Eesti ohvitserikoolitusest
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Siin on tulenevalt lävendiga füüsiliste katsetega väike erinevus tsiviilkõrgkoolidega sees, aga muidu see "konkurss" arvutataksegi kandideerimisavalduste arv jagatud õppekohtade arvuga. Kuskilt maalt jookseb latt (sõltub kandideerijate tasemest) ja selle alla jääjad jäävad välja. Ega siin see 146/90 pole ka teab mis kõva näitaja, aga noh vähemalt pole alakonkurss.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
See on üldse igasuguste kõrgkoolide puhul paratamatu asjaolu. Siis kui mina kõrgkooli õpinguid alustasin, oli meil kursusekaaslasi ca 40, kuid lõpetas neist umbes 10 nägu.See, et kõik kooli vastu võetud õppima ei tule, on hoopis teine kurbloolisus. Neid pudeneb veel välja: eelkurusel (õige nimi on "sissejuhatus erialasse") ja järgneva kolme aasta jooksul ka.
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Nii on. Kui alustasin kõrgkoolis, ütles õppetooli professor: "Vaadake ringi, teist lõpetab nominaalajaga 1/3." Ja tal oli õigus, 33 kursuslasest lõpetas 4 aastaga täpselt 11 (siis oli 4-aastane bakalaureuseõpe). See vist paratamatu tänapäeva kõrgkooliõpingute puhul. Inimesed otsivad ennast, soovivad teha kõige õigemaid valikuid. (Mis muidugi läheb kõik lõpuks metsa ja hoopis teisiti kui plaanitud, aga noor olles seda ei tea ega usugi.)nimetu kirjutas:See on üldse igasuguste kõrgkoolide puhul paratamatu asjaolu. Siis kui mina kõrgkooli õpinguid alustasin, oli meil kursusekaaslasi ca 40, kuid lõpetas neist umbes 10 nägu.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Kudagi keffad näitajad teil kõigil siis
Kui mina juntsuna NArmee kõrgemat sõjakooli alustasin, oli meid minu õpperoodu õhtusel rivistusel ligi 120 kursanti..
Nelja aasta pärast kooli lõpurivistusel oli meid sama roodu rivis umbes 105 paraadvormis leitnanti - pole paha..
Kui mina juntsuna NArmee kõrgemat sõjakooli alustasin, oli meid minu õpperoodu õhtusel rivistusel ligi 120 kursanti..
Nelja aasta pärast kooli lõpurivistusel oli meid sama roodu rivis umbes 105 paraadvormis leitnanti - pole paha..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Küllap sõjakooli lähevad inimesed, kes on endas ja oma valikutes täiesti kindlad.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
..meie tänaste KVA põhikursuste // nende suure väljalangevuse taustal see mulle nii (enam) ei tundu...Z03 kirjutas:Küllap sõjakooli lähevad inimesed, kes on endas ja oma valikutes täiesti kindlad.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Selline suur arv "teise karjääri kasuks otsustanuid" katsed läbinutest lihtsalt näitab kutsesobivusvestluse puudumist/pinnapealisust/halba kvaliteeti.
Vestluse peamine eesmärk ongi välja selekteerida need, kellel on tõsine mott õppida neist, kelle jaoks on KSK lihtsalt "üks paljudest valikutest".
Viimaste tuuletallajatega ei peaks üldse oma aega viitma ja neile pole ka mingit mõtet igasugu katseid teha, tehku KVKT-1 kasvõi 500 punktiga.
Minumeelest UKR sõja üks järelmeid rindelt oli, et ei loe niipalju, mis vormis võitleja on, vaid maksab see, kas ta on pühendatud/motiveeritud tegema seda, mida ta teeb. See muidugi ei tähenda amööbilaadsete lausvastuvõttu.
Vestluse peamine eesmärk ongi välja selekteerida need, kellel on tõsine mott õppida neist, kelle jaoks on KSK lihtsalt "üks paljudest valikutest".
Viimaste tuuletallajatega ei peaks üldse oma aega viitma ja neile pole ka mingit mõtet igasugu katseid teha, tehku KVKT-1 kasvõi 500 punktiga.
Minumeelest UKR sõja üks järelmeid rindelt oli, et ei loe niipalju, mis vormis võitleja on, vaid maksab see, kas ta on pühendatud/motiveeritud tegema seda, mida ta teeb. See muidugi ei tähenda amööbilaadsete lausvastuvõttu.
