Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kriku]

Kas siis ka, kui jääkülmalt juua?

[AMvA]

Viina tuleb juua külmikukülmalt, mitte jääkülmalt sügavkülmast. Ma ei kujuta ette, kust see viimati mainitud rumal komme on tulnud.
https://www.thedailymeal.com/drink/this ... dka/102318

[Kriku]

Mul ei õnnestunud "Laua Viina" soosinud pimetesti kohta midagi leida

[vanahalb]

Sügavkülmikukülmalt saab viina pähe ka igast surrogaati serveerida. Sellest vist ka niisugune komme. Vähem jahutatud halvakvaliteedilise viina puhul on lõhn ja maitse tunda ning kliendid hakkavad nurisema.

Minuarust ei tohi viina üldse mingit lõhna olla. Lauaviina kohta on kõvemad tarbijad öelnud, et see on üldse ainuke Liviko viin mida osta kannatab. Kuigi letti võib sattuda ka täiesti kehv partii ja üks punnsuutäis kontrolliks enne suurema koguse ostmist on soovitav. Mitte ainult Liviko vaid ka teised tootjad teevad väga palju viina odavalt saadud Usa maisipiiritusest. Niisugust omale sisse juua päris kindlasti ei tohi.

[Svejk]

Etiketi järgi, nii nagu taldrikud eelsoojendatakse nooblimates kohtades, nii ka anum millest viina visata võiks olla jahutatud
ja see pidada olema olulisemgi kui märjukese enese temperatuur...

Aga jah - kõik viinatootjad Eesti pidada tegema sellestsamast ameerika piiritusest, välja arvatud Moe ise ja Sievers Vodka,
kes põhimõtteliselt teeb kodumaisest, kuigi on kallim.

Potentilla erecta e. tedremaranaviin. Kusjuures töötab....

Etiketil olev hoone on Kasti mõisa valitsejamaja ja kuulub reaalselt brändi omanikule:

[Zuslik]

Üks kümme aastat tagasi väitis tuttav kes siis ise Livikos töötas, et Laua viin toodeti eranditult Soome kvaliteetpiiritusest sest "Viru Valgel" on nimi mis müüb aga "lauakal" peab müüma maitse. Mis nendesse Läti õlledesse puutub millest Svejk enne rääkis siis oli eelmine aasta selline lugu: Venna äial Põlvamaalt on üks "kodustatud" lätlane kelle kaudu ta Lätis äri ajab ja siis ükskord mingid kaubad tehtud oli lätlane telefonis küsinud, et kui ma Eestisse tulen mida toon- mida jood? Vana natuke mõtles ja ütles , et sina oled spetsialist ja too üks kast head Läti õlut. Kui vend Jaanipäeva paiku talle külla sattus oli äi talle õhtul pudeli kätte andnud ja öelnud, et joo kah head Läti õlut, et lasin eraldi tuua vahelduseks Eesti omadele. Vennas siis keerutas seda pudelit käes, et nimi küll lätikeelne aga kujundus kuidagi jõle tuttav ja kui tootjat vaatas seisis seal "Alecoq Tartu" (ehk siis "Premium" Läti kuues) ! Loomulikult oli äiapapal korralik pettumus garanteeritud.

[parkija]

"Viru valge" kohta omast kogemusest : Sain "küüned taha" hävitamisele määratud 0,5 l plastpudelis viru valgele , võtsin vist lausa 10 pudelit , panin ühe pudeli sügavkülma , kaua ta seal külmetas ei tea , aga kui pudeli külmast välja võtsin oli pudel täis jääd ja vast 50 grammi vedelat . Juua ei kõlvanud ei külmutatud ega ka külmutamata viru valge , kuidagi ma tast lahti sain , aga sellest on 20 aastat möödas ja kõike ei mäleta .

[wyrd]

Kui juba viinadest juttu siis omaltpoolt üks lugu. Ise elan ja töötan Iirimaal. Igakord kui Eestis puhkusel käin siis saab ikka kodumaa alkot ka siia kaasa tuua. Ca 7 aastat tagasi tõin siia siis 7 pudelit ühe Eesti tuntud firma viina. 2 kinkisin kohe ära ja 5 jätsin endale. Tuli siis laupäeva õhtu ja nii nagu ikka et napsutaks väheke. Lõin pudelil punni maha ja võtsime pitsikese. Kurat, sees oli mingine soga mis oli max 20 kraadi kange. Ja jubeda sita maitsega. Järgmises pudelis sama sitt, jne. Valasime 4 pudelit järjest kraanikaussi. Jätsin siis ühe pudeli alles, et annan selle Eestisse tulles Võsapetsile testida. Tookord see saade veel möllas. Esmaspäeval helistasin sinna vodkafirmasse. Tädi võttis kõne vastu ja kuulas mind ära ja saatis mu perse. Ütles, et neil on ok firma ja kõik on testitud. Lubasin asja ametlikuks teha. Saatis mu uuesti perse. Uurisin siis tuttavate käest, et mis nemad selle kingitud viinaga tegid. Üks oli peldikusse valanud teine kraanikaussi. Aga kahjuks see ainus pudel Võsapetsi saatesse ei jõudnud. Mu sõbranna tegi otsuse, et see pudel on tema oma ja üks laupäeva hommik ta pesi selle nn viinaga aknad puhtaks. Vähemalt niipalju oli sellest sitast kasu. Rohkem ma selle firma toodangut pole ostnud ja ei osta ka.

