Viimase nädala jooksul on terviseameti endiselt töötajalt Martin Kadailt tulnud avalikkusele sõnumeid, et valitsus mängis nad nurka, neilt võeti ohjad käest ja algas paralleeljuhtimine. Ministrite sõnul oli terviseamet liiga «Rootsi-meelne», sealsed spetsialistid polevat esitanud argumente, miks peaks Eesti positsioon koroonaotsuste langetamisel järsult erinema valdava osa Euroopa Liidu liikmesriikide omast.
«Meil oli eriarusaam, kuhu suunda me liigume. Terviseameti arvamus oli väga sarnane Rootsi parimate spetsialistide arvamusega,» ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps eile saatele «Otse Postimehest». Ministri sõnul jäi terviseamet lõpuni kindlaks seisukohale, et Eestis ei tasunuks koolide ja lasteasutuste lahtiolekut või liikumisvabadust sellises ulatuses piirata. «Lõpuni on nad jäänud arvamusele, et maskid ei aita, et neil on kindlasti parim teadmine,» tõdes ta. Repsi sõnul oleks terviseamet tahtnud siis, kui Eestis kehtestati eriolukord, minna Rootsi teed – selles riigis loodeti haigusega kohaneda ja koju pidid jääma vaid kõik need, kellel ilmnevad haigussümptomid. Samuti testiti seal vaid riskirühma kuuluvaid inimesi.
Repsi sõnul olid teadusnõukojal juba juunis tabelid, et kui suurtel inimgruppidel võiks lubada avalikes kohtades koguneda. (Postimees meenutab, et vahepeal ei tohtinud üheskoos olla üle kahe inimese.) «Me lihtsalt mõistsime ühiskonna ootusi väga erinevalt ja ma olen veendunud, et terviseametil olid väga head spetsialistid, lihtsalt siin oli see ootuse ja vastutuse koht. Meil tõesti tekkis kommunikatsioonihäire omavahel,» tunnistas ta. Kas terviseamet lükati valitsuse ja teadunõukoja aruteludest välja? Repsi sõnul ei saa seda otseselt väita, kuna terviseameti esindajad olid valitsuse Covid-19 tõrje komisjoni kohale kutsutud. «Ma kinnitan: proua Jürilo (terviseameti endine direktor Merike Jürilo – toim) oli väga-väga tihti seal kohal. Aga peab ütlema, et jah, me jäime väga tihti eriarvamustele, tõesti tunnistan eriti just sellise lähenemise suhtes, kui palju peaks reageerima, kui palju mitte,» lausus ta.
Minister tõi näiteks, et terviseamet oli soovitanud märtsis Kristiine gümnaasiumi kohta (ühel koolis käinud õpilasel tuvastati koroonaviirus ja suleti kogu kool kaheks nädalaks – toim), et lihtsalt desinfitseeritakse koolimaja ning järgmisel nädalal saaksid õpilased tulla uuesti kooli. «Kui me tagasi mõtleme, siis Kristiine kooli juhtumile järgnes viis päeva hiljem kogu Eesti haridussüsteemi kojujäämine, sest ühiskond ei oleks sellega enam kaasa tulnud ja kohalike omavalitsuste tasandil tuli pidevalt signaale, et lapsevanemad ei ole nõus lapsi ühistransporti panema,» põhjendas Reps toonaseid valikuid, lisades, et Euroopa Liidus oli suurem osa riike koolide sulgemise otsuse teinud ning seetõttu polnud ka meie valitsusel arusaama, miks peaks Eesti jääma erandiks.
Igas otsuses mängis terviseamet vastu
«Ausalt ütles, kirjutan sada protsenti alla. Kõik suuremad otsused, mida valitsus tegi, minu hinnangul terviseameti teised juhid, neil oli täitsa teine kontseptsionaalne arusaam,» ütles Postimehele välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kes nõustus Mailis Repsiga. Reinsalu tõi jutuks masstestimise, kus ta märkis, et ameti loogika oli kevadel, et kõiki sümptomitega inimesi pole võimalik testida. «Juhendid tulid välja, et põhimõtteliselt vaid väga haiged inimesed said testida. Kuigi meil oli teatav reserv olemas,» meenutas ta. «Siis võttis valitsus vastu poliitilise otsuse, et tehakse 1000 testi päevas, see oli sisuliselt peaministri käsitsi juhtimisel,» lisas Reinsalu, kelle sõnul olid ka eri arvamused ja väga tõsised arutelud terviseametiga eriolukorra väljakuulutamisel ning näiteks ka Saaremaa isoleerimisel ülejäänud riigist. «Oli rida niisuguseid erinevaid pöördeid, mis puudutasid viiruse suuremahulisi valikuid,» lisas ta. Reinsalu sõnul olid terviseameti kevadiste juhtide lähenemisnurk viiruse tõkestamise esimeses faasis liberaalsem võrreldes nende meetmetega, mida valitsus otsustas. Välisministrina tegi ta pea iga päev ülevaateid teiste riikide otsusest: «Minu argumendid ei olnud tühjusest võetud, vaid see oli oluline informatsioon riikide võrdluses. See aitas kaaluda erinevaid valikuid.»
