Elu oli enne nende läbukohtadele voliandmist ka igati normaalne.
Piiranguid ei tajunud.
Ja tegelt ka taolist haiguslevikut polnud, mis peale läbukohtade avamist tekkinud on.
See, mis eluks vajalik on, oli ju lahti - ja viisakalt sai ka jaanipäev peetud, jaanipäeva järel haiguslainet ei tulnud.
Signaalid, et majandus taastub, olid ka enne läbukohtade avamist. Inimesed hakkasid uuesti kinnisvara ja autosid ostma.
Niiet jutt, et lõbustusasutuste kinni hoidmine külvas ebakindlust, on pehmelt öelda hülge möla.
Peagi saame näha haiguslaine kasvu ja siis hakkavad tõesti piirangud ja ebakindlus kasvama.
Küsimus on, kas need marginaalse majandusliku tähtsusega peokohad ja ürituskorraldajad on ikka nii tähtsad, et nende nimel muu ühiskond uuest pekki keerata? Arvan, et kaubanduskeskused toodavad palju rohkem SKP-d kui "hiphopi festivalid".
Mis tõkked sul kaupade liigutamisel tekivad? neid tõkkeid ei olnud isegi aprillis
Tõrgetest näiteks pakkide saamisel on siin pikalt kirjutatud. Kui ikka nädalas tuli 1 lend Euroopast, siis venis mis kole. Kui me satume musta nimekirja, siis ei lenda siia ka enam keegi. Piiridel olid järjekorrad, autod seisid tunde ja päevi.
Inimeste liigutamine? No 50+ tuhande inimese pendelränne Soome vahet on kaugelt suurema majandusliku mõjuga kui läbuüritused. Kui siin läheb asi käest, siis Soome paneb selle rände kinni või hakkab neid karantiini pistma. Inimesed ei saa enam tööl käia.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.