Siin ka kahjuks eksid.Jah ja ei. Ma olen kindlalt seda meelt, et parim heidutus on reaalne sõjaline jõud, mille kasutamiseks ollakse valmis. Aga admiral Ivanovi ei saa heidutada, sest tema täidab käsku. Heidutada tuleb tema ülemat, Venemaa presidenti, kes on oma otsustes vaba. Aga selles valemis ei ole pihutäis trummipaate hirmsamad kolmest OPVst. Raketipatarei ka ei ole. Heidutav on see, et liitlased võivad sekkuda. Seega tuleb tagada, et liitlased sekkuks. Muuhulgas või isegi eelkõige on vaja veenda neid samu liitlasi, et nüüd ongi päris sõda, mitte mingid kohalikud rahutused või viirastused või "ise tegi".
Heidutav on (peale liitlaste sekkumisi) ka see, kui CNN näitab kaadreid põlevatest ja uppuvatest analooge mitte omavatest VF sõjalaevadest, tehtuna vastase poolt, keda vene propaganda on kogu aeg alaväärseks pidanud. Ehk siis Moskvat heidutab ka võimalus saada meie poolt valusalt vastu nina. Uskumatu, aga tõsi. Soome hakkas Talvesõja ajal saama abi välismaalt just siis, kui selgus, et nad suudavad osutada tõhusat vastupanu ja neid ei vallutatagi kahe nädalaga ära. See võttis paljudelt riikidelt võimaluse teha nägu, et nad ei näe toimuvat ja olid sunnitud liigutama Soome abistamiseks. Alguses loodeti, et ebameeldiv probleem laheneb kiirelt (Soome vallutamisega).
Ja siin on kahjuks trummipaadid või raketipatarei kaugelt suure heidutus kui kolm kahurrelvastusega OPV-d. Kahurrelvastusega seepärast, et peale taoliste aluste ehitamist suure tõenäosusega tiibrakettidele raha ei jää. Merekaitse tuum täna on paraku juhitavad tiibraketid.
Kogu kontseptsioon, et teeme midagi, siis liitlased sekkuvad, on kantud ilmselt aastakümnete pikkusest nishimereväe traditsioonist ja iseseisva vastase mõjutamise võime puudumisest. Sellest tuleks püüda üle saada (ja see mõjutamise võime ka luua). Mitte promoveerida järjekordseid nishialuseid, mis intensiivses tegevuses tuleb ära peita või leppida, et nad ongi ujuva sihtmärgi rollis.