Viimati muutis Kapten Trumm, 12 Aug, 2020 8:08, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Kvantiteedi nimel võetakse vastu pühendumata/motiveerimata inimesi, lihtsalt et saaks (suure) arvu täis.Borja kirjutas:meie tänaste KVA põhikursuste // nende suure väljalangevuse taustal see mulle nii (enam) ei tundu...
Minuarust igasugust "kvaliteeti" pole mõtet püüda ja sellele suuri rahasid kulutada.
Nõuka sõjakoolist oli vast võimalik "välja lennata" mingi jama pärast, mitte ise kuskile jalutada?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
KVA põhikursuste keskmine väljalangevus on alates 2017. aastast umbes 8%. Varem on rohkem olnud. Vabariigi keskmine samal ajaperioodil on 13-14% ja oli ka varem kõrgem. 120-105=15 ehk 12,5%.Borja kirjutas:Kudagi keffad näitajad teil kõigil siis
Kui mina juntsuna NArmee kõrgemat sõjakooli alustasin, oli meid minu õpperoodu õhtusel rivistusel ligi 120 kursanti..
Nelja aasta pärast kooli lõpurivistusel oli meid sama roodu rivis umbes 105 paraadvormis leitnanti - pole paha..
Ei näita. Kutsesobivusvestlustel hinnatakse kandidaadi sobivust õppekavale. Suure tõenäosusega sobib tulevane KVA kadett ka ka mõnda teise kooli ja teisele erialale. Seda, millise elukutse kasuks kandidaat otsustab, ei saa niimoodi mõõta. Vastupidi: statistika näitab kutsesobivusvestluste adekvaatsust, sest enamik õpingute käigus välja langenutest said kutsesobivusvestlusel nõrga tulemuse.Kapten Trumm kirjutas:Selline suur arv "teise karjääri kasuks otsustanuid" katsed läbinutest lihtsalt näitab kutsesobivusvestluse puudumist/pinnapealisust/halba kvaliteeti.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Ma julgeks arvata, et näiteks insenerialadel on see väljalangevus veelgi suurem. Meil igatahes oli.Vabariigi keskmine samal ajaperioodil on 13-14% ja oli ka varem kõrgem.
KVA puhul tundub selline näitaja isegi üsna hea.
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Kui rääkida sellest nn „konkursist“ ehk kandideerijate arvust õppekohale, siis pole võrdlus tsiviilkõrgkoolidega (ja mitmeti isegi SKA-ga) üldse mingi adekvaatne näitaja või võrdlus. Pisut lihtsustades võib öelda, et tsiviilkõrgkooli saab vähemalt „paberid sisse anda“ (ja sellega konkursi justkui kõrgeks ajada) praktiliselt igaüks, kes on suutnud saada enamvähem normaalsete lõputunnistustega. St põhimõtteliselt saab paberid sisse anda olenemata kodakondsusest või selle puudumisest, keeleoskusest, karistusregistri sissekannetest ning vaimsest ja füüsilisest seisukorrast.
KVA-sse kandideerimisel on esimeseks „sõelaks“ juba ajateenistuse läbimise kohustus, mis enamvähem automaatselt jätab kõrvale u 60% noortest meestest ning 99,9% naistest (see, et ajateenistus on võimalik läbida pärast edukaid sisseastumiskatseid ja enne reaalset õppima asumist, ei muuda väga seda pilti). Sealt edasi tulevad järgmised piirajad, mida tsiviilkõrgkoolide puhul praktiliselt pole: keeleoskus, vastavus tegevväelase tervisenõuetele, kehaliste võimete testi edukas läbimine, puhas karistusregister, valmisolek läbida tausta- või julgeolekukontroll. St piirangud ja nõuded, mille peale paljudel pole isegi mõtet KVA-sse pabereid sisse anda, isegi kui huvi ohvitseri elukutse vastu oleks olemas.
See, et kümmekond protsenti sissesaanutest valib siiski mingi muu eriala, ja veel teist samapalju langeb õpingute käigus välja või lahkub omal soovil, on võrreldes tsiviilkõrgkoolidega ikkagi üsna madal protsent.