[vanahalb]

Veel enne koroonat käisin vahel Venemaal ja alati paluti et too viina. Meil endil pole. Ma viisin igasugust Moe viina niipalju kui toll lubas ja see tunnistati väga joomiskõbulikuks. Aga see, et Sievers Vodka samuti joomiskõlbulike hulka kuulub tuli mulle küll üllatusena. Pole seda kunagi proovinud.
"Viru Valge" oli võib-olla 1970-ndatel kõva sõna. Kuskil 1989 jaanipäeval sain ma sellest jubeda pohmelidze ja rohkem pole vabatahtlikult omale välja valanud. Ilmselt hakkas kvaliteet alla käima. Nüüd on tooraineks juba mitmeid aastaid teada-tuntud laibapiiritus ja seda ei joo vist isegi enam soomlased.

[Z03]

Panen pildi ka puust leiva(ja saia!)riiulijuttude juurde

Mmm..., lihtsalt imelised kuldsed-krõbedad värsked saiad. Kilesse pakitud ja viilutatud saia-leivatoodete ajastul täiesti harvaesinev nähtus. Kahjuks ei ole Eestis eriti pagariärisid, mis juba hommikul vara värskeid saiu pakuks. Ja vara tähendab ikka 6.00, mitte 11-12.00 nagu tavaliselt paljudes kohvikutes.

Praegu on moes haputaignast ehk siis juuretisega valmistatud sai. Täitsa soovitan proovida, sest püsib erinevalt pärmiga kergitatud saiast mitu päeva värske ja pehme.

[AMvA]

Mmm..., lihtsalt imelised kuldsed-krõbedad värsked saiad. Kilesse pakitud ja viilutatud saia-leivatoodete ajastul täiesti harvaesinev nähtus. Kahjuks ei ole Eestis eriti pagariärisid, mis juba hommikul vara värskeid saiu pakuks. Ja vara tähendab ikka 6.00, mitte 11-12.00 nagu tavaliselt paljudes kohvikutes.

Sellest on tõesti kahju. Prantsusmaal asi täitsa toimib, aga asi on ilmselt ka ostjate käitumisharjumustes - meil ollakse harjutud käima suurtes marketites peale tööd, mitte nurgapealses kohalikus poes enne tööle minekut oma pikka saia ja värskeid croissante ostmas.

[vanahalb]

Lahtised saiad on enamikes suuremates poodides letis. Ka Eesti Prismades need pätsikesed mis kohapeal küpsetatakse. Küll aga olid vähemalt Soome Lidlites ja sarnastes kohtades nad koroonaajal ühekaupa paberisse keeratud. Nüüd on jälle lahtiselt virnas. Torkida tohib, silt on siiski juures et paluks tangidega mitte nimetissõrmega.

Prantsusmaa saiapoodide edu tuleb minuteada pigem teistsugusest maksusüsteemist. Vana küpsetab hommikul ühe laari valmis, müüb selle ära ja läheb omi asju ajama. Tihti on see hoopiski majaomaniku hobi mitte mingi arvestatav sissetulek. Mõnel pool ei pea niisuguse osaajaga tööl teenitud tulu pealt midagi riigile maksma.
Küll Eestiski sööjaid leiduks kuid no ma küll ei suudaks ega viitsiks selletarbeks kohe alguses nelja euroheakskiidetud kraanikaussi installida ja siis tervet raamatupidajat palgal hoida et hommikused saiad ametnikesõbralikult müüdud saaks.

[Mudakoon]

Tihti on see hoopiski majaomaniku hobi mitte mingi arvestatav sissetulek. Mõnel pool ei pea niisuguse osaajaga tööl teenitud tulu pealt midagi riigile maksma.
Küll Eestiski sööjaid leiduks kuid no ma küll ei suudaks ega viitsiks selletarbeks kohe alguses nelja euroheakskiidetud kraanikaussi installida ja siis tervet raamatupidajat palgal hoida et hommikused saiad ametnikesõbralikult müüdud saaks.

Mis teema nende kodukohvikute - küpsetajatega Eestis on , kas maksu- ja igast muud vinged ametnikud käivad neid kah kontrollamas?

[parkija]

Seda endise aja 9 kopikat maksnud prantssaia igatsen , soe sai ja veel laste jaoks spetsiaalselt rõõsa koore pudelisse villitud piim ning teekook , need on igavesti meeles .

[gorilla]

Mmm..., lihtsalt imelised kuldsed-krõbedad värsked saiad. Kilesse pakitud ja viilutatud saia-leivatoodete ajastul täiesti harvaesinev nähtus. Kahjuks ei ole Eestis eriti pagariärisid, mis juba hommikul vara värskeid saiu pakuks. Ja vara tähendab ikka 6.00, mitte 11-12.00 nagu tavaliselt paljudes kohvikutes.

Sellest on tõesti kahju. Prantsusmaal asi täitsa toimib, aga asi on ilmselt ka ostjate käitumisharjumustes - meil ollakse harjutud käima suurtes marketites peale tööd, mitte nurgapealses kohalikus poes enne tööle minekut oma pikka saia ja värskeid croissante ostmas.

Eestis on tavalistel linnakorteritel köök 6m2. Prantsusmaal on tavaline köök linnakorteris selline, et külg ees mahub sinna teoreetiliselt sisse. Aga kolmetoalises korteris 2 san. sõlme on pigem reegel kui haruldus. Elik üld vannituba/tualett, ning spetsjomm vannituba/duššinurk peremehele, mille sissepääs otse magamistoast.

..Saiapoes on mõistlik osata kohalikku murret, muidu sealt pleksiklaasi tagant midagi eriti tulema ei hakka..