KL masinapargi olevik ja tulevik

[Kapten Trumm]

Kui mingi sõjarelv on riigi rahakoti peal, siis ta on riigi rahakoti peal. Olenemata sellest, kas see riigi rahakott on kaitseväes või Kaitseliidus. Raha maksja muutus ei too kaasa raha maksmise vajaduse kadumist. Kui asi on kallis kaitseväe jaoks, siis on ta ka kallis Kaitseliidu jaoks. Kui me muidugi ei muuda kättesaadavuse tingimusi. Kui näiteks (toonitan - suvaline näide) kaitsevägi ütleb, et mingi relv peab olema valmis pauku tegema 365 päeva aastas neljatunnise ettehoiatusega, siis samad tingimused kehtivad suure tõenäosusega ka Kaitseliidu jaoks. Kui sellise valmiduse hoidmine maksab teatud summa raha, siis ei ole võimalik selle raha suurusjärku muuta.

Kallis on soomuk KV jaoks seepärast, et oleme saavutamas olukorda, et kasutaja ei tee seal muud, kui korra päevas tõmbab õlivarda välja ja vaatab, et mõni rehv tühi pole. Edasise jaoks tuleb erafirma treiler ette ja minek Milremi töökotta. Sellise mugavusega kaasneb selline müntide kõlin, nagu kasiino automaat teeb, kui võita õnnestub.

KL-s see õnneks nii (veel) pole. Meil tuleb ise käsi veel mustaks teha. Kui mitte hooldades, siis ikka teeääres remontides. See on küll vanemate meeste mure rohkem. Meil lihtsalt pole raha, et kasutada Milremi täismugavusteenust nagu see KV-s kombeks. Sellise teenusega maksaks iga üles löödud BTR sadu tuhandeid.

Ma ei arvan, et KV laonurgas vedelenud rehvid või Kamazi mootorid on tasuta. Neil on kõigil hinnasilt, kuid see ei ole kosmiline. Kamazi mootor maksab poes nii 6000 eurot. Soomuki kontekstis niisama saadud. Samuti pole tasuta soe garaaz. Kuid need lisakulud ei ole kosmilised. Tasub märkida, et enamasti need BTRi projektid ei sisaldanud kuigipalju KL eelarveraha (seda ei jätku isegi olemasolevatele tendiveokitele), vaid seda koguti. Vabatahtlikult. Masinad mingil tasemel sõitma pandi, järelikult pole ulmeline.

Aeg-ajalt, kui siin foorumis ilmub vihje mõnest LogK auto-oksjonist, vaatan seda imestusega. Autod on nii pisikese läbisõiduga ja suhteliselt hea väljanägemisega. Remont ei tasuvat ära. Mõne aja pärast ilmuvad samad autod välja kuskil erafirmas ja sõidavad palju aastaid.

Ja ära palun vastanda nende kamina hangitud tendiautode ja vabatahtlike putitatute valmisolekut. Me putitame ju peale BTR-ide ka muud. KV vanarauda näiteks. Ei ole olulist vahet.

[Kapten Trumm]

Trumm - minu hinnangul on Sinu funktsionaalse lugemise oskus madal. Püüa rohkem lugeda ja mõtestada palun. Ja vähem (koheselt vastu) kirjutada.

Ära pane minu suhu väiteid, mida ma pole öelnud. Kus kohas olen ma öelnud, et BTR laguneb rohkem/vähem kui "tendikas"? Kus kohas olen ma öelnud, et BTR-id ei käi õppustel? Kus kohas olen ma öelnud, et BTR on ainult remondis? Need on Sinu väited, mitte minu omad. Proovi neid ise ümber lükata või tõestada. Mina ei soovi BTR-dest üleüldse rääkida.

Aga palun:

Ning natuke võiks ikka mõelda - kui vabatahtlik oma vabast ajast remondib soomukit, siis kus on soomuk? Õige - remondis, ei ole põllul. Ning mis on riigi rahade eest ehitatud remondihallis? Õige - "üleliigne" soomuk, aga mitte rivimasin.

Selge viide sellele, et taolised masinad istuvad remondis koos vabatahtlikega ega osale väljaõppes.
See on täielik jama, remondis on masinad enamasti LISAKS väljaõppele või remondivad neid õppuste vaheajal mehed, kes nagunii joosta ei suuda/viitsi.
Mõne mehe KL vabatahtlikkus ei koosne 5 õppusest aastas, vaid nädalavahetustest garaazis. Kuldsed mehed.
Oma praktika jooksul ma pole fikseeringud märkimisväärset töökindluse vahet sakslaste hooldatul ja meie meeste remonditul. Pigem võiks öelda, et KV-st üle antud masinaga võid tee äärde jääda (ise kogetud ka). Enamik Nõuka armee soomustehnika kogemusega KL meestest on täna ju pensionärid, nendega söösta-kata väga ei õnnestu. Minu isa oli nõuka armees BTR-i juht-mehhaanik, peagi saab 70.