KVA-sse kandideerimisel on esimeseks „sõelaks“ juba ajateenistuse läbimise kohustus, mis enamvähem automaatselt jätab kõrvale u 60% noortest meestest ning 99,9% naistest (see, et ajateenistus on võimalik läbida pärast edukaid sisseastumiskatseid ja enne reaalset õppima asumist, ei muuda väga seda pilti). Sealt edasi tulevad järgmised piirajad, mida tsiviilkõrgkoolide puhul praktiliselt pole: keeleoskus, vastavus tegevväelase tervisenõuetele, kehaliste võimete testi edukas läbimine, puhas karistusregister, valmisolek läbida tausta- või julgeolekukontroll. St piirangud ja nõuded, mille peale paljudel pole isegi mõtet KVA-sse pabereid sisse anda, isegi kui huvi ohvitseri elukutse vastu oleks olemas.
See, et kümmekond protsenti sissesaanutest valib siiski mingi muu eriala, ja veel teist samapalju langeb õpingute käigus välja või lahkub omal soovil, on võrreldes tsiviilkõrgkoolidega ikkagi üsna madal protsent.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Siis on keegi kutsesobivusvestluse sisust valesti aru saanud.Ei näita. Kutsesobivusvestlustel hinnatakse kandidaadi sobivust õppekavale. Suure tõenäosusega sobib tulevane KVA kadett ka ka mõnda teise kooli ja teisele erialale. Seda, millise elukutse kasuks kandidaat otsustab, ei saa niimoodi mõõta. Vastupidi: statistika näitab kutsesobivusvestluste adekvaatsust, sest enamik õpingute käigus välja langenutest said kutsesobivusvestlusel nõrga tulemuse.
Selle vestluse esmane ja peamine eesmärk on selgitada välja kandidaati motivatsioon kandideerimiseks ja hilisemaks "firmasse" püsima jäämiseks, et mitte kulutada asjatult raha tühikargajatele.
See on iga personalivestluse üks peamine eesmärk. See küsimus ongi üldse kõige alus ja eeldus, kas isik jookseb 3200 m 11 või 21 minutiga, on täitsa teisejärguline küse - sest väikse sundimisega hakkab igaüks kiiremini jooksma. Kui kandideerijal aga puudub elus selge siht ja tegu on lihtsalt juhuseotsijaga, kes samaaegselt annab sisse avalduse Põllumajandusakadeemiasse ja Meditsiini kõrgkooli, siis taolise elemendi positiivne efekt KV-le on väike - jooksku 3,2 km kasvõi 5 minutiga.
KL Kooli astumisel seda igatahes tehti, juba enne katseid soovitati hoolega läbi mõelda MIKS te sellele kursusele minna tahate ja MIKS peab teid sinna võtma. Tegelikult ka Lahingukooli VROK-i astumisel (tõsi, seal polnud vestlus, vaid kirjalik essee teemal "miks tahan kursusele".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Ei. Kutsesobivusvestlus ja vastuvõtukatsed mõõdavad kandidaadi sobivust õppima asumiseks. Motivatsioon on ainult osa sellest. Kui kadetikandidaat on liiga rumal, nõrk või ebausaldusväärne, ei saa teda kooli vastu võtta, ükskõik kui motiveeritud ta on. Kui ta kõhkleb ja on ka Sisekaitseakadeemiasse või Maaülikooli dokumendid sisse viinud, siis see ei ole mingi takistus. Olen selliseid näinud kooli sisse astumas ja hiljem lõpetamas. Väidan oma kogemusest nii õpilase kui õpetajana, et noort inimene ei tea, mida ta elust tahab, ja elukutse valik on suur juhus.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
Ja kui suur osa oli selles eduraportis ideoloogilistel põhjustel läbilohistamist? Kas tollaseid väljalangemisprotsente saab ikka üks-ühele võrrelda vaba maailma ohvitserikoolitusega? Väga kahtlane...Borja kirjutas:Kudagi keffad näitajad teil kõigil siis
Kui mina juntsuna NArmee kõrgemat sõjakooli alustasin, oli meid minu õpperoodu õhtusel rivistusel ligi 120 kursanti..
Nelja aasta pärast kooli lõpurivistusel oli meid sama roodu rivis umbes 105 paraadvormis leitnanti - pole paha..
Viimati muutis AndresTy, 13 Aug, 2020 10:55, muudetud 1 kord kokku.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Eesti ohvitserikoolitusest
William Joseph "Wild Bill" Donovan võttis OSS-i ( tulevane CIA) kõik , kel oli vähemalt paar soovitajat .Soovitajal oli puutumus/nägemus tulevasest "köögist"- mis toimis "garantiina", et soovijast saab "asja" peale koolitust/loe peale KVA / . Väljalangevus oli olematu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 44 külalist