Kas terviseameti vaade sarnanes Rootsi ametliku seisukohaga, vastas minister, et päris nii ta ei tahaks öelda, kuna see oleks ebaõiglane. «Aga terviseameti vaade viiruse käsitluses oli ausalt öeldes selline, mille puhul valitsus langetas teistsuguseid otsuseid,» tõdes ta. Reinsalu sõnul ei olnud argumenteeritud terviseameti väide, et võimalikult paljusid inimesi ei tohiks testida, kuna Maailma Terviseorganisatsioon ja arenenumad riigid olid teisel seisukohal. «Vaid väga üksikud riigid, kes ei soovi tegelikult koroonaviiruse kohta informatsiooni jagada, on sellel arvamusel, et ei tohiks testida,» märkis ta. Reinsalu lisas, et tegelikult ei olnud vaid nii, et terviseamet oli koos teiste ekspertidega ühes paadis ning valitsus otsustas isekeskis kõik ära. «Ka teadusnõukoja eksperdid polnud kõik terviseametiga nõus.»
Terviseameti endine erakorralise meditsiini osakonna juhataja, üks koroonakriisi n-ö esindusnägudest Martin Kadai kinnitas, et kõikidel teemadel on olnud eri arvamusi. «Kui võtame maskikandmise teema, siis konflikt tekkis sellest, et valitsus soovis selle muuta kohustuslikuks ja terviseamet polnud sellega nõus,» ütles Kadai, lisades, et maskide kandmine elanikkonna tasemel pole teaduslike uuringute puhul tõestanud selle tõhusust. «See ongi see, kui poliitika tuleb rohujuure tasandile ja hakkab lahendama sügavaid tervishoiu probleeme. Alati on olnud nii ja ma loodan, et see jääb nii, et igasuguse uuringu tellimine ja läbiviimine on arstlik otsus, mitte välisministri ega valitsuse otsus,» vastas Kadai Reinsalu lausutule testimise kohta. «See on täiesti jabur otsus, kuidas saab valitsuse tasandil otsustada normi. See kõlab nagu Nõukogude Liidu ajal viisaastaku plaan. Testimine on arstlik otsus ja arst otsustab, keda, millise metoodika ja milleks on vaja testida,» leidis endine terviseametnik.
Kadai meenutas, et sellel hetkel, kui testimise küsimus oli teravalt päevakorras, polnud piisavalt isikukaitsevahendeid, kuna ka testijad peavad olema kaitstud. Kuna riigil ja terviseametil olid omad piirid, siis tuli vaadata Synlabi poole ja alustada läbirääkimistega. «Kui valitsus ütleb, et tehtagu 1000 testi päevas, siis midagi on valesti läinud,» ütles Kadai. Tema sõnul saab valitsus öelda, kuhumaani tõstetakse riikliku testimise võimekust, kuid tingimusel, kui kõik eeldused on selleks loodud.
Kadai heitis ette politseilikke meetodeid
Eriolukorra kehtestamise vastu seisis terviseamet. «Need on minu väljaütlemised ja ma olen siiani nende juures. Ilmselgelt ei tööta politsei meetod tervishoiusündmuse juures,» selgitas Kadai, lisades, et sellel hetkel polnud seda vaja. Martin Kadai ise on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ekspert. «See instituut paikneb küll Rootsis, kuid tegu on Euroopa Komisjoni instituudiga,» märkis ta. Endise juhtiva terviseametniku sõnul peitubki konflikt selles, kus valitsus ei ole tahtnud kuulata, mida rahvusvahelised eksperdid räägivad. Kadai lisas, et samasugune seis oli ka mujal riikides. «Nii lihtsalt on, et on poliitiline sündmuse lahendamine ja eksperthinnangul lahendamine. Enamjaolt on võetud poliitiline seisukoht.»