Olen jätkuvalt seisukohal, et neid masinaid ei peaks viimastel aastatel kokkuhoiu kaalutlustel räbalaks sõitma (mida tehti samade BTR-idega, mis tulid KV kätte tuliuuena) ja need koos asjakohaste jupivarude ja doonoritega võikski anda KL-le. Ehk seekord saab ka mõne kergsoomuskompanii tehtud, mida BTR-dega kahjuks ei juhtunud (kuna need puistati üle Eesti laiali, kuid masinaid oli kompanii jagu küll).

[Martin Herem]

Ma arvan Trumm et hoopis sina vastandad KLi ja KVd.
Maakaitse SA varustusse kuuluvate autode remondiraha tuleb samast kohast kust KV remondiraha. Täpsemalt - see on kõik üks KV SA vahendite hooldus. Ja minu teada (rõhutan:minu), ei saanud KL hoiuplatsidel seisnud SA masinad korda mitte vabatahtlike ennastsalgava panuse tõttu, vaid hooldusfirmadele hästi makstes. Ma räägin viimasest aastast.

[LupusII]

Kuulge kui Scout ei saa CV dele meeskondi peale ilma ,et neile lisaraha makstakse siis mida tahta tavalisest kaitseliitlasest? Ja miks ei taheta CV peal teenida on just lõputu masina hooldus -nädalahooldus-kuuhooldus-ennesõitu hooldus -pealesõitu hooldus.Ja sõita saab masinaga kuus 2-3 korda. Harjumise asi.

[Kapten Trumm]

Sõbrad

KL kuulumist ei pea käsitlema kui inimõigust - on üllatavalt palju inimesi, kes peavad vajalikuks omada liikmepiletit, kuid olla "surnud hinge" seisus.
Vabatahtlikud on tegelikult KL astumine ja välja astumine. Need on muidu Martin Heremi enda sõnad.
Kui isik ei täida üksuse X väljaõppestandardeid (osalemine Y arvul väljaõppeüritustel aastas), siis esitatakse talle küsimus, MIKS sa mees tahad KL kuuluda?
Ja kui ta ikka tahab, siis on tal võimalus "kukkuda" tugistruktuuridesse, sh neisse, kes muterdavad ja ehitavad midagi. Või toetada malevkonna tegevust rahaliselt. Näiteks 500 euroga aastas. Mille eest ostetakse vajalikke asju, mida riik ei anna. Siis võid omada liikmepiletit ja ajada õige mehena vormi selga.
Eelmine KL ülem nimetas taolisi "võimaldajad".

On juhtunud ka selliseid asju, et KL mehed on lappinud raha kokku ja ostnud mõne vajaliku sõiduki ära KV oksjonilt. Sest varasemad palved anda ühte või teist on "kuskile" sumbunud. Näiteks põhjusel "teil ei ole ju roheline üksus, miks teie meditsiinimasinat vaja on".

[Trtmppa]

Kuulge kui Scout ei saa CV dele meeskondi peale ilma ,et neile lisaraha makstakse siis mida tahta tavalisest kaitseliitlasest?

Kogu austusega Skautide suhtes... Kaldun arvama, et osa kaitseliitlasi on lihtsalt kõrgemalt motiveeritud.

Võimalik, et ma ei hooma ega suuda ette kujutada kõiki Pasidega kaasnevaid kulutusi jms aga seekord pigem nõustun akf Trummiga ja kaldun arvama, et kui mõni malev avaldab ise soovi soomukid enda hoole alla võtta siis miks peaks need vanarauda saatma? Need võiks ju anda KL käsutusse tingimusel, et nende remonti ei rahastata EKV rahadest(või rahastatakse ainult teatud summa ulatuses) ja kui mõni malev neid tõesti siis endiselt soovib on see nende endi asi kuidas ja mis kuludega neid ülesse putitada.
Ma ei oska ega taha teiste eest rääkida aga näen kõrvalt, et meil on malevas piisavalt teotahtelisi ja oskajaid mehi, kes vajadusel alati peetritega tegelevad ja ei nurise seejuures.

