Kapten Trumm kirjutas:Heidutus ei maksa mõmmigi, kui vastane ei adu, et sa oled valmis vajadusel ka merelahingut pidama.
Proovime terminoloogia paika saada. Muidu on väga raske arutleda. Kui jõudu ei ole või vastane usub, et seda ei kasutata, siis heidutust ei ole või see ei toimi.
Kapten Trumm kirjutas:Merelahingu pidamine tähendab minimaalselt tiibrakettide+ÕT ja süvaveepommidega relvastatud aluseid (pluss vajalikud sensorid).
Sellest saab märku anda eelkõige, minnes sündmuskohale vajalikke võimeid omavate vahenditega.
Või on need vahendid laskekaugusel. Kasvõi kellegi teise omad.
Loogika on vigane ka sellepoolest, et Vene admirali pole vaja/ei saa heidutada. Heidutus toimub poliitilisel tasemel. Ma muidugi ei saa oma väidet tõestada, aga ma ei usu, et ühe või mõne sõjalaeva kaotus oleks Venemaa jaoks (piisav) heidutus. Sõja puhkemine NATOga (ja selle ettenähtav kaotus) on hoopis teine lugu.
Kapten Trumm kirjutas:Kahtlane kaubalaev suundub Kunda sadama poole, sõidad oma kahuriga relvastatud alusega asja selgitama, selgub, et laeva parda varjus, jäädes esialgu märkamatuks, sõidab üks vene korvett, raketiluugid avatud. Või nagu Kuuba kriisi ajal, sõidab kaubalaeva ees allveelaev. Mis edasi....?
Minuarust taktika seisneb võimes näha mitmeid käike ette ja nendele kiiresti reageerida. Reaktsioon oleks.....?
Kui see toimub rahvusvahelistes vetes, jälgitakse, mida Vene korvett edasi teeb. Suure tõenäosusega saab see aru, et on avastatud, ja pöörab ära.
Kui intsident toimub Eesti territoriaalvetes, siis vastavalt kehtivale korrale fikseerib PPA elektrooniliset vahenditega piiririkkumise, aga ei sekku.
Kui Eestist saab normaalne mereriik, mille seadusandlus on loogiline ja mis omab merel teatavat jõudu, palub riigilaev Vene korvetil viisakalt öelda oma eesmärgid. Kui vastust ei tule või vastuseks on mingi jama, palutakse ikka veel viisakalt Eesti riigi territoriaalvetest lahkuda. Kui see ei aita, on tavaline protseduur hoiatuslask vööri ette, hoiatuslask üle tekiehitiste, hoiatuslask korpusesse. Ette keeramine ja rammimine on samuti võimalikud. Kui ka see ei aita, on olemas legaalne alus korveti uputamiseks. Vahendid sõltuvad selleks ajaks saavutatud eskalatsioontasemest/liitlaste kohaloleksus ja Eesti enda võimekusest: sama laev, mõni teine laev, kaldal paiknev raketipatarei, lennuk Ämarist...
Kuna ühe ühe korvetiga palju ära ei tee, on kõigi eelduste kohaselt tegemist mõõtmisega, kellel on pikem, ja hiljemalt pärast hoiatuslaske pöörab korvett ära.
Kapten Trumm kirjutas:Kertsi intsident on ilmekas näide, mismoodi idanaaber taolisi asju reguleerib. Lihtsalt "lahendamiseks" oli korraldatud UKR aluste pidev reaalajas jälgimine (mäletate, hoiatasin mobiiliga tegelaste eest Majaka tn tornmaja aknal) ja ülekaalukas vastujõud (rohkem aluseid ja suuremad/võimekamad). UKR meremeestel jäi valida - kas anda alla või minna põhja. Samasugune dilemma tehakse ka meil. Antud OPV-d sobivad pilti ainult seepärast, et antud Kertsi lahing oleks ilmselt peetud kahurite ja kuulipildujatega, mitte rakettidega. Kuid taolise arvulise ülekaalu korral olnud lahingu kulg ülepoolne.
Merelahingus on alati valida võitlemise ja alla andmise vahel. Kertši väina intsident on väga hea näide selle kohta, kuidas Ukraina oma napid võimalused targalt ära kasutas. (Või kukkus lihtsalt hästi välja. Ma ei välista üldse, et peamine põhjus Ukraina laevade teele saatmiseks oli presidendivalimised.) Venelaste hiiliv Marjupoli sadama kägistamine sai avalikuks, Venemaad mõisteti hukka, Euroopa Liidu sanktsioonid jäid tühistamata ja ameeriklased saatsid Mustale merele teise hävitaja lisaks; seda kõike kahe kaatri hinnaga. Pole justkui palju, aga milline Ukraina viimase aja sõjaline või diplomaatiline samm on rohkem tulu toonud või võiks tulu tuua? Kas ilma Kertsi väina intsidendita oleks Ukraina kuidagi paremas seisus?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)