksid ajakirjanduse teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 9&start=75

[Fucs]

Riigikaitsekomisjoni esimehe avaldus
https://m.riigikogu.ee/komisjonide-teat ... e-avaldus/

[nimetu]

Kaitseliit on valmis toetama meie inimesi ja ühiskonda, kuna nad on organiseeritud, väljaõpetatud ja nad on kõikjal Eestis.

Veel mõjusamalt oleks võinud panna, et Kaitseliit ONGI meie inimesed ja ühiskond. Läbilõige nii heast kui halvast.

[Siki]

https://www.err.ee/1100642/helme-soovib ... d-avalikud

Siseminister Mart Helme ütles neljapäeval, et osa salvestisi sellest, mis toimus laupäeva õhtul Lihulas, võiks olla avalikud, et inimesed saaksid aru, mis võib juhtuda, kui relv satub vaimselt ebastabiilse inimese kätte ja seadus ei suuda seda peatada.

[Kriku]

Soomes üritas keegi itsemurhat politsei abiga: https://www.err.ee/1102473/soome-polits ... isel-jalga

Ei tulnud välja, elagu aga edasi.