Kui ilmneb, et Pasid on tõesti nii läbi omadega ja remont/hooldus käivad täiesti üle jõu ka vabatahtlike panustatud aja, raha, higi ja verega siis saaks ju need alati ka hiljem vanarauda saata?

[Kapten Trumm]

Eks küsimuse vastus sõltub sellest, kuidas neid viimastel kasutusaastatel hoitakse.
BTRde pealt tehti kunagi sellist kokkuhoidu, et mõnel (saaled ringi käind) masinal eemaldati karteripõhjast mootoriõli pahtlilabidaga kraapides, no oli ikka suur kokkuhoid tõesti mõnikümmend eurot Kamazi õlile ja mõni euro õlifiltrile......tahaks loota, et taolised ajad on jäädavalt möödas.

Et mõne maleva kaader võtab endale vabatahtlikult taolised masinad ilma eelarve tunduva suurendamiseta, on nats kahtlane.
Kokkhoid (võrreldes tänase ülalpidamise kuludega) saab olla järgnevatest allikatest
1. vabatahtlike "tasuta" töö
2. masinate tagasihoidlik kasutus (5 õppust aastas pole igapäevane väljaõpe)
3. kohalikud nupumehed leiutavad kindlasti asju, mille abil vältida Soomest kallite originaalvaruosade ostmist (BTR-il see igatahes oli võimalik). Vanemate raskeveokide puhul on taoline leiutamine üsna levinud, sest paljusid osi pole enam saadagi, aga töö tahab tegemist.

[Martin Herem]

Kahjuks ei saa ei mina ega Trumm statistikaga tõestada oma väiteid.
Minule on aga jäänud mulje, et KLi poolt ettevalmistatavate Maakaitseüksuste autopark sai korda siis, kui selle hooldusele pandi ülejäänud KVga võrdne hulk raha ja kasutati eraettevõtteid.
Mina ei tea kui palju BTRe on KLis täna töökorras ja mis see maksab. Kuid ma tean, et kõigi mitte SA üksuste jaoks hangitud-kingitud-saadud-jne transpordivahendite hoolduseks on keelatud riigi raha kulutamine.
Lihtsamalt öeldes:
Riigilt saadud tehnika sai korda alles siis kui pandi kõvasti raha.
Kogu muu tehnika hooldus püsibki vabatahtlikel, kui maleva pealik just maleva vahendeid ei pane. Riigilt saadud raha selleks aga kasutada ei tohi.

[TangoViktor]

Ma tunnen, et pean pean avaldama arvamust ning pigem kaldun Heremi poole. Meie rühm hooldab samamoodi oma masinaid ise, teostab elementaarse ülevaatuse, AJ veenduvad, et vedelikud on olemas, vahetame rehve, kui on vaja, õlitame ja peseme. Aga seal ka lõppeb meie pädevuspiir. Keretöid me ei teosta omast vabast ajast ja tahtest, va mingid pinnarooste eemaldused ja siis uus värv peale.
Pean nõustuma sellega, et kui Kaitse eelarves on rida - sõidukite remont ja hooldus ning selle jaoks on X summa, siis see tuleb kõik ühest samast rahakotist, vahet ei ole, kas sõiduk on KV või KL nimekirjas. Pealegi, tegelikult on minu arust jällegi probleem selles, et masinad seisavad KL kasutuses niisama. Olugi, et me hooldame oma rühma sõidukeid, hakkavad nad ikkagi väljastpoolt roostetama, elektroonika ei pruugi töötada korralikult jne.

Niiet nii äge mõte kui see ka ei tundu, et KL võiks pasidega ringi vurada, siis kahjuks on see veits utoopiline, vahet ei ole kui suur on motivatsioon, puhtast tahtest ju keretöid ei tee.

[Chupacabra]

Kas seoses uue KL doktriiniga väheneb ka masinate vajadus KLis?
Kui palju kallim on ülal pidada soomukit võrreldes veokaga?
Juhul kui vajalike masinate hulk väheneb, siis peaks saama sama raha eest paremaid masinaid ülal pidada...?

[Kapten Trumm]

Minule on aga jäänud mulje, et KLi poolt ettevalmistatavate Maakaitseüksuste autopark sai korda siis, kui selle hooldusele pandi ülejäänud KVga võrdne hulk raha ja kasutati eraettevõtteid.

Ilma nende liigutusteta ei võimaldanudki malevate eelarves sisalduv sõidukite rida muud kui osta kütust ja pisikest pudi-padi. Sõideti ringi praguliste, autole 70ndate lõpus tehasest pandud rehvidega, sest rehvide vahetamiseks kampaaniakorras oleks jäänud diisel õppusteks ostmata. Veoauto üks rehvijooks koos montaaziga on rahulikult 2000 eurot auto kohta.

Et siin polnud küse selles, et vabatahtlikult muterdasid kehvasti, vaid kui osi pole ja osta ei jaksa, siis ei saagi ta muud teha, kui panna logisevasse kohta veits tavotti ja nühkida lapiga puhtaks. Teatud tööd nõuavad ka riistu ja seadmeid, mida malevas pole.

Raha iseenesest ei lahenda probleeme lõpuni. Olen ära näinud Hollandi DAF-id, mis tulid 4000 eurot tükis nagu nad seal platsil vedelesid ja 2013 paiku tulnud Saksa Mercedesed, mis tulid 20 000 tükist sakslaste poolt ära tehtuna. Mercedesed olid kindlasti murevabamad, kuid mitte täiesti. Näiteks ebamugavad tööd olid jäetud ikka tegemata, näiteks kütusepaagid seestpoolt konservandist puhtaks pesemata. Kui autosid kasutamata hakati, siis leotas diiselkütus selle jura paagist ja torudest lahti ja teede ääres on loendamatuid kordi filtreid puhastatud ja torusid läbi puhutud. Sellisel juhul sõltub edukus peamiselt tellija poolsest kontrollist ja asjatundlikkusest.

[nimetu]

vaid kui osi pole ja osta ei jaksa

No aga mida akf-id sulle siis selgeks teha on üritanud...

[Lemet]

Vahe tuleb sisse summade suuruses. Puust ja punaseks- palju maksaks BTRi mootor koos vahetusega EKVs ja palju KL. Karta on, et vahe tuleb kordades...

[Martin Herem]

Minul ei ole arveid ette näidata, seepärast ei saa ma Lemetiga vaielda. Küll aga saan küsida: too numbrid!
Ma saan aru, et vabatahtlikud teevad osa töö ära "tasuta", kuid kogu masinapargi korrashoiule kuluvat raha hinnates, ei lähe KLis oluliselt midagi odavamalt.
Ja malevates olen ka mina käinud. Kõigis. Ma olen rääkinud tehnika hooldusest. Pilt ei ole selline, et vabatahtlikud teevad asja palju odavamalt kui KVs. Suuremate tööde puhul on probleemiks nii varuosad, kui ka tööde koht ja töövahendid.

BTRide teemat on siin ka juba vist kümneid kordi lahatud.
Vabathtlike töö ja liikmete annetuste abil saab masina ju liikuma. Aga kui masin ootamatult remonti vajab, siis ei ole kohe saada a)varuosi, b)vabatahtlike remondimehi, c)tööde rahastajat. Reeglina ei saa sellist "erilist" masinat asendada ning remontki võtab rohkem aega kui standartmasinal.
Üksuse juhtimispunkt BTRil tundub ju parem kui konteineris aga kui BTR mingil põhjusel ei liigu, siis katsu tema külge kinnitatud vahendid uuele liikuvale vahendile saada ...

Odavatest lahendustest veel. Pakkusin kaks aastat tagasi välja, et KV ja KL võtaks omale praktikante tehnika hoolduseks. Siin võin ka mina öelda, et miinimum palga ja tasuta toidu eest võivad nii esimese kui teise aasta praktikandid väga palju ära teha. Mitte keerulisemaid töid, vaid lihtsamaid ja töömahukamaid, hoides nii ära suuremad probleemid.
Mitu praktikanti meil tööle on võetud?

[Lemet]

Minul ei ole arveid ette näidata, seepärast ei saa ma Lemetiga vaielda.

Aga ega siin polegi ju midagi vaielda. Kõige lihtsam võrdlus on mul lähiminevikust- 75 000 hooldus firmaesinduses pluss kojameeste vahetus- 330 raha. Sama töö ise tehes- 5-liitrine õlikanku pluss filter pluss targa näoga auto ümber tatsamine pluss kojameeste vahetus- no ei tule mingi vindiga üle saja raha kokku. Kusjuures kvaliteedis poleks mingit tagasiandmist, pigem vastupidi- peale mõningaid katseid firmaesinduses mind odavalt lolliks teha (stiilis see auto tuleb kohe siia jätta sest turbo mutter jookseb kohe klappidesse ja me peame tehasest uue tellima ja see maksab ainult 2000 juurikat) ei võta ma nende toimetamisi väga tõsiselt.